I remember it all too well

Colin noogutas ja jättis selle meelde, kuigi vaevalt ta kohe Helena juurde jookseks enda probleemidega. Vähemalt mitte veel. Noh, edu läheb ikka vaja. Mees naeratas korraks, kuid see ei jäänud kauaks tema näole. "Sul läheb siis hästi ma oletan," sõnas noormees ja tõmbas käega läbi enda juuste. Ta oli Helenat TRICis kuulamas käinud, aga see oli ka kõik. Võibolla millalgi juhtub uuesti.

"Nii ja naa," ohkas Helena. Alati saab paremini ja see "paremini" oleks eelkõige see, kui ta ei peaks nende segaste tunnetega võitlema. Ta tahtis Coliniga olla, kuid miskipärast ta ikkagi ei arvanud, et tal mehega mingitki võimalust veel oleks, isegi kui ta ei olnud enam Lucyga ja nende vahel ei paistnud enam mingeid takistusi. Colini seisukohast oli kõik ikka veel liiga värske ja noh, ta pidi toibuma. "Ma ei ole enam kindel, kas tahan veel Los Angelesse kolida," teatas ta.

"Mis mõttes?" küsis Colin. Tundus nagu tüdrukul läheks ju kõik nii hästi. Tal on kogu aeg mingid esinemised ja intervjuud ja ei tea mis kõik veel. Kas ta siis ei olnud rahul sellega? Noormeest tõesti huvitas, mis siis Helenat häirib. Tegeledes kellegi teise probleemidega suudab ta võibolla enda omad mõneks ajaks kõrvale panna. "Miks nii? Ma arvasin, et sa lausa ootad seda. Su karjäär saaks seal ju kenasti tuult tiibadesse ja ma mõtlesin, et muusika on miski, mida sa alati teha oled tahtnud," seletas mees.

"Oled sa tõesti kindel, et sa tahad seda kuulda?" küsis Helena, sest nad jõuaksid ilmselt sama vestluse juurde jälle tagasi, mis neil juba Phoebe sünnipäeval oli. Pole vaja veel rohkem asju enda jaoks keeruliseks ajada. Pealegi pidas tüdruk endaga sisemist võitlust, kas ta tahab jälle Coliniga seda vestlust pidada või ei. Nagu mehel endalgi probleeme vähe oleks. "Ma tahangi, aga... asi on minus. See kõik on lihtsalt nii keeruline," lausus ta vaiksel häälel, viies oma pilgu enda ette, vaadates enda saapaninasid.

"Noo, ma küsisin ju," sõnas Colin, kes ei arvanud, et tal enam midagi väga hullu kuulda oleks. Ta viimastel nädalatel nii palju läbi elanud, et ta võiks hetkel ükskõik mida kuulata ja endiselt rahuliku näoga inimesel otsa vaadata. "See ei ole keerulind. Võtad enda asjad, lähed lennukile ja oledki LAs. Sa lihtsalt kindlasti mõtled selle jälle endale keeruliseks," lausus noormees.

"You're funny," turtsatas Helena, sest Colini kommentaar pani ta hetkeks tõesti muigama. Mees ei paistnud vist ilmselt tõesti aru saavat, kuid ei pidanudki. "Ma olen juba pikka aega pidanud võitlust oma tunnetega sinu vastu ja... kui aus olla, siis ma olen sellest väsinud," rääkis neiu, sest noh, Colin ise tahtis teada, mis teda vaevab. Palun, nad on jälle sama vestluse juures. "See mind Tree Hillis hoiabki," lausus ta ja raputas pead, ajades end seejärel püsti. "Ja... ma arvan, et ma peaks minema," sõnas ta kiirelt.

Colin tõesti ei saanud aru, mis seal naljakat oli. Seega tõi ta kuuldavale vaid ühe turtsatuse. "Seega sa tahad öelda, et sa ei taha minu päras LAsse minna?" kergitas mees enda kulme. "Ma arvan, et oleks lollus mingi tüübi pärast minemata jätta. See oleks sulle suur võimalus," sõnas Colin, "pealegi ega mina siit Tree Hillist kuskile ei kao... need võimalused LAs võivad aga küll üle minna, kui sa õigel ajal ei reageeri." Kuna Helena oli juba püsti ja valmis lahkuma, siis Colin laiutas enda käsi, andes märku, et tema neidu küll kinni ei hoia, kui ta selle ebameeldiva vestluse juurest minema tahab jalutada.

"Tead mis? Sul oli õigus, kui sa ütlesid, et ma ei tea, mida ma tahan. Ei teagi," lausus Helena natukene ehk liigagi järsult. Tubli töö, kiskuda jälle üks draama üles, ent ometigi nägi ta mehe sõnades pointi. Tüdruk tahaks hetkel vist endaltki küsida, mis tal viga on, kuid selle asemel jäi ta lihtsalt seisma ja vaatas mehele otsa. "Vabandust," lausus ta vaiksel häälel, tundes äsja korraldatud draama üle tõesti piinlikkust. Kuidas tüüp teda üldse hetkel taluda suutis? "Ma reageerisin üle, kuid su jutus on point," lisas tüdruk ning istus tagasi pingile, asetades käed sülle. "Aga aitäh, et mul otsusele aitasid jõuda. Ma lahkun järgmisel nädalal," sõnas näitsik, sest leidis, et võib-olla kuluks tõesti ära natuke aega Tree Hillist üldse eemal. Siis on mõtted ka mujal.

Helena järsud sõnad panid noormehe kergelt kulme kergitama. Mingit järjekordset tüli ta ei soovinud ja seega ta ei öelnud midagi, vaid kuulas parem, mida neiul veel öelda on. "Pole viga," lausus Colin nõrga naeratuse saatel. Võibolla on see neile mõlemale hea, kui nad mõnda aega ei kohtu. Saavad mõlemad selle uue olukorra üle mõelda ja siis vaadata, mis edasi saama hakkab. "Kui sa oled selles kindel, siis väga tore," sõnas Colin, "mine näita neile, mis puust sa tehtud oled." Mees jääb ikka Tree Hilli ja toetab neidu siit.

"Jah, nad veel kuulevad minust," sõnas Helena kerge naeratuse saatel. Sellegipoolest arvas ta, et väga kauaks ta ära ei lähe, ehk nii paariks-kolmeks nädalaks, nii et detsembri alguses peaks ta tagasi jõudma. Lennupiletid olid juba ammu olemas. "Ma arvan, et ma kindlasti annan tagasi tulles ka kontserdi ja sa oled üks neist, kes priipääsmed saab," lubas tüdruk. Sellisel juhul oleks kontsert ilmselt detsembri esimesel nädalavahetusel. "Aga sina ära lase keskkoolis endale pähe istuda. Olles äsja lõpetanud, tean ma, et keskkoolis on tunduvalt probleemsemaid inimesi ka," lisas tüdruk kerge muigega.

Ka Colin naeratas Helena sõnade peale, sest tüdruk kõlas tõesti nii, nagu ta läheks LAsse, et endale seal nimi teha. Mehel oli selle üle ainult hea meel. "Sellisel juhul ei saa ma vist tulemata jätta," muigas mees ja vaatas tüdrukule otsa, kallutades kergelt enda pead ühele küljele. "Noh, ma olen Phoebega juba päris korralikult karastunud, aga ega ma ei arvagi, et see väga kerge on," lausus Colin, kuigi loota võis ju, et keskkoolis on mõni ikka juba natuke suuremaks kasvanud.

"Ei saa ja ei tohi ja ei jätagi," lausus Helena kindlalt, kuigi ta saaks tüübist ka aru, kui ta mingil põhjusel ei saagi tulla. Siiski lootis tüdruk, et Colin on kohal. Ta kuulas meest ning muigas. "Vähemalt pole tema üks neist, kes õpetajate elu põrguks üritaks teha. Phoebe on hea tüdruk, kuigi ta ei näita seda just alati välja," lausus ta. Tegelikult mingil määral imetles Marie isegi Phoebet, sest tüdruk oli tugevam kui tema kunagi üldse olla suudaks. Phoebe oskas enda eest seista ja end maksma panna. "Ega see artisti elugi kerge pole. Kui nüüd õelatest inimestest rääkida, siis ma olen kindel, et peale fännide on ka minul kusagil haterid," muigas Helena.

"Selge," muigas mees kergelt ning viis pilgu mööduvale tüdrukule, kes ühe pisiekese karvase koeraga jalutas. "Noh, ei tea mina, milline ta seal koolis on, aga siiani pole keegi tema pärast kooli pidanud minema. Seega võib vist rahul olla," sõnas Colin enda õe kohta. "Ma arvan, et meil kõigil on kuskil haterid," lausus mees täiesti ausalt.

"Oleks ka Sissy pidanud kaasa võtma," lausus helena, kes samuti hetkeks möödujat ja tema koera silmitses. See koer oli küll kõvasti pisem kui Sissy, kes on nüüd juba päris suur tüdruk. "Seegi hea," noogutas Helena. "Screw haters," muigas ta, sest tema end küll nüüd neist heidutada ei lasknud. Kõigile ei saagi meeldida. "Aga ma arvan, et ma nüüd tõesti lähen," sõnas neiu, ajades end uuesti püsti. Ta pidigi juba ammu minema, aga vähemalt lahkub ta nüüd süümekateta, sest tal õnnestus Coliniga jälle natuke normaalsemalt suhelda ja nad polnud teineteise peale pahased.

Seda looma ei olnud Colin juba tükk aega näinud. Ei tea, kas koer üldse mäletab veel teda? "Eks ma pean ise ka edasi liikuma," sõnas noormees ning tõusis samuti pingi pealt püsti. Töö tahtis tegemist. "Kuhu suunda sa lähed?" tahtis mees teada, sest äkki saavad nad natuke aega veel koos jalutada, kuigi ega Colinil endal enam palju minna ei olnud.