Let's say goodbye to summer

"Ma arvan, et mul on palju, mille eest teda tänada," lausus Daniela õrnalt naeratades. Imelik, et linnapea naine ei ole alati kõikjal silmaganähtavalt olemas, aga ometi hoiab just tema seda perekonda kõige enam koos. Võib vist öelda, et Dani imetles Matti ema, sest ta tundis nii tugev inimene olevat. "Kuule, ära sa nüüd liiga uhkeks ma mine," muigas tüdruk, kui mees enda grillimisoskusega kiitlema hakkas. Ta ootas kuni kauss jälle liha täis sai. "Mhm," noogutas Dani mehe pakkumise peale. Ta asetas nõu uuesti lauale. Seekord oli see jälle auravat liha täis. Otsinud endale taldriku, pani tüdruk sinna natuke salatiti ja paar lihatükki. Joogiks võttis ta mahla.

"Ma küll ei tunne teda nii palju kui sind, aga ma arvan, et ta ei saa sulle seda pahaks panna, kui sa ainult muusikat tahtsid panna ja talle selle tervena tagastad," oli Simona veendunud. Kaksikuid oligi ta siiani vist vilksamisi kooli peal näinud, kuid ei mäletanud, et ta neist kummagagi rääkinud oleks. Matti ja Chadigi nägi ta lähemalt alles täna, ehkki Danielaga oli neiu ühel kooliüritusel juba kohtunud. "Jah, tunnistan end süüdi," muigas Mona, sest nälg andis tõesti juba tunda. "Lähme," nõustus Simona ja võttis ühte kätte tassi ning teise korvikese, enne kui köök pimedaks läks ja ta koos Hunteriga välja suundus. "Mmm... ma tunnen juba häid lõhnu," lausus ta heakskiitvalt.

Jõudnud kohale, asetas Hunter kõigepealt termose lauale ning seejärel arvuti turvalisse kohta, kust keegi seda maha ei ajaks või sellele midagi peale ei kukutaks. "Siin on kuuma vett ja teed, kohvi ja kakaod, kui kellegi külm peaks hakkama," lausus poiss nii, et kõik kuuleksid. Seejärel sättis ta ennast arvuti juurde, et see iPodiga ühendada ja siis muusika vaikselt mängima panna. Selle idee oli siiski taustaks olla, mitte selleks, et kõik muusikast üle peaksid karjuma. Mis puutus headesse lõhnadesse, siis Hunter jalutas laua juurde ning otsis ka endale taldriku, kuhu head-paremat tõsta. Muidugi ei jätnud ta võtmata ka sooja liha, mis vist äsja grilli pealt tulnud oli. Valanud ühte topsi ka juua, istus Hunter välikööki viivale laiale trepile, et seal vaikselt ja rahulikult süüa. Kuna kõik külalised olid kenasti väliköögis, siis kuulis poiss siiski ka nende juttu ja oli osa seltskonnast.

Õrn muie Faye suul venis laiaks säravaks naeratuseks, kui ta märkas Trey siniseid silmi, mis kindlalt temal püsisid. Nende mõlema tihe töögraafik on tõesti röövinud liiga palju aega nende isiklikust elust, jättes neile nii vähe aega kahekesi olla uhkes vaikuses mehe korteris. Õnneks on Raven omadega ilusti graafikus ja isegi natukene ees, seega lähiajal peaks ta saama endale lubada mõne vaba päeva. Ning eks ta püüab selleks ajaks ka Trey stuudiost välja saada.
"Hei. Loomulikult, sa oleksid mu vastasel juhul maha löönud," tervitas Aaren Jeromyt, saades kohe ühe magusa suudluse osaliseks, millele näitsik muidugi vastas. Raske, vale ning lausa kriminaalne oleks seda olnud mitte teha. "Autoga. Ma tulin otse Wilmingtonist ning bussiga oleksin ma siia terve igaviku loksunud. Pealegi on sul vaja kuidagi pärast koju jõuda, kui su jalad ei peaks sind kõigest sellest siin keelduma kandmast," muigas Raven norivalt. Loomulikult ta ei arvanud, et mees kavatseb ennast maani täis juua ning kuhugi laua alla magama kerida, et neidisel oleks tarvis teda hiljem autosse vedada, aga sellised üritused väsitavad igakord ära. "Hei, Sleepy-Matty," tervitas Faye lõbusal muigel ka kõige vanemat Sommersit, kes peagi kiirustas juba liikvele. "Magasin ma midagi dramaatilist ja pingelist maha ka juba või on kõik veel vaikne ja ülimalt viisakas?" pöördusid näitsiku tumepruunid silmad Trey'le, kinkides talle viivuks veel ühe pisikese suudluse, kõndides seejärel temaga grilli poole, kus sai süüa. Lõunasöögist on tõesti tükk aega möödas ning pärast seda pole ta jõudnud kordagi süüa. Ta ruttas otse võtteplatsilt autoga siia, et õigeks ajaks jõuda. Õnneks ei olnud maantee peal suurt liiklust ning linn oli ka väga vaikne reede õhtu kohta.

"Kui armas, et sa minu peale ka mõtlesid, aga vaevalt ma nii sassis omadega olen," muigas Trey, vaadates Ravenile otsa. Matt nagu nii lürbib enda energiajooke ja Chad on ilmselt Anna ees üks Mr. Korralik ja seega ega ta üksi ka võtma ei hakka ju. "Kõik on üsnda vaikne olnud siiani," arvas mees, "ma suutsin ühe inimese juba ennast vihkama panna, aga see on üsnda tavaline. See neiu seal on põhjus, miks ma enda rattaga sõitma pean." Saanud Faye'lt veel ühe suudluse, võis Trey endaga ikka väga rahul olla. Kuna Jeromy oli juba üht-teist enne söönud, siis palju ta neda taldrikule midagi juurde ei tõstnud. Kui siis ainult natuke liha, mis ka lõpuks valmis sai. Leidnud endale istumiskoha, maandus mees sinna, lastes Ravenil endale sülle istuda. "Kuidas sul selle näitlemisega siis läheb? Pead esmaspäeval jälle ära minema?" uuris Trey natuke tõsisemalt, vaadates neiule otsa.

"Seda me veel vaatame," muigas Raven vastu, viies enda pilgu mehelt Mattile, kes enda tüdrukuga aega veetis ning seejärel Chadile, kes on tänaseks õnnelik abielumees. Ega midagi hullu tõesti juhtuda ei saa. Naiste valvsad pilgud on pidevalt valves. "See on nii tüüpiline sina. Sa ei suuda naistega muidu vestlust alustada, kui teil pole ühist põhjust, millest ajendatuna saaksite üksteise peale karjuda," ilmus näitsikule suule taaskord noriv muie ning Faye pruunid silmad pöördusid mehele. "Õnneks on sul tüdruk, kes omab autot," mainis Aaren, kui Jeromy lausus, et ratas on tal momendil põhiline liikumisvahend.
Tõstnud endale pea poole suurema tüki kui Trey ning sinna juurde veel kuhjaga salatit, istus neidis paar sekundit hiljem juba mehe sülle ning hakkas vaikselt enda liha sööma. Alles nüüd taipas näitsik, kui näljane ta oli. Ega selle lõunasöögiga kaua ära ei ela. "Üllatavalt hästi. Arvestades seda, et ma pole kunagi seda otseselt õppinud ega omanud isegi sellist soovi," hakkas tütarlaps lõbusalt naerma, lisades peagi, "esmaspäeva õhtul. Mul on alles teisipäeval filmimine."

Trey ainult muigas Raveni sõnade peale. Kui vaja, suudab ta väga korralik olla. Selleks peab lihtsalt hea põhjus olema. Tavaliselt ei suuda mees aga nii head põhjust leida. "Sinuga on see ju töötanud," turtsatas mees, "ega ma siis kohe halvaga. Inimesed ei saa lihtsalt mu huumorist aru." Hetkel on see tõesti väga positiivne, et Ravenil auto olemas on. Homme või ülehomme peaks tüüp ka enda mersu tagasi saama. Loodetavasti on see sama kena kui enne avariid. "Kellelgi on kõht ikka päris tühi," muigas Trey, kui võrdles enda ja naise portsu. Las laps sööb, kui kõht tühi on. Mees oli lihtsalt enne juba ühe taldrikutäie ära söönud. "Seda nimetatakse loomulikuks talendiks," teatas mees, vaadates neiu tumedatesse silmadesse, "väga kena, siis on meil ikka mõni päev aega, et koos midagi teha."

"Jahm, kuna ma olen piisavalt põikpäine ja mingil määral ka ülbe, et sulle vastu vaielda, mitte lihtsalt sulada ja alla anda," teatas Raven kergelt nina püsti ajades. "Sinu huumor on tõesti liiga modernne ja lausa ebamaine meie, lihtsate inimeste jaoks," nõustus Faye Trey väitega, et inimesed ei mõista mehe huumorit. Ega näitsikul endal on ka vahel raskusi sellest arusaamisega.
"Shut up," turtsatas näitsik valjult. "Ma sõin viimati kella 12 paiku ning viimased kaks tundi pidin ma stuudios mingit võitlusstseeni kümme korda läbi tegema, kuna režissöör ei leidnud kuidagi seda õiget nurka," lausus ta hetk hiljem, pistes tüki liha endale suhu ning nautides selle mahlakat maitset. Peaks Matti hiljem kiitma. Polegi viimane nii lootusetu juhtum köögis. "Ning siis tuleb neid täiel rinnal nautida," noogutas neidis kergelt, kinkides Trey'le veel ühe pisikese musi. Sekund hiljem sõi Aaren juba salatit. Näljane oli laps tõesti.

"Sul on iseloomu lihtsalt," muigas Trey, "mõnikord kohe liiga palju." Õnneks on mees ise oma huumoriga väga õnnelik, kuigi niii mõnigi segadus jääks kindlasti ära, kui ta vahelduseks enda suud kinni hoiaks. Huvitav, et Chad ja Matt teda siiani välja on suutnud kannatada. "Vaesekene, aga režissöör tahab sind ainult kõige paremast küljest näidata usu mind," lausus mees, kes teadis väga hästi, kui kurnav see olla võib. Ta on isegi nii mõnedagi stseeni mitu ja mitu korda teinud, enne kui selle õige kätte saab. "Kindlasti," noogutas Trey ja keskendus samuti söömisele, viies aeg-ajalt enda pilgu ülejäänud rahvale.

"Ma tänan," kallutas Faye naeratuse saatel pead kergelt küljele, vaadates enda suurte pruunide silmadega Jeromyle otsa. Eks nad mõlemad on päris isikupärased ja iseloomuga inimesed. Üllatav, et nad kahekesi on üksteist nii kaua suutnud taluda. "Muidugi. Kõik näitlejad peavad ekraanil välja nägema mitu korda peenemad, kui nad päriselus on," turtsatas Aaren valjult, täites enda suu paar sekundit hiljem jälle toiduga. Kuigi ta peaks jälgima seda, mida sööb, et enda tegelase jaoks vormis olla, kus ulatas abikäe ka stuudio tellitud ja makstud treener, kuid täna võis ta endale natukene rohkem lubada. "Ning seekord jääb kogu romantika-pomantika sinu teha. I feel really weird if I have to do it everytime," lisas näitsik muigel.

"Kas just peenemad, aga eks parem külg peab ikka ette jääma. Pärast tuleb muidu mõni kuri näitleja ja ütleb, et teda on vale nurga alt võetud ja meelega halvasti näidatud," lausus Trey lõbusal muigel. Seda on filmiajaloos isegi juhtunud. Seega mees ei ajanudki ainult pada. "Diil. Mul hakkab ka imelik, kui sa kogu aeg pingutad ja minule ainult kohale tulemise rõõm jääb," sõnas mees ja vajutas neiu põsele ühe kiire musi, jätkates seejärel söögiga.

Kui noored välikööki jõudsid, asetas Simona korvikese tee ja kakaoga termose kõrvale, et needki käeulatuses oleks ja kõik endale sooja jooki teha saaks. Siis läks temagi laua juurde ja tõstis enda taldrikule liha ning veel salatit, mida ta enne juba natuke maitsnud oli, asetades hetkeks enda kakatassi lauale, et midagi maha ei läheks. Saanud enda söögi kätte, võttis Simona ühte kätte taldriku ja teise tassi ning istus Hunteri juurde trepile. "See liha on küll hea," lausus ta, kui oli natuke oma taldrikult liha juba maitsnud.

Kuulnud Simona sõnu, noogutas Hunter alguses, sest tema suu oli täis. Neelanud suutäie alla, võttis ta lonksu enda joogist. "Seda peadksid sa Mattile ütlema. Tema vist oli selle küpsetajaks," sõnas Hunter ning pistis uue tüki liha endale suhu. Kõht oli päris tühi ja toit hea. Seega milleks sellega oodata. Pärast ongi mõnusam niisama istuda ja olla. "Ah, ma unustasin uurida, kui kaua sa olla võid siin? Ma võin su pärast koju saata," lausus poiss, kui oli kõik mahlaga alla loputanud.

Üks lihatükk söödud, otsustas Simona teised viimaseks jätta ja kõigepealt salati ära süüa - ta jättis paremad ning toitvamad asjad alati kõige viimaseks. "Ta tundub praegu juba teiste inimestega hõivatud olevat, aga pärast kindlasti ütlen edasi. Tuleta mulle lihtsalt meelde," lubas Simona, sest ei tahtnud hetkel Matti segama minna. "Kui ma ära kustuma ei hakka, siis hiljemalt punkt kell üks pean kodus olema," vastas Simona Hunteri küsimusele ja lonksas oma tassist kakaod. "Mulle meeldiks see," naeratas tüdruk, kui Hunter ta koju lubas saata.

"Ma olen kindel, et ta on terve õhtu inimestega hõivatud," muigas Hunter ja vaatas tüdrukule otsa, aga kui võimalus avaneb, siis võib poiss seda ikkagi Simonale meelde tuletada. "Selge, jätan meelde, aga eks sa anna mulle teada, kui ära tahad minna," sõnas poiss õrnalt noogutades. Sellisel kellaajal Westside'il liikumine muidugi eriti turvaline ei ole just, aga kes neid ikka segama tuleb. "Tore," naeratas Hunter, kui neiu väitis, et talle meeldiks see, kui poiss ta koju saadab.