Let's say goodbye to summer

Helena istus pingil ja vaatas väliköögis istuvaid inimesi. Seltskond paistis üsna grupistunud ja seekord oli neiu ise üksi ja mõtles paljude asjade peale. Ta ei mõelnud sedagi tõsiselt, kui ta ütles Treyle, et vihkab teda, aga noormees oli ta suutnud siiski korralikult välja vihastada. Ja nagu sellest veel vähe oleks, piinasid Helenat tema segased tunded Colini vastu. Millal kõik veel nii keeruliseks läks? Kergelt ohanud, tõstis ta enda taldrikule natuke liha ja salatit. Liha oli tõesti maitsev, kuid nüüd arvas Marie, et ta tahaks ikkagi rohkem koju minna. Niisiis ajas ta end püsti ja läks Dani ning Matti juurde. "Matt, see liha oli suurepärane," pidi ta oma sõnad kohe mehele edasi ütlema ja viis oma pilgu siis Danielale. "Ma arvan, et ma hakkan nüüd koju minema," teatas ta sõbrannale.

"Populaarsuse rõõmud," muigas Simona, ehkki ta ise sellisest tähelepanust eriti puudust ei tundnud. Ta oli rahul sellega, kui tal olid mõned lähedasemad sõbrad ja hetkel piisas talle isegi Hunteri seltskonnast. Tüdruk ei pidanudki eriti tähtsaks seda, et tal oli palju aga sõpru, vaid hoopis seda, et tal oleks tõelised sõbrad, kes ka raskematel hetkedel tema kõrvale jäävad. "Kindlasti," lubas Simona, ehkki praegu võis ta veel jääda. Tal oli tore. "Sa ise ei karda pimedat Westside'i?" uuris neiu muigega.

Daniela oli lihaga ühele poole saanud ja tema taldrikul oli vaid natuke salatit, kui Helena tema ja Matti juurde ilmus ning teatas, et läheb ära. "Juba? On kõik korras?" küsis tüdruk ja ajas ennast püsti, asetades sujuvalt taldriku lauale. Ta vaatas Helenale otsa ning asetas käe sõbralikult ümber tema, hakates lauast eemale liikuma. "Ma saadan su siis vähemalt ära," pakkus Dani, naeratades sõbrannale toetavalt. Tüdruk oli natuke üllatunud, et sõbranna juba lahkuda tahtis, aga kinni ta teda ka hoidma ei hakanud.

"Ei tea, ei oska selles osas kaasa rääkida," turtsatas Hunter kerge muigega. Ta oli vist ainuke Sommers, kes oli nii koolis kui ka muul ajal üsna nähtamatu ja sugugi mitte populaarne, aga talle sobis see. Igaühele ei meeldigi tähelepanu. "Noh, kas seal just midagi karta on, aga need väiksemad tänavad on üsna kõhedada mõnikord," kehitas poiss enda õlgu. Ta oli siiski tüdrukuga aus, mitte ei hakanud mingit kõvat meest mängima.

"Matthew Sommers, kokk, näitleja ja niisama muhe vend teie teenistuses," vastas mees komplimendile naljatledes. Ta tõstis endale toitu, sõi, jälgis teisi ja kuulas juttu, öeldes ise ka paaril korral sõna sekka. Kui järsku Helena tahtis lahkuda, tõusis Matt püsti. "Las ma viin su vähemalt ära," pakkus mees välja. Ta ei tahtnud, et keegi peaks hämaras liikuma, seetõttu ta ka õlut ei joonud, et saaks inimesi koju viia, kui neil soov tuleb. Hunteri sõbranna oli ka vaja raudselt ära viia, nii noor neiu üksinda pimedas kõndimas ei olnud just kõige targem tegu, see linn oli viimasel ajal pisut ohtlikuks muutunud.

On kõik korras? See oli küsimus, mida Helenale viimasel ajal ikka väga palju esitati, ehkki ta üritas endiselt vaprat nägu teha ja naeratust näol hoida. "Jah, palju on viimasel ajal toimunud ja ma ehk millalgi räägin sulle, aga praegu olen ma väsinud," vastas tüdruk Daniela küsimusele. Matti nali tõi korraks isegi muige Helena huultele. "Ma arvan, et ma lähen Daniga, kui ta just kaasa ei tule. Siis oleks ma ka selle variandiga nõus," lausus tüdruk ning vaatas nii Mattile kui sõbrannale otsa.

"Ma räägin lihtsalt seda, mida ma näen," lausus Simona, kui viimase sõõmu kakaod ära jõi ning tassi seejärel enda kõrvale asetas. Nüüd oli mõneks ajaks päris mõnus olla ja hetkel polnud isegi mitte külm. "Mul on endalgi vahepeal selline tunne, et ehk peaks pipragaasi muretsema või parem lube tegema hakkama, sest päris kogu aeg sa mind ka ju saatmas ei ole," muigas tüdruk. Tema puhul oleks pipragaas ehk odavam, kuna ta ei teadnud, kust ta küll võtab selle raha, et juhilube tegema hakata. Muidugi oleks seda ka nagunii vaja.

Daniela noogutas õrnalt Helena sõnade peale, olles täiesti kindel, et aimab juba vähemalt osa, mis sõbranna tuju alla viis, aga eks ta peab ootama, et ülejäänu ka teada saada. "Kardad, et Matt hammustab või?" küsis tüdruk kerge turtsatuse ja muigega, "aga muidugi ma võin kaasa ka tulla." Siis peavad nad muidugi mõlemad peolt mõneks ajaks kaduma, aga teised saavad ise ka loodetavasti hakkama siin. Pealegi ei ole Helena maja siit nii kaugel ka.

Hunter kuulas sõbrannat, hoides enda pilku vaheldumisi enda taldrikul ja Simonal. "Pipragaas võiks igal juhul ju taskus olla," arvas poiss, sest ta teadis, et paljudel neidudel Westside'il tõesti oligi pipragaas kaasas. Esimeseks abivahendiks sobis alati. "Täitsa kogu aeg ma sind tõesti ilmselt saatma ei jõua," muigas Hunter. Selleks on päevas liiga vähe tunde lihtsalt, sest noorukil on siiski oma asju ka, mida ajada. "Aga juhiload võiksid sa ju ikkagi millalgi ära teha," sõnas noormees, kes ise paar päeva tagasi endale load taskusse sai. Nüüd on vaja ainult auto endale saada.

Helena võiks Danielale isegi praegu kõik ära rääkida, aga hetkel oli lihtsalt liigseid kõrvapaare. Ta tahtis Daniga omavahel olla, nii et võib ehk oodata, et mingi päev kutsub ta sõbranna endale pigem jälle külla või läheb temaga välja. "Ma arvan, et sina peaksid seda rohkem kartma, et Matt sind hammustab," muigas Helena. Ta oleks enda autoga ehk tulnud, kui ta Treyga kokku poleks põrganud. Hetkel oli küll auto remondis, aga neiu ei arvanud, et ta ka siis kohe uuesti rooli istub. "Aga jah, tule ikka kaasa," arvas neiu. Kiiret selle minekuga polnud, aga varsti tahaks ikka juba minema hakata.

Daniela turtsatas ja vaatas Mattile otsa, sest ta ei saanud päris täpselt aru, mida Helenda enda sõnadega silmas pidas. Ta aimas, mida Helena sellega öelda tahtis ning seega ta muigas õrnalt. "Nagu soovid," sõnas tüdruk sõbranna soovi peale. Ilmselt hakkavad nad siis liikuma, kui Matt liikuda viitsib ja tundus, et Matt on nõus praktiliselt kohe rooli taha istuma.

Matthew läks neiudega garaaži ja märkas kellegi uhket autot eemal. Matt ei kulutanud autodele väga palju raha, tal oli üks siin Tree Hillis ja teine, pisut kiirem ja uhkem, New Yorgis. "Dani, sa oled ka autosõidu õppimisele mõelnud?" küsis mees huvitatult. Muidugi sai ta alati vajalikud asjad ära tehtud ja takso oli ka alati olemas, aga autosõit oli meeldiv rahustav tegevus. Mees avas puldiga uksed ja istus juhikohale, kus ta turvavöö peale tõmbas.

"Pipragaas tuleb igal juhul odavam kui juhiload," lausus tüdruk, ehkki sai aru, et kunagi peab ta endale load ka tegema. Tuleb vist nii selleks kui ka ülikooliks raha koguma hakata, kuigi praegu tundub, et juhilubade raha võib juba praegu koguda, sest ülikoolini on vähemalt kolm aastat veel. Ta oli alles Sophomore. "Ja millal sa ise juhilube tegema mõtled hakata?" küsis tüdruk lõbusalt. Tal polnud õrna aimugi, et Hunter neid üldse tegema oleks hakanud ja veel vähem teadis ta, et tüübil olid load juba käes.

"Olen ikka jah, aga kunagi ei tundu õiget aega selleks olevat," lausus Daniela õlgu kehitades, "ära muretse, sa ei pea mind igavesti ringi sõidutama, küll ma need load millalgi ära teen." Automaatselt oleks näitsik Matti kõrvalistmele istunud, aga võibolla oleks parem koos Helenaga hoopis taha istuda? Kuna sõit oli siiski lühike, lõi tüdruk mõttes käega ning istus enda tavalisele kohale mehe kõrval, kinnitades ka enda turvavöö.

"Tjah, seda küll," turtsatas Hunter lõbusalt ning asetas taldriku kõrvale, hakates hoopis enda klaasist vaikselt juua võtma. Kuulnud Simona küsimust, asetas poiss klaasi taldriku juurde trepiastmele. "Ma sain kaks päeva tagasi need tehtud," lausus poiss, "ma ei olegi seda eriti kellelegi öelnud. Tegelikult ei olegi, kui Jack välja jätta, sest tema mind õpetas ja seega oli ta ka esimene, kes tulemust kuulis." Nüüd oli vaja auto saada, aga selleks tuli natuke papsi moosida või siis kumbagi enda vanematest vendadest.