Naine roolis, auto kraavis

Sellest oli küll terve igavik möödas, kui Helena viimati oma musta Volvo S60 garaažist välja ajas, sest ilmad olid nii ilusad, et ta ei tahtnudki sõita. Nii hullud need vahemaad Tree Hillis ju ka ei olnud. Täna tegi Marie aga erandi, sest tal oli vaja linnast välja saada, kuna esines ühel heategevuskontserdil. Kontsert oli vinge ja Helena jäi mõneks ajaks isegi afterpartyle, kuid pühapäeva hommikul alustas ta ikkagi tagasiteed kodulinna. Sirgel teel sõites lisas neiu veidi kiirust ja sõitis lõpuks linna sisse, kuid äkki keeras kuskilt mingi must uhke Mercedes ette. Nüüd tundis Helena, kuidas süda lööke vahele hakkab jätma, sest ta märkas Mercedest alles nüüd. "Oh snap, oh snap, oh snap," mõtles ta endamisi, enne kui piduri põhja taipas vajutada, ent oli juba hilja... Nüüd käis kõik nii kiiresti ja Helena nägi oma elu silme eest läbi jooksmas, kui üks pauk käis ning Marie valusalt pea ära lõi. Õnneks oli ta teadvusel, aga pea oli uimane ja tuikas ning tüdruku otsmik oli verine. Niisiis võttis ta hetke, et end koguda ja üritas siis välja minna, et vaadata, kas teise autojuhiga on kõik korras.

OT: @blood

Kuigi Seth tuli jälle linna, pidi Trey siiski ennast nädala alguseks Wilmingtoni vedama, sest sügisest olid võtted uuesti pihta hakanud ja tööd ei saa ju seisma panna isegi siis, kui su väike vend sõjaväest koju jõuab. Mees oli siiski kindel, et teeb selle kõik Sethile tasa nii pea, kui tal jälle vaba hetk on, kuigi hetkel tundus, et sari hakkab pigem vaikselt graafikust maha jääma ja see ei olnud tore. Aga see selleks. Trey otsustas teele asuda juba pühapäeva hommikul, et jõuaks stuudios natuke esmaspäevaks ettevalmistusi teha. Mehe mõtted olid üsna tihedalt seotud filmimisega ja seega sõitis ta mööda neid tuttavaid tänavaid juba sisseharjunud liigutustega, kuni mingi jobu talle korraga ette sõitis. Mees pressis pidurit, sest kuskile keerata tal küll ei olnud, kui ta just maja seina või teisi autosid rammida ei soovinud. Ta oli täiesti kindlalt peateel. Kust kurat see auto nüüd siis tuli? "DAMN!" sõnas mees pahaselt, lüües mõlema käega vastu rooli. Oli seda siis nüüd vaja? Trey lasi turvavöö lahti ning astus enda uhkest Mersust välja, lüües ukse üsna hoogsalt kinni. Ta viskas ühe hindava pilgu tehtud kahjule ning jalutas seejärel Volvo juurde, mis talle sisse oli sõitnud. Naine... või pigem tüdruk roolis... See ütleb kõik. "Oled korras?" küsis Trey, kuigi nägi neiu otsmikul verd. Ühelt poolt oleks ta tahtnud tüdrukut sõimata, et too talle ette sõitis, aga teiselt poolt tahtis ta kindlaks teha, et neiuga ikka kõik korras on. Auto on siiski auto, inimene hoopis midagi muud.

Helena oli autoukse juba lahti teinud, kui ikkagi ümber mõtles. Ta ei jaksa ikkagi niimoodi uimaseks lööduna väljagi minna ja tore oleks, kui keegi ta vähemalt traumapunktigi pärast toimetaks. Oli seda veel nüüd vaja! Tüdruk oli vanematelt selle auto jõuludeks saanud ja nüüd ei pääsenud seegi masin ühegi kriimuta, vaid oli samamoodi mõlkis ja esituled oli ilmselt vaja välja vahetada. "Ma peaksin sinult sama küsima," vastas Marie, kui üht meeshäält kuulis. Tüüp tundus vähemalt veidi paremas seisus... või noh, ei löönud pead ära. "Kui nüüd aus olla, siis praegu kuulen ma linnukesi ümber enda pea siristamas, aga jubedalt valus on ka," rääkis ta.

"Minuga on kõik korras," lausus mees, viies korraks pilgu enda autole, justkui lisades, et tema autoga mitte nii väga. Kuidas tüdruk üldse enda pea ära lõi? Turvavöö oli lahti? Või tuli ta tõesti nii suure hooga? Noh, see seletaks seda matsu, mis mehe autole just kõige paremini ei mõjunud. Samas ega neiu oma just palju parem välja ei näinud. "Kas ma kutsun sulle kiirabi?" küsis Trey, kes oleks tahtnud parema meelega hoopis rääkida kiiremas korras asjad selgeks, mis edasi saab ja siis kas parandusse või Wilmingtoni suunduda. Oleneb kumb vajalikum hetkel on. Sõnagi lausumata võttis mees tüdruku autost esmaabi koti ning otsis sealt välja mõned asjad, millega neiu haava natuke korda teha. Ta ei olnud mingi meedik, aga ta oli Fayed ja Sethi nii mõnelgi korral lappinud. Peaks hakkama saama küll. "Ole palun paigal," sõnas Trey, kükitades tüdruku juurde ning keerates tema pea enda poolt, et haav ära puhastada ja kas või kinni siduda.

Helena hingas kergendatult, kui kuulis, et vähemalt selle mehega on kõik korras. Jah, sellest peaksid nad tõesti rääkima, mis edasi saab, kuid praegu ei tundunud selleks just kõige õigem aeg. Mingil määral ehmatus oli see mats ju neile mõlemale, kuigi mõlemad jäid ellu ega saanud väga hullult viga, kui see väike peapõrutus välja arvata. "Ei ole vaja," vastas Helena, kui noormees pakkus, et võib kiirabi kutsuda. "Ma oleksin pidanud tähelepanelikum olema," lisas ta vaikselt, kui Trey tema haava hakkas puhastama.

"Oleksid," noogutas mees, kuid ei lausunud seda väga süüdistavalt, "siin on ristumine peateega ja see tähendab, et tasuks peatuda ja teed anda. Sinu esimene auto ja esimene kõks?" Seda oletas mees tüdruku olekust. Võibolla vanemad olid tükk aega kogunud raha, et enda pisikesele tüdrukule auto osta ja nüüd on see rikutud. Kõige tähtsam oli muidugi, et neiu ise terve oleks. Ehmatus oli tal kindlasti olemas ja Trey kipus arvama, et ka peapõrutusest ei ole asi väga kaugel. Seega peaks äkki neiu ikkagi haiglasse saatma?

"Esimene auto ja esimene kõks," kinnitas Helena Trey sõnu. Hea seegi, et tüüp tal kohe nägu täis ei sõimanud, et Marie tema uhke auto mõlki sõitis. Ega see mersu ka ainus polnud. Hetkeks tõstis Marie pilgu ja vaatas seda mõlki sõidetud uhket autot. "Ma rikkusin nii kalli ja uhke auto ära. Sa peaksid mul selle näo täis sõimama, sest ma olen noor ja koba algaja juht, kes ei taipa teed anda," lausus ta rohkem endamisi. Marie ei tahtnud mõeldagi, kuidas seda kõike vanematele selgitada. Hei, emme ja issi, ma mõlkisin täna enda auto ja veel mingi kalli mersu ära?

Seda mees arvanud oligi. Seega ta noogutas kergelt ning sulges esmaabikoti, kui haava kuidagi kinni sai pandud. Esialgu peaks see ka sobima. "Sa peaksid kindlasti haiglas selle üle laskma vaadata," sõnas Trey igaksjuhuks neiule, sest paljud võivad arvata, et kui verd ei tule, siis on kõik korras, aga peapõrutus on tegelikult väga ohtlik. "Rikkusid küll jah," lausus Trey täiesti ausalt, "see oli mu algne idee, aga siis ma nägin, et sa ise oled ka natuke 'mõlkis'. Ei saa ju ometi asju inimestest üle hinnata. Sul on autol muidu kindlustus tehtud?" uuris Trey, sest kui on, siis pole muud, kui avaldus sisse ja mehe auto tehakse korda. Kui neiul kindlustust ei ole... noh, siis peab ta enda rahakotti iga väga kõvasti kergendama hakkama.

"Kui see sind rahulikumaks teeb, siis eks ma helistan kellelegi ja lasen end traumapunkti viia," teatas Helena, kuigi ei saanud aru, miks peaks see võhivõõras tema pärast nii palju muretsema. Tüdruk oli ju elus, haav sai lapitud ja midagi hullu ei paistnud tal küll viga olevat, kui välja arvata see, et Helena tundis end veidi uimasena ega jaksanud eriti püstigi tulla. "Kindlustus... jah, on küll," vastas ta, sest tüdruku vanemad olid selle eest hea seisnud, et autol kindlustus ka oleks, kuid ometi ei julgenud Marie neile juhtunust rääkida, ehkki plaaster tema otsmikul ja veidi mõlkis auto reedavad ta.

"Kõlab väga hästi. Ma võiksin su ehk isegi ära viia, aga mul on tegelikult päris kiire," sõnas Trey enda vabanduseks. See oli küll natuke nadi, aga tal oli tõesti vaja Wilmingtoni jõuda. "Kui sa politseid asjasse segada ei taha ja saad loodetavasti ise ka aru, et sina olid antud avariis süüdi, siis võime kohapeal paar pilti teha, avariiskeemi joonistada ja kontakse vahetada. Ma arvan, et siis peaks kõik klaar olema. Lähipäevil oleks siis kena kindlustusse pöörduda," seletas mees, lootes, et tüdruk on piisavalt terane, et kõigest aru saada, mis ta seletas. Heal juhul läheb kõik libedalt ja kiiresti. Halvemal juhul jääb see venima, olled mõlemale osapoolele pinnuks silmas.

"Kui sul on kiire, siis küll ma kellegi teise leian," lausus Helena. Ta ei saakski võhivõõralt inimeselt oodata, et too ta haiglasse ära viiks. "Teeme nii," nõustus tüdruk, üritades end autost välja ajada, kuid püsti ajades lõi ta siiski tuikuma, mistõttu Marie end lihtsalt vastu autot toetas, et ta pikali ei kukuks. Politseiga ta igatahes probleeme ei tahtnud, nii et ta oli samuti pigem seda meelt, et räägivad mehega lihtsalt asjad selgeks ja avaldus läheb kindlustusfirmasse.

"Tundub, et sa oled enda pea ikka päris korralikult ära löönud," sõnas Trey, kui tüdrukul autost välja tulemise ja seismisega probleeme oli. Mees jalutas korraks enda autosse ning võttis sealt enda märkmiku välja. Tagasi teel tüdruku poole klõpsas ta mobiiliga paar kiiret pilti, et kõik vajalik ilusti peale jääks. Jõudnud neiu juurde, toetas ta ennast kergelt vastu Volvot. Avariiskeemi joonistamine läks samuti üsna libedalt. "Mis su nimi ja mobiil siis on?" uuris mees, olles valmis need üles kirjutama.

"Jah, see oli paras laks," noogutas Helena. "Mul jooksis terve elu silme eest läbi." Hea oli vähemalt see, et ta ei ärganud kuskil valges ruumis mingite aparaatide piiksumise peale nagu pärast tulistamist, kui ta koomast lõpuks välja tuli. Kuna ta ei suutnud korralikult püstigi seista, vaatas ta Volvo najale toetudes, kuidas mees avariipaigast pilte tegi ja skeemi joonistas, enne kui ta uuesti tüdruku poole pöördus. "Helena Fielding," ütles tüdruk oma nime, kuid võttis siis ise kuti käest märkmiku, et sinna oma number kirjutada.

"Kas sa sõitsid siis natuke liiga kiiresti või ei jõudnud sa lihtsalt pidurit vajutada?" uuris mees lihtsalt niisama jutujätkuks. Haav neiu otsmikul näitas selgelt, et löök oli tugev olnud, sest muidu verd välja ei lööks. "Okei, tänud... Helena," lausus Trey, kui neiu enda numbri ära kirjutas. Trey ise otsis enda rahakoti vahelt visiitkaardi ja ulatas näitsikule. Seal oli kõik vajalik olemas.

"Tegelikult sõitsin ma linna sisse ja hakkasin siis kiirust vähemaks võtma, kuid ma ei pannud sind tähele, sest sa ilmusid nii äkki kuskilt välja, et ma ei jõudnud pidurit vajutada," vastas Helena. Nüüd polnud ta enam kindel, kas üldse mõnda aega enam roolis julgeb olla. Võib-olla eelistab jalutada, kui vähegi saab või siis bussiga sõita, kui just keegi hea inimene teda kuhugi ise ära viia ei taha. Kui mees Helenale visiitkaardi ulatas, jäi neiu seda hetkeks uurima ja vaatas siis Treyle otsa. "Trey... ma olen seda nime kuskilt kuulnud," lausus ta, kuid hetkel ei tulnud see absoluutselt meelde, kus Marie seda nime varem kuulnud oli. Keegi ehk mainis talle midagi mingist Trey-nimelisest mehest?