10 nädalat

Seth vaatas torti laua peal ja lai naeratus oli jällegi noormehe huulil. "Tort sobib suurepäraselt. Ma ei tea, kui kaua te selle kallal vaeva nägite, aga ma olen kindel, et see maitseb hästi," lausus Joshua ning ta sasis Clyde'i pead ning suudles siis Carriet. Lõpuks võttis Joshua diiavil istet ja võttis pudeli vastu. "Aitäh," sõnas ta ning keeras pudelil korgi pealt ning võttis suure sõõmu vett. "Me ei saanud suhkrut seal põhimõtteliselt üldse," lausus Josh selgituseks.

"Tegelikult me pidasime plaani see ära süüa ja sulle homseks uus teha," lausus Carrie pärast suudlust, "aga see väike mees siin ei pidanud seda eriti heaks plaaniks." Kui Seth diivanile istus, tegi seda ka Carrie. Kuna Clyde ei soovinud seltsonnast eemale jääda, istus ta enda emale sülle. "Okouuu, Clyde, sa pead vist enda magusavarudel nüüd silma peal hoidma," muigas naine lõbusalt, vaadates enda kahele noormehele otsa. Võtnud laualt noa, lõikas Carrie tordi lahti ning asetas igale taldrikule ühe tüki. Vähemalt esialgu. "Head isu!" naeratas naine.

"Õgardid," teatas Seth muigega. Kui majas poleks tõesti olnud mitte midagi magusat, oleks mees läinud ja paki jäätist ning cocat ostnud, et enda suhkruvajadus rahuldada. "Tubli, Clyde," kiitis Joshua naerulsui ning lõpuks lõikas Carrie tordi lahti, mis nägi väga isuäratav välja. "Meil tegelikult ainult üks päev oli, kus võis kõike süüa, aga too oli ka tagamõttega. Enamus ei söönud midagi, sest me läksime hiljem pisargaasikambrisse, kuhu oli tühja kõhuga kõige mõtekam minna, et pärast iiveldama ei hakkaks," seletas mees ning ta proovis torti. "Suurepärane," mõmises Joshua ja oli kiirelt juba pool tükist ära hävitanud.

"Sa peaksid sellega juba harjunud olema," sõnas Carrie samuti muiates. Hetkeks nautis ta lihtsalt kogu seda hetke. Nad tundusid kõik lõbusad ja õnnelikud. Sellest on palju aega möödas, kui nad viimati kolmekesi koos olid. "Issand, ma ei tea, kas ma tahan teada, mida teiega seal tehti," lausus naine õlgu judistades, sest lihtsalt mõte sellest, et Seth kuskile pisargaasikambrisse lükati, ei olnud just kõige mõnusam ettekujutus. "Mina küll tahan," sõnas Clyde naerusuiselt ning pistis tüki torti endale suhu. Hetkeks nautisid nad kõik selle tordi võlusid. "Tore, et sulle maitseb, kuigi kui sa tagasi kavatsed minna, siis vaata, et sa enda vormi hoiad," lausus Carrie muiates, mainides esimest korda pärast mehe tagasitulekut seda, et ta võib veel tagasi minna. "Kas sul on ka..." alustas Clyde küsimust, kuid jättis selle õigete sõnade puudumise tõttu pooleli. Selle asemel sirutas ta enda ühe käe pisut kahtlevalt välja. Ta vaatas Sethile korraks justkui küsivalt otsa ning asetas siis enda väikse käe tüübi kaela juurde, tõmmates tema särgi alt välja dog tagi, mida ta suure 'vauuga' uurima jäi.

"Peaksin, aga ei ole," vastas mees laia naeratusega. Koos oli hea olla, Seth ei saanud arugi, millal talle "päitsed pähe pandi", aga ühel hetkel oli saanud destruktiivsest nolgist tagatänavas elurõõmus noormees, kes oskas elus positiivset näha. "Tõenäoliselt ei tahagi," arvas Joshua, ühe suupoolega muiates. Ta võttis veel ühe suutäie torti, kuni Carrie jälle sõbraliku norimiseta ei saanud jätta. "Tead," alustas Joshua, aga siis katkestas teda Clyde, kes paistis mehe tagasitulekust ahvivaimustuses olevat. Kuidas pidi Josh selgitama, et poiss uuris niinimetatud laibakat, mis oli vajalik surma korral, et määrata kiirelt ära laiba identiteet.

"Võibolla peaksin ma su nüüd köögitoimkonda panema, siis näed, kui palju sööki meil kulub," lausus Carrie, kes isiklikult leidis, et see oleks hea vaheldus temale, kes ei pea siis igat hommikut, mõnikord lõunat ja igat õhtut köögis veetma. "Jah?" küsis naine, kui Joshua millegagi alustas, aga seda lõpetada ei jõudnud, sest Clyde leidis endale uue asja, mida uurida. Carrie viskas ka ise sellele ühe kiire pilgu, kuid märganud Sethi olekut, vajutas ta enda poja pealaele ühe suudluse ning võttis pisikese metallplaadi tema sõrmede vahelt ära. "Tead," sõnas ta poisile, "Seth jõudis alles tagasi ja ta on kindlasti väsinud. Mis sa arvad, kui me teeme täna tema olemise võimalikult koduseks ja siis, kui tal on mõni päev aega ja tahtmist, võib ta sulle enda äraolemisest midagi rääkida." Ema ja poeg vaatasid mõni hetk teineteisele otsa. Clyde noogutas peagi vaikselt ning jätkas enda tordi söömisega, pilk siiski aeg-ajalt Sethile liikumas. "Kas sa tuled ka kolmapäeval minu korvpallimängu vaatama? Emme ja issi lubasid mõlemad tulla," sõnas Clyde.

Seth noogutas. "Nüüd on mul piisavalt aega, et kokk Ramsay'd mängida," lisas nooruk. Söögitegemine ei olnud raske kohustus, Josh oleks mõned nädalad ilusti vastu pidanud. Õnneks Carrie märkas mehe olukorda ning Josh saatis tänuliku pilgu brünetile. Järgmine küsimus pani ta jälle keerulisse olukorda. "Ma pidin küll ühel kohtumisel olema, aga uurin asja," andis Seth ebaleva vastuse. Ta ei tahtnud Oscarit näha, mees oli tema silmis tõeline sitapea, aga Clyde'ile oli Oscar üks tähtsamaid inimesi Carrie kõrval, seega hoidis Joshua suu kinni. Pealegi ei oleks ilus teha väikemehe isa maha, lapsele võiks see kohutavalt mõjuda. Seth oli enda taldriku tühjendanud ja tõstis endale teisegi tüki torti, magus mõjus värskendavalt uudsena.

"Väga tore. Ma jään seda ootama," lausus Carrie, noogutades mõni hetk hiljem peaaegu märkamatult, kui Sethi tänulikku pilku märkas. Nooruki ebalev vastus võis sobida Clyde'ile, kes selles midagi imelikku ei näinud, kuid Carrie jubas arvas, mis siin tegelikuks põhjuseks on. Korraga kostunud uksekell pani naise kergelt võpatama, aga enne kui ta jõudis midagi teha, kadus pisike poiss tema sülest ning kiirustas ise uksele. "Emme, see on Oliver. Tema paps jõudis tagasi ja tõi talle puldiga juhitava lennuki. Kas ma võin õue minna?" uuris Clyde. Kõige pealt jõudis elutuppa tema hääl ja alles siis ilmus ta koos teise endavanuse poisiga elutoa uksele. "Nagu alati - võid minna, aga ärge majast kaugele minge. Kui te lähete kuskile uitama, siis tuled ja ütled mulle enne," sõnas Carrie, "ja pane ennast soojalt riidesse. Õues ei ole enam suvi." Clyde noogutas ja kadus esikusse ennast valmis sättima. Elutuppa oli kuulda, kuidas poisid vaikselt omavahel rääkisid ja siis mõne hetke pärast oli kuulda kahte kokku segunevat 'Tsaud' ja poisid olidki läinud. "Sa ei taha kolmapäeval Oscari pärast tulla?" uuris naine, justkui räägiksid nad ilmast.

"Esimeseks roaks on konnakoivad veinikastmes," teatas Seth naljatledes ja vaatas poisikese poole, kes manas ette võimalikult veidraid grimasse. Päästja uksekell pani Clyde'ile jälle normaalse näo ette, varsti oligi väikemees kadunud. Seth võttis suutäie torti ja kuulas naise küsimust. "Me... Ma ei suudaks pikalt tema juures ilmselt head nägu teha. Pealegi võib minu kohalolek ta jälle üles keerata. Kuidas ta üldse minu äraolekul käitus?" seletas Joshua. Varem oli olnud üks juhtum, kus Oscar oli rääkinud enda pojale üpris veidraid väljamõeldisi Carrie ja Sethi kohta, nooruk ei tahtnud seda korrata. "Pealegi on Clyde'il vaja ka pereaega," arvas mees, ta ei teadnud, kuidas sellise probleemiga väga tegeleda.

Tahaks näha, kuidas poiss sellise roaga üldse hakkama saaks, aga Clyde'i grimassid olid naisele parajaks huumoriks. Jäänud noormehega kahekesi, sõi naine torti, aga hoidis enda pruune silmi ka Sethil. "Olgu, ma saan aru ja küll me Clyde'ile ka midagi selgeks teeme," sõnas Carrie mõistvalt, "nooh, üldiselt oli ta täitsa normaalne. Alguses kui sa olid alles ära läinud hakkas ta kahtlaselt palju siin käima, aga kui ma selle kohta märkuse tegin, tõmbus ta tagasi. Meil oli üks natuke suurem sõna sõda, kui ta kaks päeva enne kokkulepitud kuupäeva siia sisse sadas ja teatas, et tema tahab nüüd Clyde'iga aega veeta. Kuna ta hakkas nagu alati, kui ta vihaseks saab, meie suhet kritiseerima, siis lasin ma tal tollel korral Clyde'iga olla, aga enne kui sa midagi ütled, siis ma helistasin hiljem sellele advokaadile, kes meie lahutusega tegeles ja ta ütles, et kui midagi sellist peaks veel olema, siis mul on õigus politsei kutsuda, kui ta ei lahku." Asetanud taldriku tagasi lauale, valas naine endale natuke teed. Ta sättis ennast noormehele kaissu ning võttis siis lonksu soojast teest.

"Ma lihtsalt..," alustas Seth, aga Carrie sai õnneks aru. Muidugi oleks tore Clyde'ile kaasa elada, seda eriti seetõttu, et Joshua hakkas kodunt päris palju ära olema, aga ta ei talunud Oscarit silmaotsaski. "Minu tugev Carrie, kes suudab enda eksi ka minema peletada," lausus Seth naeratusega ning mängis ühe juuksesalguga, mis kippus naise silmile vajuma. "Mis siis meie suhtel viga on? Liiga füüsiline?" uuris Joshua muigega. Ta oli kindel, et see fakt häiris Oscarit siiani, et temast palju noorem avastas Carrie tõelise väärtuse. Üldiselt olid temavanused poisid suhetes üsna ebakindlad, Seth oli aga kindel, et Carrie on inimene, kes mõistab tema mõttemaailma. "Politsei... Ausalt öeldes on nad üsna võimetud, vähemalt minu kodulinnas olid. Teatud probleemidele ei reageerinud nad üldse, sest... Korruptsioon," seletas noormees edasi ning kui naine end nagu kass ta süles kerra tõmbas, kergitas Josh pisut naise lõuga ning suudles teda pikalt.

"Aitäh... ma arvan," muigas Carrie Sethi sõnade peale, "nüüd sa vähemalt tead, et ma saan hakkama Oscariga, kui sind siin ei ole." Varem ei oleks naine ilmselt julenud enda eksabikaasaga niimoodi sõnasõdu pidada, aga nüüd tundis naine ennast palju vabana ja kindlamana. Võib öelda, et Seth pani naise ennast jälle väärtustama ja vastupidi. "Minu arvates on meie suhtes kõik väga tasakaalus," lausus Carrie õrna naeratusega, vaadates noormehele otsa. Tjah, alguses oli see tõesti rohkem füüsiline, aga siiski ei saa öelda, et see ainuke asi nende suhtes oleks, mis neid koos hoiab. "Siis tuleb loota, et nad on siin võimekamad või siis Oscar sai juba esimese korraga aru, et selline asi ei saa enam juhtuda," vastas naine Sethi sõnadele. Ta oli tassi kenasti kindlalt enda kahe käe vahele võtnud, kui noormees tema huuli puudutas. Muidugi ei jätnud Carrie sellele vastamata, sest ta nautis Sethi suudlusi iga kord.

"Ma loodan, et ta rohkem sind ei tülita," vastas noormees. Ta ei saanud aru, miks Carrie oli üldse kunagi sellise sitapeaga abiellunud, kes kohtles ülejäänud maailma enda ümber kui kõntsa. Josh nautis naise huuli enda omadel, armees oli päris igav olnud ilma kuti teise pooleta, samas tegi ta enda arvates ühe parima otsuse üldse, kuna mujal poleks talle seesugust võimalust antud. "Millal Clyde võib tagasi tulla?" küsis mees vaikselt. Seth hingas rahulikult ja sügavalt, ta ei tahtnud siit lahkuda, aga varsti pidi.

Tundub, et nende lootused selles osas langevad kokku. Seega ei hakanud Carrie seda teemat endam puudutama. Nad olid hetkel kahekesi. Polnud vaja Oscarit siia sisse vedada. "Kes neid lapsi ikka teab... eriti poisse," vastas naine vaikselt, "mõnikord on ta pool tundi ära ja tuleb siis juba tuppa tagasi. Mõnel teisel korral pean ma talle helistama, et meelde tuletada, mida kell juba on. Mis on siis... tunned temast juba puudust või?" Carrie viis enda süütu pilgu Sethile ning muigas kergelt.