10 nädalat

Naine oli kindel, et seal ei olnud mingit võibollat, vaid kohe päris kindlasti. Aga tegelikult said nad tõesti Treyga natuke rohkem tuttavamaks. Mehe huumoriga läheb Carrie'l veel aga tükk aega, et sellega harjuda. "Hetkel ei ole eriti," raputas naine enda pead, "täiesti ausalt öeldes igatsen ma enda tööd Wilmingtonis, aga mul oleks mõttetu edasi-tagasi sõitma hakata, sest ma lihtsalt kulutaks kõik teenitud raha kütusele ära. Tundub, et vähemalt sellel aastal ei lähe ma kuskile." Hetke ajel mingeid otsuseid ju ka teha ei tasuks. Peab ikka selle asja kõik enne läbi mõtlema. "Ma ei teagi, mida sa nüüd kodus tegema hakkad, sest mina käin tööl ja Clyde lasteaias," muigas Carrie, vaadates korraks mehele otsa.

Nojah, Carrie sai isegi aru, et Sethi käsi oli mängus. Joshua ei teadnud, mis Trey huumorisoonel siis nii erilist oli, et Carriel võttis harjumine aega, eks Josh tuli teistsugusest keskkonnast ka, oli harjunud igasuguste naljadega. "Selge," sõnas mees. "Käin trenni tegemas, mängin koduhoidjat... Me võime endale nüüd ühe mõnusa nädalavahetuse ka lubada, militaarosa on päris hästi rahastatud," tõdes noormees. Muidugi polnud summa võrreldav sellega, mida said pikalt selles tööstuses, sest mis see muu on, olnud inimeste palkadega, aga kuna toit, vesi ja muu selline oli kõik kinni makstud, jäi iganädalane raha alles.

"Pead ennast nüüd vormis hoidma jah, mitte et sul sellega enne erilist probleeme oleks olnud," muigas Carrie, kelle silm oli kenasti kõik tüübi lihased ära näinud. Peab tõdema, et vaade on kena olnud. "Ära sa nüüd kohe pillama ka kuku," manitses naine, "aga üks mõnus nädalavahetus kõlab iseenesest päris hästi." Talle meenus nende pisike põgenemine Coloradosse, mis oli olnud vaatamata olukorrale päris mõnus aeg. Vahel on hea lihtsalt kõigest eemale saada.

"Kusjuures meil oli seal alguses kohe päris suur tamp peal. Mõni oli aeg-ajalt nii läbi, et oli näost täiesti valge ja lubas oksendada, lõpuks olid kõik üpris vormis, kahe poole kuuga saab vastupidavus kõvasti trenni," rääkis Joshua. Tal endal väga suurt probleemi ei olnud, aga ikka oli teistsugune teha pikalt väsitavat trenni, kus pidevalt tagant surutakse, siiski sai Joshua hakkama. "Meil olid mõned naised ka seal, üks oli eriti kõva käsi, ta tegi paljudele kuttidele silmad ette," rääkis Joshua edasi.

"Ma arvan, et ma ei taha teadagi, kuidas teid seda tagant torgiti. Ega nad seal sõjaväes vist algajatest eriti midagi head ei arva?" pakkus naine, vaadates küsivalt Sethile otsa. Vähemalt selliseid jutte oli ta kuulnud. Nagu ikka tehakse uute ja roheliste kulul palju nalja, mis algajatele endale sugugi nii väga naljakas ei ole. "Näed, oleksin pidanud sinuga kaasa minema," muigas Carrie, "kuigi ma olen üsna kindel, et ma ei oleks seal paari päevagi vastu pidanud." Naine võis mõnel päeval natuke joosta, aga see oli ka kõik. Päev otsa tambiga treenida ei ole tema teema. Pealegi ei leia ta, et musklis naised eriti kena vaatepilt oleks.

"Ei noh, mõni oli jah enda võimust sellises ekstaasis, et kutsus kõiki äpudeks ja abordijääkideks, aga oli väga toredaid seersante. Eks Punane Faas oligi rohkem selleks, et kasvatada kuulekust ja vastupidavust," seletas Josh. Tegevus toimus kolmes faasis, kus esimene oligi ilmselt üks raskemaid, kuna rutiin ei olnud veel tekkinud ja hommikused ärkamised, mis toimusid kell pool viis, olid päris karmid. "Ma pakun, et ma oleks saanud siis hullu karistuse ohvriks, sest kes tahaks kuulda, kuidas ta kallima peale karjutakse," arvas Seth.

"Õudne," lausus naine pead raputades, "mõnele inimesele ei mõju võim hästi." Vabatahtlikult Carrie küll kuskile ei läheks, kus inimesed teda kõige hullemat moodi sõimavad selleks, et endal lõbus ja hea olla oleks. Samas aitab see võibolla noortel meestel ennast vaos hoida, et nad ei hakkaks iga sõnapruukijaga kaklema. "Kui armas, aga samal ajal ka väga loll sinust," muigas Carrie ja vajutas Sethi põsele ühe kiire musi.

"Ei mõju jah," nõustus Joshua. Oi, see oli veel väike osa mõnitusi ja karistusi, kõige hullemat ei pidanud mees õnneks uuesti läbi tegema. Nüüd olid ees õppused. "Äärmiselt loll," vastas Seth noogutusega, näol naeratus säramas. Elu oli lill, ta sai olla jälle kodus oluliste inimeste juures. Mõelda vaid, et mõned aastat tagasi oli ta samal ajal kuskil tupiktänavas ärimas teismelistele narkootikume. Musi peale pööras Seth kiirelt naise poole ja andis talle kiire suudluse, mille peale Clyde demonstratiivselt "väkk" karjus.

Suudlus tuli naisele päris ootamatult, aga pani ta lõbusalt muigama. Eriti efektne oli muidugi tema poja reageering. Tavaliselt hoidis Carrie poisi kohal olekul hoolega ennast ja Sethi tagasi, aga mida rohkem Clyde mehega harjus, seda hooletumaks muutus ka naine. "Praegu on jah väkk. Mõnekümne aasta pärast pean sind hakkama teistest tüdrukutest eemale tõmbama," muigas naine ja sasis poja heledaid juukseid. Ta oli hetkel ülimalt rahul koos enda mõlema noormehega ja ta ei suudaks enam õnnelikum ollagi. Kogu see ootamine oli lõpuks ometi läbi ja see muutis ta eriti lõbusaks ja rõõmsaks. Ja mis saab veel parem olla, kui naeratav naine?

Noormees sai aru, miks Clyde enda arvamust just nii avaldas, kõik väiksed poisid pidasid tüdrukuid heal juhul vaid sõbrannadeks, mis oligi terve ellusuhtumine. Kuulnud aga Carrie kommentaari, ei saanud Seth teha muud, kui naerma hakata. "Tule siia," ütles Joshua poisile ja tõstis ta endale õlgadele istuma, hoides teda kindlalt enda kätega kinni, et väikemees alla ei lendaks. Nüüd oli poiss ka loodetavasti jälle rõõmus.

See, et Seth poisi endale õlgadele tõstis tuli Carrie'le väga suure üllatusena, aga tal oli tore näha, et mõlemad poisid õnnelikud ja rahul tundusid olevat. Inimesed, kes ei tea nende ajalugu võivad kindlasti arvata, et tegemist on ühe täiesti tavalise noore perekonnaga. Tegelikult oli asi ikka tavalisusest päris kaugel. "Emme, vaata kui kõrgel ma olen. Isegi sinust pikem," lausus Clyde, kes enda uue asukohaga täitsa rahul tundus olevat. "Jah, noh minust on peaaegu kõik inimesed pikemad, aga vaata, et sa sealt alla ei saja," manitses Carrie õrnalt muiates, kuigi Seth hoidis poissi ilusti kinni. Nad jõudsid pragiväravates välja ning jalutasid nüüd mööda linnatänavat. Enam polnudki palju jäänud.

Noormees ei pidanud end Clyde'ile teiseks isaks, see mõte oleks talle liiga palju segadust tekitanud, sest alles lõpetas ta keskkooli. Pigem pidas ta end poisi sõbraks. "Ei lenda ta kuhugi," kinnitas Joshua naeratusega. Oli loogiline, et Carrie muretses, milline ema ei muretseks. "Oled jah pikem, kümne aasta pärast oled enda jalgadel ka temast pikem," kinnitas Seth. Varsti oligi kolmik korteriukse ees, Josh ootas, et naine ukse lahti keeraks.

Ilmselt on Sethi sõnades tõde sees. Kümne aasta pärast võib tõesti Clyde temast pikem olla, sest isegi Seth oli temast päris tublisti pikem. Jõudnud korteriukse taha, otsis naine enda jakitaskust võtmed üles ning keeras ukse lahti. Vaevalt oli ta ust lükanud, kui must koer neile rõõmsalt otsa vaatas, haukutes nii, et terve trepikoda kajas. Carrie astus poiste ees korterisse sisse ning üritas Ronnyt vaigistada, mis oli üsna võimatu missioon. Lõpuks andis naine alla ja eemaldas parem enda üleriided ja saapad, jalutades seejärel otse elutuppa, et lehed vaasi ära panna.

Jõudnud korterisse, tõstis Seth poisi õlgadelt maha. "Niisiis, mis see üllatus on?" uuris mees huviga, nöörides enda saapaid lahti. Lõpuks sai mees musta värvi saapad jalast ja ta tõstis need eemale, et astuda edasi. "Ma lähen vahetan riided ära," teatas Joshua ning ta läks enda kotiga magamistuppa. Varsti väljus sealt teksades ja mustas T-särgis kutt. "Palun ütle, et sul on cocat või midagi sellesarnast," lausus mees, kes oli peaaegu kolm kuud olnud igasugusest magusast eemal ja ikka tekkis igatsus suhkru järgi.

"Kannatust natuke, me alles jõudsime koju," sõnas Carrie endamisi muiates, kui mees kohe üllatuse kohta hakkas uurima. Sellel ajal kui Seth magamistoas riideid vahetas, katsid Clyde ja Carrie elutuppa laua, mille keskel oli ilusti nende tehtud tort. "Me tegime sulle torti, kui see sobib," lausus naine, vaadates Sethile otsa, "aga, Clyde, mine vaata, kas külmikus on midagi sellist." Poisile ei olnud vaja seda teist korda öelda. Peagi oli kuulda, kuidas külmikuuks avanes ja siis jälle sulgus. "Meil on ainult magusat laimi-sidruni vett, mis mul trennist alles jäi," lausus poiss, ilmudes elutuppa, käes poolik pudel, mille ta Sethi poole ulatas. Muidu oli laual olemas kann teega ja tort, millele oli värviliste kommikestega peale kirjutatud 'Welcome home, Seth'.