Hello, little one :)

Rebekah teadis, et tema laps peaks sündima nii 14. septembri paiku, kuid valud hakkasid tal hoopis järgmise päeva hommikul. Kuna ta omal käel kuidagi haiglasse minna ei saanud, helistas näitsik ühele lähedasemale sõbrale, kes ta autoga kohale toimetas, sest Nathanieli ta kätte ei saanud. Tunde hiljem, 15. septembri õhtupoolikul tõigi Rebekah ilmale tütre, kes kaalus 3300 grammi ja oli 51 cm pikk . Seda tunnet, kui laps lõpuks tema rinnale asetati, ei suutnud Rebekah isegi mitte sõnadesse panna, sest tol hetkel oli see noore ema jaoks parim tunne. Mis nimesse puutus, siis ei olnud midagi kindlat Lauren lapsele veel pannud, ent talle meeldis Janine, kuigi oluline oli ka Nathanieli arvamus... juhul kui too üldse haiglasse tuleb. Kui Rebekah lõpuks palatisse viidi, jäi ta mõneks tunniks magama, kuid ärgates küsis kohe vastsündinu järele ja beebi toodigi ema juurde. Nüüd oligi noor ema juba mõnda aega ärkvel olnud ning tegeles oma lapsega, ent külastajaid ei olnud veel kuskil. Millal nemad siis jõuda mõtlevad?

OT: Nathaniel Snow, hiljem ka sõbrad

Nathaniel oli päev läbi olnud koosolekul, mistõttu noormehel polnud vähimatki aega oma telefonile tähelepanu pöörata. Pärast seda, kui koosolek oli kestnud väsitavad 7 tundi, oli Nate valmis juba kodu poole hakkama sõitma, kui ta nägi, et Bekah oli talle mitmeid kordi helistanud. Vaadanud kuupäeva, kirus Nathaniel end ning kihutas otsejoones haiglasse. Ületanud korralikult kiirust, parkis Nate kuidagi auto ära ning ruttas haiglasse. Küsinud Bekah'i palatinumbrit, jooksis noormees sinna ning enne kui ta sisse astus, jäi Nate vaatama läbi ukseklaasi Bekah't, kes hoidis beebit oma käte vahel. Mehe näole tekkis naeratus. Hinganud sügavalt sisse, avas Nathaniel ukse ning sisenes palatisse. "Anna andeks.. Ma tulin nii kähku kui sain. Ma alles praegu nägin oma telefoni," ladus noormees hunniku vabandusi ning kõndis voodini. "Anna andeks, et ma ei olnud sünnituse ajal siin." Nathaniel tahtis sünnituse ajal Bekah'le toeks olla ja selle asemel istus ta hoopis kuskil igaval koosolekul. "Kuidas sa end tunned? Ja kuidas beebil on? Kuidas sünnitus möödus?" ladus noormees hunnik küsimusi ning istus seejärel toolile, mis voodi kõrval oli. "Igatahes sa näed hea välja." Nathanieli näol mängles kerge naeratus ning noormees paitas kergelt Bekah' juukseid.

Rebekah oli just mõned hetked tagasi lõpetanud beebi toitmise, kui Nathaniel viimaks kohale ilmus. "Hea, et sa üldse siin oled, sest muidu ma arvaks, et sa ei tunnegi meie tütre vastu huvi," lausus näitsik kerge muige saatel ja andis beebi nüüd noorele isale. Bekah'l oli ikka veel raske uskuda, et ta on nüüd lapsevanem, sest ta oli alles ise laps. Aeg lendab. "Eks ma natuke väsinud olen, aga muidu täitsa hästi. Sünnitus oli natuke raske, aga lapsega on muidu kõik korras, võib-olla saab homme-ülehomme juba koju," üritas näitsik Nathanieli ettevuristatud küsimustele vastata. "Muide, ma ei ole talle veel nime pannud, nii et sul on võimalus vähemalt selles osas midagi teha," teatas Rebekah ja vaatas Nathanielile otsa.

Kuulnud Bekah' lauset, riivas see Nathanieli, kuid noormees ei kommenteerinud seda. Vaevalt koosolek oleks neidise jaoks mõjuv põhjus. "Ma ütlesin sulle, et mul on kahju.. Ning sa tead, et ma tunnen ta vastu huvi," lausus Nate õhkõrna naeratusega kui Bekah talle beebi ulatas. Noormees küll kõhkles hetkeks, kuid võttis siis pisikese pambu vastu. Nate hoidis last süles ning pisipiiga vaatas talle oma suurte silmadega otsa. Noormees ei öelnud midagi ning Nathanieli pilk oli tütre omadesse kinnitunud. Ta ei oleks osanud arvata, et oma lapse süles hoidmine tekitaks sellist emotsiooni. "Tere pisike," ütles Nathaniel viimaks oma tütrele midagi, kes polnud veel imekombel lahinal nutma hakanud. "Sa oled kõige ilusam elusolend selles maailmas ja issi armastab sind," rääkis Nate ninnunännutaval toonil, näol totakas naeratus. Nate kuulas Bekah't, kuid mehe pilk oli endiselt kinnitunud pisikesele roosale pambule oma süles. "Ma ei tea. Mul on ükskõik mis me ta nimeks paneme, seniks kuni see on midagi ilusat.. Midagi sama ilusat kui tema," rääkis noormees ning naeratas seejärel. "Ta on nii pisike.. Vaata ta sõrmi," lausus Nathaniel lõbusa naeratusega. "Ma kardan, et ma teen ta katki."

Jah, võib-olla oli Rebekah liiga otsekohene, aga ta ei mõelnud kutti oma sõnadega riivata. Nathaniel oli ju seal. Samas Nathanieli lapsega koos nägemine muutis pisut emotsionaalseks ka noore ema, kes oma silmanurgast heldimuspisara ära pühkis. Neid emotsioone võimendasid muidugi veel sõnad, mis Nate oma lapsele ütles, kuid beebi oli rahulik. Rebekah mäletas, et laps nuttiski ainult sünnitustoas, kuni ta neiu rinnale asetati ja laps siis nutmise lõpetas. "Ma pole pannud nime, aga ma olen mõelnud võimalikele variantidele ja mulle meeldib kõige rohkem Janine, kuid teisele kohale jäi ka Eleanor," rääkis Rebekah. Võib-olla saaks panna mõlemad nimed, kuid üks neist siis keskmiseks. Janine Eleanor Snow või Eleanor Janine Snow? "Sina kardad teda katki teha, aga mina just tahaks teda hästi tugevalt hoida ja kaitsta," lausus näitsik. Ta kavatseski pisikest iga hinna eest kaitsta, sest väike preili oli talle kõige tähtsam. "Ja ma arvan, et kasvu hakkab ta alles viskama, sest väikesed lapsed pididki kiiresti kasvama," lisas ta.

See pisar ei jäänud Nathanielile märkamata ning noormees viis pilgu esmakordselt Bekah'le. "Ära nüüd nuta. Kõik on korras. Ma olen nüüd siin, olemas nii sulle kui ka talle," rääkis noormees naeratusega ning võttis neidise käest kinni, pigistades seda õrnalt. Nad olid siiski perekond. Njah, Nate ja Bekah polnud küll enam koos, kuid Nathanielil oli kindel plaan Bekah'ga sooje suhteid hoida. Pealegi neil on vaja KOOS see laps üles kasvatada ning seda ei lasknud Nathaniel Bekah'l päris kindlasti üksi teha. "Neist kahest mulle sümpatiseerib rohkem Eleanor. Seega jääb see? Janine võib jääda keskmiseks nimeks näiteks," rääkis Nathaniel.. "Juhul kui sa talle muidugi oma ema nime keskmiseks nimeks ei taha panna." Kuulnud Bekah't, turtsatas noormees kergelt. "Seda minagi aga ma lihtsalt kardan teda katki teha. Ta tundub nii pisike ja õrn ning mul on tnne, et kui ma võtan temast natukene tugevamalt kinni, siis ta läheb katki nagu portselan. Eks nad kasvavad kindlasti kähku," rääkis Nathaniel. "Su vanemad teavad, et sa sünnitanud oled? Tulevad nad siia ka?" ladus noormees uued küsimused.

"Ma ei nutagi sellepärast, et oleksin õnnetu või midagi. Ma olin lihtsalt tõsiselt liigutatud," lausus Bekah ning naeratas õrnalt, kui Nate tema käest võttis. Kauaks ta aga noormehe kätt hoidma ei jäänud, sest ta tahtis last enda juurde tagasi. "See võib jääda," noogutas ta Nathanieli pakutud variandi peale, kuid peagi muutus ta ilme mõtlikuks, kui noormees tema ema mainis. Ei, ema nime ta keskmiseks nimeks siiski ei pane, nii et jääbki see praegune - Eleanor Janine Snow. "Kõik vastsündinud ongi pisikesed ja õrnad," sõnas tüdruk õrnal häälel ning vaatas sooja pilguga oma tütart. "Ma ei tea," üritas Rebekah Nathanieli küsimusele vastata. "Sellest ajast, kui mind kodust välja löödi, ei ole ma oma perekonnast kellegagi peale oma õe suhelnud. Miriam arvas, et isegi tuleb, aga vanemate osas pole ma nii kindel," rääkis ta. Kes teab, äkki on vanemad siiski leebunud ja tahavad oma lapselast vaatama tulla. See muidugi ei tähenda, et Rebekah siis nende juurde uuesti elama läheks, sest tal oli nüüd oma korter ja seal oli ka lapsel oma tuba kõigi vajalike asjadega. Pealegi oli Rebekah täisealine ja vastutas enda eest ise.

"Ma oskan aeg-ajalt ikka armas ka olla eksole," lausus Nathaniel naeratusega ning andis oma tütrekese Bekah'le tagasi. "Eleanor Janine... Kas sa oled nõus lapsele minu perekonnanime andma või kuidas sa tahad, et sellega jääks?" küsis Nathaniel. Noormees mõistaks, kui Bekah tahaks oma nime lapsele anda aga Nate'ile meeldiks siiski kui Eleanor hakkaks tema perekonnanime kandma. Praegu tulis nii paljud sellised küsimused päevakorda, mille peale Nathaniel polnudki eelnevalt mõelnud. Tagant järele tundus see muidugi võrdlemisi rumal, kuid lapse perekonnanime peale polnud noormees tõesti mõelnud. "Ma tean, et nad on aga ma ei ole kunagi nii pisikest last näinudki, veel vähem siis süles hoidnud või mõne isa olnud. Aga nagu.. Nad on väiksemad kui filmides või piltidel tunduvad." Mitte ükski õppefilm, -pilt või -video ei andnud edasi seda, kui armsad ja pisikesed need lapsed päriselt on. Nathaniel oli juba lootusetult sellesse pisikesse pampu ära armunud. Kuulnud juttu perekonna kohta, noogutas Nate.

"Oskad küll," noogutas Rebekah. "Võib-olla on see üks sinu iseloomujoontest, mis Elliel suureks saades välja tuleb," arvas ta. Kuna Eleanor oli pikk nimi, hakkaski Rebekah kohe last hellitavalt Ellieks kutsuma. "Ma arvan, et tal võib vabalt sinu perekonnanimi olla, seega Eleanor Janine Snow," vastas Rebekah hetkekski kõhklemata Nathanieli küsimusele. Ta oli alati seda meelt, et laps peaks ikka isa perekonnanime kandma, isegi kui ta ei ole emaga koos. "Nii naljakas, kui see ka pole, siis mina mäletan oma õde ka ikka suuremana, kui tema koos emaga koju tuli," rääkis tüdruk, kuigi enda perekonnast rääkimine ei olnud just kõige meeldivam. See oli aga lihtsalt üks mälestus, mis meelde tuli. Väike Eleanor oli tõesti pisike, kuid kaalus ikka parajalt.

Nathaniel kuulas naist ning naeratas kergelt.. "See on üks neid väheseid minu iseloomujooni, mis võiks temal küll olla jah.. Enamik võiks vast sinult tulla. Siis on see laps targem, ilusam ning parem inimene," rääkis Nate. "Aga sellest noorest neiust siin tulem kõige parem naiskorvpallur läbi aegade," lausus noormees. Polnud võimalustki, et Nathaniel ei õpeta oma lapsele, kuidas korvpalli mängida. Muidugi Nate ei sunniks Ellie't seda mängima aga nohh.. Tagant utsitaks igatahes. Vähemalt on tal head geenid, et korvpallimängus väga väga hea olla, parem kui enamik noormehi. "Aitäh," lausus noormees naeratusega, kui Bekah ütles, et Nathanieli perekonnanimi sobis. "Te näete mõlemad lihtsalt imeilusad välja," lausus noormees kui vaatas ema ja tütart koos. Nathaniel ei suutnud mõeldagi selle peale, kuidas ta oli veidi vähem 9 kuud tagasi käitunud. Mõte, et kui Bekah oleks käitunud nii nagu Nate põhimõtteliselt nõudis, oli praegu vastuvõetamatu ning mees tundis end seetõttu tõelise värdjana.

"Eks seda näeb, milliseks ta kasvab," lausus Rebekah. "Igatahes tundub ta praegu nii rahulik." Laps polnud juba pikka aega röökinud, kuid vaevalt see nii jääbki. Kindlasti hakkab Rebekah veel öösiti lapse nuttu kuuldes ärkama. "Ta võib küll korvpallis hea olla, aga ma arvan, et ta võib tahta kisakoori ka minna," arvas näitsik. Ta arvas, et ei hakka talle küll tantsimist ega midagi peale suruma, vaid laseb tütrel teha seda, mida tema tahab. "Aga mis korvpalli puutub, siis ma ei teagi, et Tree Hillis veel mõni naiskorvpallur oleks," muigas Bekah. Ravensite meeskonnas ta vähemalt ühtegi neidu siiani näinud polnud. "Me täname," naeratas Rebekah ja andis oma lapsele musi, kui Nate ütles, et nad on imeilusad. Rebekah oleks end ise äärmiselt südametuks inimeseks pidanud, kui ta oleks käitunud nii, nagu Nate tema rasedusest teada saades nõudis - katkestada see elu, mis tema sees kasvama oli hakanud. Kuidas ta sai neiult üldse midagi sellist nõuda? Samas oli tal hea meel, et Nathaniel oma suhtumist lõpuks muutis, kuid Rebekah mäletas endiselt Jacklyni hoiatust, et Nate võib tahta last naise juurest ära võtta. Sisimas Bekah siiski ei uskunud, et Nate talle seda teeks, sest mees tundub ise kogu aeg hõivatud nii oma töö kui ka selle blondi tüdruksõbraga. Sellepärast oligi parem, et laps jääks Rebekah' juurde, sest ta sai pisikesega piisavalt palju tegeleda, kuid ei keelanud Nathanielil teda vaatamas käia. "Mis sul veel täna õhtul plaanis on?" tundis Rebekah huvi, kuid mitte seetõttu, nagu tahaks ta mehest juba lahti saada. Ta lihtsalt tahtis teada, kauaks tüüp jääda saab.

Nathaniel kuulas Bekah't ja muigas kergelt. "Kui lähtuda sellest, et laps peaks olema oma vanemate moodi, siis see laps peaks olema kõike muud kui rahulik," nentis Nate ning turtsatas. Bekah oli küll rahulikum kui Nathaniel, kuid ei saaks öelda, et Rebekah rahulik oleks. Või vähemalt sellisel arvamusel oli noormees. "No siis meil on Tree Hilli parim naiskorvpallur ja parim kisakoori tüdruk ühes lapses koos," lausus Nate muigega ja isegi kui see nii ei ole, siis poleks noormees sugugi pettunud. Tegu oli tema lapsega ning Nathaniel oli uhke tema üle ükskõik missugused saavutused tal kunagi ka ei oleks. Kuulnud Bekah' küsimust, hakkas Nate juba ütlema, et mitte midagi, kuid siis tuli talle meelde Ky ning tõsiasi, et Nate lubas Ky täna välja viia. Lisaks oli noormehel üks kindel plaan, mida teha, kuid Rebekah' sünnitus ajas asjad paigast ära. Viinud pilgu telefonile, nägi Nate, et ta on juba tugev pool tundi hiljaks jäänud. "Mmmhh.. Ma pidin Kylie'ga välja minema aga nohh.. Tundub, et see lükkub kergelt edasi," rääkis Nathaniel ning saatis kallimale sõnumi, sisuga: Sorry kallis.. Jõuan umbes poole tunni pärast. Täpsemad selgitused kavatses Nate anda edasi näost näkku, kuna vaevalt Ky oleks vaimustuses sõnumist, et Nathaniel on Bekah' juures. "Seega ma segan sind siin veel umbes pool tunnikest, siis saate lahti minust. Sa oled kindlasti väsinud ka?"

"Jah, võib-olla saab temast ikka väga elav neiu, aga praegu täitsa sobib see, et ta rahulik on," arvas Rebekah. Kindlasti ei kavatse ta lasta Eleanoril halvale teele minna, kui ta juba enam-vähem temavanune on. Kasvatusega peaks ju ikka üht-teist muuta saama? Nathanieli sõnade peale kaardusid Rebekah' huuled kergeks naeratuseks, kuid neiu ilme muutus peagi tõsiseks, kui ta kuulis, et Nate pidi tegelikult oma tüdrukuga välja minema. Tore ajastus. "Jah, meile sobib," noogutas Rebekah. "Ära teda väga kauaks ka ootama jäta. Jacky pidi ka varsti siia tulema," lausus ta.

"Ma usun.. Aga küll ta jõuab veel nutta ning karjuda ka," lausus Nathaniel õhkõrna muigega. "Neid unetuid öid tuleb vast küllaga. Ja kui sa tunned mingiaeg, et sa lihtsalt ei jõua enam ning vajad lapsehoidjat, siis anna mulle alati teada eksole. Mul pole mitte midagi selle vastu, et ise ka lapsega kahekesi aega veeta. Pealegi ma organiseerisin omale majja ka pisikese lapsetoa, kus on kõik vajalik olemas," informeeris Nathaniel Bekah't. Noormees ei tahtnud, et naine peaks hakkama lapsehoidjapärast muretsema, kui lapsehoidjat polnud vaja. "Ei jäta kauaks ootama. Pool tundi pole vast nii pikk aeg," lausus Nate õhkõrna naeratusega. "Sa oled vist Jackyga päris hästi läbi saama hakanud?" tundis noormees huvi.

"Ma arvan, et olen end selleks juba ette valmistanud," lausus Bekah, sest alati võis ju ette tulla, et keset ööd on vaja lapsel mähkmeid vahetada või tahab ta süüa. Eriti karm aeg tuleb vist ikka siis, kui hambad hakkavad tulema. Oh siis neid rahutuid öid. Nathanieli järgmiste sõnade peale ei osanud Bekah väga midagi öelda, sest see tuletas jällegi Jacklyni antud hoiatust meelde, et võib-olla hakkabki Nate last täitsa enda juurde tahtma. "Ma arvan, et saan hakkama," lausus neiu naeratusega, pruunid silmad Nathanielil. "Mul on ka oma korteris talle tuba kõige vajalikuga olemas. Sa võid teda vaatamas käia, millal iganes tahad," andis Rebekah Nate'ile teada. Väike etteteatamine oleks sellisel juhul Nathanielist muidugi kena. "Jah, ta elas samas kandis, kus mina ja me saame väga hästi läbi," vastas ta, kuigi ei pidanud vajalikuks naisest rohkem rääkida, kui Nate teda niikuinii ei tunne.