Hello, little one :)

"Arvad, et selleks saab ette valmistuda või?" uuris noormees muigega ning silmitses imepisikest roosat pampu Bekah' süles. "Ma ei kahtlegi, et sa saad hakkama, kuid veidi puhkust vajavad kõik, ka sina," rääkis Nathaniel. "Sul on ikka kõik olemas või on sul vaja, et ma midagi muretseksin sulle sinna veel?" küsis Nate Bekah'lt. Kuulnud, et noormees võib tütart igal ajal vaatamas käia, naeratas noormees kergelt. See oli tore, kuna Nate tõesti kavatses oma lapse eest ka hoolt kanda ning temaga aega veeta. Aeg-ajalt võiks muidugi laps ka Nathanieli juures olla, et Ky teda näeks ning võib-olla et isegi temaga veidi harjuks.. Kuulnud kiiret tutvustust Jacky kohta, Nate noogutas. Tore, et Bekah on omale uusi sõbrannasi leidnud.. Staciaga Nate just kõige paremini läbi ei saanud. "Oot.. Kas sa Staciaga suhtled veel üldse? Ma pole teid tükk aega koos näinud ega märganud, et sa temast räägiksid," uuris Nate seejärel.

"See on ju ilmne, et nii hakkab olema," vastas Rebekah, justkui oleks need unetud ööd täiesti enesestmõistetavad. Rebekah võttiski seda enesestmõistetavana ja seadis seega lapse vajadused ikka esikohale. "Hetkel on mul kõik olemas," lausus näitsik kindlalt. Juurde polnud midagi vaja ja isegi riideid oli lapsel rohkem kui küll. Mis puutus sellesse, et laps Nathanieli juurde mõneks ajaks saata, siis leidis Bekah, et terve päev on tal küll raske oma tütrest eemal olla, aga lootis, et seda annab ehk korraldada ka nii, et vähemalt öösel saab laps ikka ema juures olla. "Staciaga pole ma juba ammu suhelnud, aga ma saan temast natuke ehk aru ka, sest ma ise pole piisavalt palju pingutanud ega teda välja kutsunud või midagi," rääkis näitsik. Kindlasti arvas ta, et võiks seda teha, kui Stacia veel muidugi on tema sõber.

"Seda kindlasti," oli Nathaniel sunnitud Rebekah'ga nõustuma. Unetuid öid tuli kindlasti, kuid noormees ei tahtnud, et Bekah end lolliks rahmeldaks. Lapse kasvatamine oli siiski kahe inimese töö ning tõsiasi, et Nate polnud enam neidisega koos ei tähendanud seda, et Rebekah peaks Eleanori üksinda üles kasvatama. Nathaniel kavatses päris kindlasti selle lapse elust osa saada. Noormees vaid lootis, et Ky mõistab seda ning tõenäosus, et ta seda teeb oli võrdlemisi suur. "Okei, aga kui sulle veel midagi meenub, võid mulle alati teada anda. Kas ma võiksin Ellie't veel veidi süles hoida, enne kui ma ära lähen?" uuris Nathaniel Bekah'lt. Kuulnud kommentaari Stacia kohta, muigas Nate kergelt. "Ei saaks öelda, et see mu kurvaks teeks," nentis Nate õhkõrna muigega, kui talle meenusid erinevad sõjad Staciaga. Oijahh, neid sõnasõdu oli ikka neil päris korralikult olnud ning kumbki neist ei vaevunud end omal ajal tagasi hoidma.

Unetud ööd käisid juba lapse kasvatamisega kaasas - alguses siis, kui laps on beebi, hiljem teismeeas, kui ta ehk liiga kauaks välja jääb ja ema muretsema paneb, kuid kindlasti ei kavatsenud Rebekah last Nathanielist eemal hoida. "Ta hakkab küll magama jääma, aga olgu," nõustus Rebekah, kui Nate enne lahkumist veel last hoida tahtis, ja ulatas beebi isale. "Sind muidugi," turtsatas Bekah. "Staciaga olid sul ju kõige "soojemad" suhted." Näitsik mäletas, et kui ta veel Stacy juures elas, rääkiski sõbranna mehest kohe erilise vihaga.

Kui Bekah andis talle lapse, võttis Nathaniel ta ilusti sulle ning vaatas Ellie'le otsa. Noormees tõusis püsti ning kõnis aeglaselt mööda paaltit ringi. See beebi oli lihtsalt nii eriline, kaunis ja kõige armsam elusolend maailmas. "Mnjahh.. Mina ei tea, mis tal minu vastu nii hullult oli," rääkis Nathaniel, kuigi kui aus olla, siis ta oskas nii mõndagi aimata. Nate polnud siiski ideaalne poiss-sõber.. Vähemasti mitte sellel hetkel. Visanud kiire pilgu kellale, märkas Nathaniel, et kell oli juba vastikult palju. "Aga ma pean kahjuks minema hakkama. Anna teada, kui koju saate ja ma tulen sulle sinna külla," rääkis Nathaniel ning andis beebi värskele emmele tagasi. "Aga sina kallis tupsununnu, ole hea tüdruk, issi tuleb sulle varsti jälle külla. Issi armastab sind," rääkis Nate Eleanorile, puudutades nimetissõrmega oma tütre nina.

Nathanieli lapsega koos nägemine tõi Bekah näole naeratuse. Oli näha, et mees tõesti armastas last ja Bekah ei suutnud mõista, kuidas mees sai temalt aborti nõuda, kui viimase rasedusest teada sai. Igatahes oli näitsikul hea meel, et ta seda siiski ei teinud. Nathanieli sõnade peale ei öelnud Rebekah aga midagi, sest tema ei kavatsenud hakata Stacia eest rääkima. See tüdruk keeras niikuinii vinti mõnikord väga kõvasti üle, aga selline see Stacia juba oli. "Kindlasti annan teada," lubas Rebekah, kui lapse sülle tagasi võtta. "Tsau," ütles ta Nathanielile, kes lahkumas oli, ja jäi mõned minutid hiljem koos lapsega magama.

Jacklyn astus palatisse tublid paar tundi hiljem kui Nathaniel lahkunud oli. Kuna naine teadis Bekah sünnitamiskuupäeva, siis oligi ta selleks nädalavahetuseks Tree Hilli tulnud. Ta jõudis kohale juba laupäeva pärastlõunal. Jacky oli väga rõõmus, kui kuulis järgmisel päeval, et tüdruk on enda tütre ilmale toonud. Siiski ei kiirustanud naine kohe haiglasse, sest tahtis Rebekahle ja tema lapsele ka natuke privaatsust anda. Pealegi ei teadnud Jacklyn midagi Nathanielist, kes ka võibolla haiglas enda nägu näitamas käis. "Hei," lausus naine vaikselt, "kuidas värskel emmel läheb?" tundis naine huvi, jalutades tüdrukule lähemale. Ta pani enda toodud lilled vaasi ning ulatas Bekahle Charleeni tehtud õnnitluskaardi. "Ta ei saanud kaasa tulla, aga käskis selle sulle edasi anda," naeratas Jacklyn ning silmitses esimest korda seda pisikest suurtesilmadega inglikest. "Küll ta on sul alles armas. Kas tal juba nimi ka on?" tundis naine siirast huvi.

Rebekah ja Eleanor said küll natuke aega magada, kuid peagi ärkas neiu selle peale üles, kui kuulis, et keegi tuleb palatisse. "Hei, Jacky," lausus ta uniselt ja heitis hetkeks pilgu palati seinal olevale kellale. Ta ei maganud ühte tundigi täis, aga polnud hullu. "Värske emme on natuke väsinud, kuid õnnelik, et pisike nüüd käes on," vastas ta Jacky küsimusele ning võttis kaardi vastu. Ta luges kaardilt õnnitlust, mis oli Charley käekirjas kirjutatud ning naeratas soojalt, asetades kaardi seejärel samuti kapile. "Jah, tema on Eleanor," lausus Rebekah ning ulatas pisikese Jackyle, et naine teda lähemalt näha saaks. "Millal sa Tree Hilli jõudsid?" tundis näitsik huvi.

"Ma ei sega sind siis väga kaua," lubas Jacky, kes sai täiesti aru, et tüdruk on kindlasti väsinud ja tahab puhata. Naine lihtsalt tahtis enda lubadust täita ja tüdruku jaoks olemas olla. "Tere, Eleanor," sõnas naine, kui pisike tema käte peal puhkas. Sellest oli ikka tükk aega möödas, kui naine viimati nii väikest inimest süles hoidis. Jacklyn jälgis pisikest tükk aega, tõstes alles siis enda pilgu Rebekahle, kui ta küsimuse esitas. "Ma jõudsin nii eile õhtul kuskil," vastas naine. "Ta on sul ikka imearmas," lausus Jacky, "kindlasti tulevikus kena iludus nagu tema emagi." Hetke veel pisikest enda süles hoidnud, ulatas ta lapse värskele emale tagasi. "Keegi on sul siin veel juba käinud?" uuris naine, jättes otsese küsimuse Nathanieli kohta kõrvale.

Üks asi oli sünnitus, mis Bekah't juba korralikult väsitanud oli ja teiseks oli aeg juba üsna hiline. Niigi hästi, et tüdruk veel ärkvel on suutnud püsida, kuigi natuke on ta tukastanud ka. "Ta on mu kõige kallim vara," naeratas Bekah, kui Jacklyni ja enda tütart koos vaatas. "Ma arvan, et see oleks mulle au, kui sa saaksid ta ristiema olla," pakkus Rebekah, kes alles nüüd hakkas lapse ristivanematele mõtlema. Ristiisa kandidaati tal veel pähe ei tulnud, aga selle üle oleks tal hea meel, kui Jacky oleks ristiema. Saanud lapse tagasi, vajutas Rebekah beebi pealaele õrna musi ning lasi tal siis oma kätel magama jääda. "Üks sõber, kes oli minuga sünnitusel ja siis veel Nathaniel, kes alles natukese aja eest lahkus," lausus Rebekah vaiksemal häälel, et väikest Elliet mitte äratada.

"Seda ma usun," lausus Jacky, kes arvab samuti, et Charleen on tema ainuke tõeline vara. Kui temaga midagi juhtuma peaks, ei elaks naine seda vist kunagi üle. Järgnev pakkumine tuli naisele suure üllatusena, sest ta ei olnud sellest absoluutselt mõelnud. Tema tütrel ei olegi selliseid inimesi nagu ristiema ja ristiisa. "Vau, see tuli mulle praegu suure üllatusena, aga muidugi oleksin ma nõus," sõnas naine pikemalt mõtlemata, jälgides samal ajal tüdrukut koos enda lapsega. Nad mõlemad tundusid nii rahulikud. "Kena, et ta ennast ikka näole andis," ei jätnud Jacklyn kommentaari enese teada.

"Charleyl on nüüd mängukaaslane," muigas Rebekah. Noh, muidugi kui Ellie juba suurem on. Praegu võib Charley lihtsalt last vaadata, kui Jackyga Bekah'le külla juhtub tulema. Muidugi laseks Rebekah Charleyl lapse ettevaatlikult ka sülle võtta, kuid siis hoiab ta ikka silma peal ka. Ehk hoiab Ellie selleks ajaks juba peadki? "Mul on selle üle hea meel," naeratas Rebekah, kui Jacky tema pakkumisega nõus oli. Hetkeks heitis Rebekah pilgu enda tütrele, kes vägagi magusalt tema kätel magas ning viis oma pruunid silmad siis tagasi Jacklynile. "Jah, aga samas ta tundus nii õnnelik lapse üle ja lubas teda veel vaatama tulla," lausus Rebekah, kuigi teadis juba, kuidas Jacky sellesse mehesse suhtub. Nathaniel oli tõesti käitunud nagu siga, aga Rebekah nägi, et ta on muutunud.

"Jah," muigas naine, "natuke aega veel läheb, aga loota võib, et tüdrukud oma vahel läbi hakkavad saama." Selles mängib muidugi suur rolla ka see, kui tihti nad ise läbi hakkavad käima, sest kui lapsed ainult paar korda kuus kohtuvad ega siis sealt vist ikka mingit väga tõsist asja välja ei saa tulla. "Minul ka," noogutas Jacky, kes üritas harjuda mõttega, et on kellegi ristiema. See oli tema esimene kord, kui keegi midagi sellist talle pakkus. "Kes siis ei oleks sellise ingli üle õnnelik?" naeratas naine, "tore, kui ta huvi tunneb." Jacklynil endal nii hästi ei läinud, kuigi kui ta nüüd tagasi vaatab, siis leiab ta, et võibolla oligi parem, et ta kodust ära tuli ja oma pead elama hakkas. See on talle nii mõndagi õpetanud ja teinud temast selle, kes ta hetkel on.

"Charley on päris palju vanem ka," noogutas Rebekah. "Aga ma arvan, et me kindlasti tuleme veel Charlotte'i teile külla. Kusjuures mulle öeldi, et võin juba homme-ülehomme välja saada." Väljasaamine oli muidugi veel lahtine, aga nii palju kui Rebekah õe jutust aru sai, öeldigi talle, et kui hästi läheb, saab järgmisel päeval välja, aga kui veel midagi vaja jälgida on, siis ülejärgmisel. Lohutav oli seegi teadmine, et nad ei pea kauaks haiglasse jääma ja varsti näeb Eleanor oma tuba. "Selle ingliga seoses kaalusin ma võimaliku nimevariandina ka Angelat, aga peale jäi ikka Eleanor," muigas tüdruk ja vaatas last, kes tõesti meenutas pisikest inglit.

"Noh, võibolla saab temast siis hoopis sinu isiklik lapsehoidja," muigas naine, kuigi eks see oleneb juba Charleest endast. Muidugi on hea sellest rääkida, keda kohal pole, sest siis ei saa ta midagi öelda. "Kindlasti tulge, aga vaata, et sa enne ikka ilusti puhkaksid ka. Ma võin praegu ise ka siin käia," sõnas Jacky, kes üritas ikka aeg-ajalt Tree Hilli külastada, et sõbrannadega muljetada. "Eleanor on kena nimi," arvas naine, "sobib sellele armasakesele ideaalselt." Öeldakse ju, et keegi on täpselt näiteks mingi nime näoga ehk siis see inglike siin oli täpselt Eleanori näoga.