What makes us happy?

"Või on sul lihtsalt rohkem lööki kui minul," pakkus Abigail veel ühe võimaluse välja. Kui ta vaid suudaks natukenegi aru saada, mis meeste peas toimub, oleks näitsikul palju lihtsam neid mõista. "Olen jah ning vaatan edasi. Ja muide, kas sa ei viitsiks mingi päev minuga koos "The Notebooki" vaadata?" üritas Abigail kutsikasilmi teha. Koos olid nad seda filmi juba vähemalt kolm korda vaadanud, sest Abbie oskas vahepeal vägagi veenvate argumentidega lagedale tulla, miks peaks üht ja sama filmi ikka uuesti ja uuesti vaatama.

"Jah, muidugi," turtsatas Tori, pööritades samal ajal kergelt enda silmi. Võibolla on asi pigem selleks, et tüdruk ei ole poiste vastu nii kuri ja tõrjuv nagu Abigail. "Sa teed nalja praegu..." tegi tüdruk piinatud häält, "uuesti? Me oleme seda juba nii palju vaadanud. Miks me ei võiks see krod näiteks... ma ei tea Raudmeest vaadata?" Toril ei olnud otseselt romantiliste filmide vastu midagi, aga ta ei tahtnud neid eriti mitu korda vaadata.

"Ära nüüd mind mingisuguseks nunnaks pidama hakka, aga ma tõesti pole nagu paljud teised meievanused tšikid. Ja mul on üks karm nõudmine, mis paljud tüübid minema peletab: ma tahan seksiga kuni abiellumiseni oodata," jutustas Abbie edasi. Ta oli juba lapsepõlves mõned asjad oma elus paika pannud ning ei kavatsenud nendest põhimõtetest nii kergelt loobuda. Sõbranna hääletooni kuuldes tegi Abbie mossis näo pähe. Hea küll, eks ta vaatab oma lemmikfilmi siis üksinda. Ainult et siis pole kedagi, kes teda lohutaks, kui tüdruk nutma hakkab. Seda filmi vaadates hakkas Abigail a l a t i nutma. "Olgu pealegi. Ma ei kiusa sind enam oma filmidega," andis näitsik alla. "Nüüd lasen sul ise filmi valida."

"Selleni on veel aega, kuni ma sind nunnaks täitsa pidama hakkan," lausus Tori lõbusalt, "minu arvates pole sellel nõudmisel midagi viga. Tüdrukud ei peagi iga kutiga, kes neile natuke rohkem tähelepanu pöörab kohe voodisse ronima." Samas ei ole tüdruk endale kuangi mingit piirangut seadnud. Küll see juhtub, kui juhtuma peab. Hetkel Toril mingit silmarõõmu pole ja seega pole tal vaja sellega ka enda pead vaevata. "Ei noh, mulle meeldib sinuga filme vaadata. Isegi kui need on täielikud nutukad, aga mulle piisab ühest või äärmisel juhul kahest korrast ühe ja sama filmi puhul," teatas neidis, "väga tore. Ma siis üritan leida midagi, kus on natuke romantikat, aga ikka midagi muud ka." Tasakaal.

"Arvestades tänapäeva elu, oleme vist nende väheste seas, kes samamoodi arvavad," muigas Abbie sõbranna sõnade peale. Õnneks oli tal piisavalt palju mõistust peas, et käituda nii, nagu endale õige tundub, mitte massidest eeskuju võtta. Ilmselt ei oska keegi - kui Abigail neile just rääkinud pole - kahtlustadagi, et näitsik pole siiani ühegi kutiga voodisse jõudnud, sest tema lõbutsemishimulise käitumise põhjal on keeruline midagi sellist arvata. "Üldiselt ei vaata ma ise ka samu filme üle kahe korra, aga lemmikud sinna alla ei kuulu," seletas Abigail. "Ei pea seal isegi romantikat olema. Võta lihtsalt midagi sellist, mis sulle endale meeldib," soovitas näitsik. Ehk õnnestub Abigailil koguni tänu Torile mõne niisuguse filmi otsa sattuda, mis talle küll meeldib, aga mida ta varem eelarvamuste tõttu kindlasti vaatama poleks hakanud.

"Ilmselt küll," noogutas Tori sõbranna sõnade peale. Kurb, aga kahjuks on see tõsi. "Muideks kas sa oled mingit filmi näinud nimega "Pregnancy pact", kus noored tüdrukud jäid keskkoolis meelega rasedaks, sest nad tahtsid lapsi saada ja emad olla?" pöördus neiu sõbranna poole, kui neil juba selline teeema käsil oli. Film oli suht ettearvatav, aga samas ka pisut huvitav. Siiski ei hakkaks Tori seda ilmselt uuesti vaatama, sest midagi väga erilist see ei olnud. "Olgu, eks ma vaatan siis natuke ringi, et midagi huvitavat leida," lausus näitsik, kuid lisas juba hetke pärast, "kas sa "Hobulausujat" oled vaadanud?"

Sellest filmist, mida Tori natuke kirjeldas, oli Abigail küll kuulnud, aga ta polnud seda ise kunagi vaadanud. "Pealkiri tundub tuttav, aga ma ei usu, et oleksin seda kunagi näinud," vastas ta sõbranna küsimusele. "Aga oli see hea?" tundis tüdruk huvi, sest igasugused soovitused kulusid talle ära. Nii laiendaks ta vähemalt filmide osas mõnevõrra oma silmaringi, sest muidu kippus ta ikka samasse žanri kuuluvate poole kalduma. Kui Tori teise filmiga lagedale tuli, pidi Abbie endale tunnistama, et polnud ta seda näinud. Pealkiri ei öelnud talle samuti suurt midagi. "Millest see räägib?" vastas näitsik küsimusega.

"Oleneb, mida sa heaks nimetad," muigas Tori, "minu arvates oli see natuke ettearvatav ja kohati oleks tahtnud mõnele tegelasele paar toud anda. See on rohkem selline ajaviite film." Nii et tüdruk ei teagi, kas soovitada seda Abbie'le või mitte. Sõbranna peaks vist treilerile pilgu peale viskama ja siis teab, kas vaadata või mitte. "Noh, nagu peakiri ütleb, on seal hobusest juttu, aga ka sõprusest ja perekonnast ja isegi natuek armastusest," lausus Tori, "kohati selline nutukas, aga mulle isegi see meeldib, kuigi tegemist on suht pika filmiga."

"Mind huvitas lihtsalt sinu enda arvamus," lausus Abbie kuuldu peale. Kui keegi talle ikkagi ütleb, et mõni film väärib vaatamist, siis Abigail tavaliselt ikka usub neid. Kuulnud, mida Tori edasi rääkis, Abigail noogutas. Selline stsenaarium kõlas talle vägagi tuttavalt. Ajaviiteks kõlaks taoline värk isegi päris hästi, aga seda tõesti siis, kui midagi muud teha pole. Teise filmi kirjeldus tundus tüdruku jaoks igatahes paljulubavam, mis tähendas, et ta tegi vaid mõne hetkega otsuse see kunagi kindlasti ära vaadata. "Olgu, see juba sobib. Järgmise filmiõhtu plaan on paigas," ütles ta need sõnad ka välja.

Tori arvamuse ta mingil määral sai ja eks edasine otsus tuleb tal endal teha. Kuna väljas oli parajalt soe, hakkas jäätis peagi vedelamaks muutuma, mis tähenda, et oli vaja kiiremini see maiustus ära süüa. Muidu on pärast kõik kohad seda täis. "Nagu soovid. Minu juures?" uuris Tori igaksjuhuks, siis oskab vanemaid ette hoiatada, kui Abbie nende juurde tuleb. Vaevalt neil midagi selle vastu küll oleks, aga viisakas oleks siiski küsida.

Ka Abbie taipas, et jäätisele tuleb kiiresti ots peale teha, sest vastasel juhul on ta varsti ise sellega koos. Nii järgnesidki veel viimased ampsud ning varsti polnud sellest sulavast ollusest enam mitte midagi järel. "Ma tahan praegusel ajal oma kodust võimalikult palju eemal olla," lausus Abigail Tori sõnade kinnituseks. Sellise tegevusega avaldas ta protesti kodus viimasel ajal pidevalt toimuvate draamade vastu. Kui saaks, koliks üldse välja, kuid vähemalt hetkel küll pole näitsikul kuskile mujale minna.

Tori sai enda jäätise söömisega hakkama natuke pärast sõbrannat. Enda sõrmed pühkis ta salvräti sisse puhtaks ning viskas selle siis esimesse prügikasti, mis ette tuli. "Selge," noogutas tüdruk, "äkki ma peaks kohe enda vanematele siis adopteerimispaberid nina alla panema." See oli tüdruku katse natuke nalja teha, aga ei tulnud vist kõige paremini välja. Nüüd kus Tori enam jäätisega hõivatud ei olnud, astus tüdruk jälle rulale. Ta sõitis aeglases tempos sõbranna kõrval.

Abbie küll naeris Tori sõnade peale, kuigi viimase pilgust oli aru saada, et tüdruk polnud oma nalja õnnestumises sada protsenti kindel. Praegusel hetkel oli Abigail oma vanemate peale lihtsalt nii tige, et ta võiks neile isegi mingi totra adopteerimisjutuga peale lennata... Samas oli ta kindel, et suudab aja jooksul nende muutustega siiski leppida ning üritada oma normaalset elu edasi elada.
Niimoodi tavalises kõnnitempos edasi liikudes jõuti mõnekümne minuti pärast juba Tori juurde, kuhu Abbie ka sel korral ööseks jääda kavatses. Küll ta järgmisel päeval siis tegeleb oma peredraamaga. Vaevalt seal üldse tema puudumist märgataksegi...

OT: läbi