What makes us happy?

Tori kehitas enda õlgu, kuid vaatas endiselt sõbrannat uuriva pilguga justkui ajaks Abigail talle täiesti pada. "Ei midagi," raputas tüdruk enda pead, "ma niisama." Tori lihtsalt leidis, et täisjoomisest smuutile läksid nad küll eriti kiiresti üle. Samas muidugi ega need smuutid on tegelikult väga mõnusad asjad. "Kuule ma küll ei usu, et sa enda jala ära murrad. Seega olen ma selle kihlveoga vägagi nõus," teatas Tori ning asetas ühe jala rulalt maha, et enda hoog peatada ja Abigailiga kätt suruda. Kihla peab ikka ametlikult vedama. Muidu on need lihtsalt sõnad.

"Või niisama? Seda oled kuulnud, et isegi lind ei lenda niisama?" kasutas Abbie pisut norivat tooni, kuid hakkas juba järgmisel hetkel naerma. Tuleb välja, et tuju parandamiseks ei ole vaja ei alkoholi ega ka mitte muid meelemürke, vaid piisas ka jutust, mis esmapilgul nii naljakas ei tundugi. Abigail oligi sellist tüüpi inimene, kes võis täiesti tühja koha peal naera hakata. Juhtus sedagi, et ta oma valju itsitamisega kinokülastajaid häiris, kui tegelikult võis ekraanil näha kurba stseeni. "Okei, teeme ära. Mida sa võidu korral tahaksid?" esitas Abbie sõbrannale küsimuse, kohe kui käesurumine tehtud sai.

"Olen kuulnud küll, aga ma olen siiski kindel, et see on jama ja linnud lendavad ka niisama. Vaata inimesed lähevad ka mõnikord niisama jalutama," seletas Tori väga tõsisel ilmel, kui turtsatas siis ja hakkas naerma juba lihtsalt selle peale, et Abbie niimoodi naeris. Hea oli näha, et sõbranna tuju oli paranenud, kuigi eks see ole ainult ajutiseks. "Kui mina võidan... siis sa... hahhaa... sa tuled mulle mõnda raadiosaatesse külaliseks," lausus Tori, kes oli juba pikemat aega neidu keelitanud, aga alati oli vasuseks 'ei'. Jama värk. Nüüd on võimalik see ümber pöörata.

"Ma isegi näen siin mingit loogikat," üritas Abigail nüüd uuesti tõsisemat nägu pähe teha, aga inimese ja linnu võrdlemine tundus selleks liiga koomiline. Ja mis puutus tema naeruhoogudesse, oli see täitsa tõsi, et need kippusid lühikeseks jääma. Kuulnud, mida Tori võidu korral tahtis, kadus muie Abbie huulilt kiiresti. Muidugi oli tüdruk sellest juba korduvalt keeldunud, aga mitte sel põhjusel, et ta kardaks. Ta lihtsalt ei kujutanud end raadiosaates midagi rääkimas."Aga millest me seal siis räägiksime? Meestest? Seksist? Moest? Pandakarudest?" pakkus näitsik täiesti suvalisi teemasid. Sellele aga ta mõelda ei tahtnud, mida Torilt kaotuse korral nõuda, kui see kaotus tähendaks talle endale murtud jalaluud...

"Me võime rääkida seal ükskõik millest, mis meile pähe tuleb... vähemalt nii kaua, kuni see on piisavalt viisakas," lausus tüdruk, lükates ühe juuksesalgu silmade eest ära. Vahel olid pikad lahtised juuksed ikka saatanast küll. "Aga, mida sa siis tahad, kui sina võidad - et ma su isiklik ori koolis oleksin, kui sa karkudega ringi tuiad?" uuris Tori kergelt muiates. Praegu võis see naljakas tunduda, aga kui Abigail peaks päriselt enda jalaluu ära murdma, siis tunneks Yola küll tõelisi süümekaid.

"Ma olen üsna kindel, et minu hääl kõlaks raadiosaates üsna napakalt, aga okei. Kui sa leiad mõned teema, mida ma hästi valdan, siis miks ka mitte," sai Tori lõpuks Abbie'ilt nõusoleku kätte. Võib-olla oleks ta seda kunagi isegi ilma kihleveota teinud. "Ei, siis muretsed mulle ühe kena kuti, kes mind päevad läbi kätel kannaks, kuni ma oma jalad ühel hetkel jälle alla võtan," tuli Abigail enda arust vägagi toreda nõudmisega lagedale. Ainult et seegi oli mõeldud naljana - tüdruk lihtsalt arvestas sellega, et ta kaotab kihlveo. "Äkki peatuks natukeseks siin? Sa ajasid mulle enne jäätiseisu peale," lausus Billie, kui märkas, et nad kohe ühest putkast mööduvad.

"Kusjuures alguses on enda hääle kuulmine raadios väga harjumatu," pidi Tori tunnistama, aga tema on sellega õnneks juba harjunud. "Sellisel juhul valid sa ise teema ja hea oleks, kui sa seda juba praegu tegema hakkad, sest ma olen üsna kindel, et jalaluud sa küll ära ei murra," sõnas neiu, kes oli ilmselgelt enda võidus ikka väga kindel. Kuulnud Abigaili soovi tõi Tori kuuldavale turtsatuse ning hakkas naerma. Noooh, ta ei ole just kõige populaarsem inimene koolis, aga kui ta raadio vahendusel reklaami teeks, et tema imeilus siniste silmade ja blondide juustega sõbranna vajab abi, siis vaevalt poistest puudus tuleks. "Hah, mina olen nõus," teatas näitsik. Nii et ongi kihlvedu valmis? Tuleb põnev ootamine. "Nagu soovid," lausus Tori noogutusega ning korjas enda rula üles. Vaadanud putkas pakutavaid jäätiseid, jäi neiu neid hindavalt silmitsema. Viimaks langes tema valik karamellijäätisele, kuhu peale sai valatud veel karamellikastet. Nämma.

"Ma ei salli oma häält isegi videolindil. Mis siis üldse raadiost rääkida. Aga usun, et kannataksin selle ühe korra ära küll," sõnas näitsik. Olgugi et Abigail jättis teistele endast küllaltki enesekindla ja kohati isegi ülbe mulje, olid temalgi teatud hirmud, kuid need jättis Abbie tavaliselt enda teada. "Hea küll, eks ma annan endast parima," lubas tüdruk, kirudes ennast hääletult, miks ta üldse kihlveomõttele tuli. Samas oli see isegi hea, sest kui ta end proovile ei pane, ei saagi kunagi teada, milleks üldse võimeline on. "Sinu mõelda jääb siis ainult aeg ja koht," teatas Abigail, pilk langemas sõbranna rulale. Küll varsti näha saab, kuidas tal teisel katsel läheb. Kui tüdrukud putka juurde jõudsid, tuli kõndis neile vastu üks pikk tumedapäine ja pruunide silmadega kutt, kes vägagi kompu välja nägi, mistõttu Billie mõneks ajaks hoopis teda vahtima jäi, aga kui tüüp silmapiirilt kadus, leidis Abigail lõpuks aega, et endalegi jäätis välja valida. Valituks osutus piparmündijäätis šokolaaditükkidega.

"Sa ei kuulegi eriti enda häält, kui sa seal räägid. Seega pole vaja muretseda," lausus Tori, lüües käega samal ajal õhku justkui muretseks Abbie täiesti ilma asjata. Pealegi on see ainult üks kord ja siis ei käi näitsik enam kunagi sõbrannale pinda. Mine tea, äkki tuleb Abigail siis juba vabatatlikult hiljem kaasa. "Noh, enne kooli on minul rohkem vaba aega. Kui kool juba käib, siis soibivad mulle ainult nädlavahetused. Seega sietsmendal ja eks ikka rulapargis kuskil hommiku poole vast," lausu tüdruk, kui oli enda jäätise kätte saanud ja sealt isegi esimese suutäie juba võtnud. "Kas ma pean talle järele minema ja numbrit küsima?" küsis Tori muiates, kui märkas, et Abbie oli mööduvast kutist üsna huvitatud olnud. Hea, et neil poiste osas erinev maitse on. Nii ei ole vaja karta, et üks sõbranna teise kuti üle lööks.

Abigail ei saanud küll aru, kuidas on võimalik rääkides enda häält mitte kuulda, aga ta ei hakanud selle kohta küsimusi esitama. Toril on piisavalt kogemusi, et teada, mida ta räägib. "Kõlab lohutavalt," muigas tüdruk. Loodetavasti ei löö ta enne tähtsat kuupäeva, millal iganes see ka pole, araks. Kui aga mõelda Abbie varasematele katsumustele, võib öelda, et ta on hullematki läbi elanud. "Olgu pealegi. Teeme ära," andis Abbie sõbrannale oma sõna, pärast mida püsis ta mõnda aega vait, et oma jäätist tasapisi hävitama hakata. "Eieiei, ära tee seda," kiljatas Abigail äkitselt, kuid kattis siis kähku suu käega, olles oma hääle tugevast kõlast kergelt šokeeritud. Õnneks ei vaadanud too tüüp nende poole. "Sellest poleks nagunii mingit kasu, kuna sellistel on kahtlemata tšikk ammu olemas," lisas näitsik, kui oli maha rahunenud.

Kuulnud Abigaili kiljatust, hakkas Tori naerma. Hea, et ta endale veel jäätist kurku ei tõmmanud selle ootamatult valju hääle peale, mis sõbrannast välja tuli. "Kust sa seda võtad?" kergitas Tori enda kulme, "kui sa elad sellise mõtte järgi, et kõik ilusad poisid on võetud või geid, siis läheb sul raskeks, tüdruk." Kehitanud enda õlgu jätkas Tori enda jäätise söömisega, jättes selle armsa kutti rahule, kuigi ega kellegi numbri küsimine ei tähenda ju kohe midagi hullu, et tüübi tšikk peaks kurjaks saama, kui see tal üldse olemas on.

Täiesti tõsisel pilgul jälgis Abbie sõbrannat, kes nüüd loomulikult naeru pidada ei suutnud. Nojah, ilmselt oleks Abigail Tori asemel olles samamoodi käitunud. Tahtis ta seda endale tunnistada või mitte, aga Tori sõnades peitus tõde, mis pani Abbie nägu krimpsutama. Äkki just sellisel põhjusel ongi tüdruk veel vallaline. "Aga tavaliselt ongi ju nii. Lisaks veel kolmas võimalus, milleks on see, et tüüp pole mitte võetud ega gei, vaid hoopis liiga valiv," selgitas näitsik oma mõttekäiku. Okei, ta oli ise ka tegelikult üsna valiv ja omas kindlaid kriteeriume, aga see fakt ei tulnud tüdrukul praegusel hetkel pähegi.

"Ei ole alati," sõnas Tori, kes oli poiste osas ilmselgelt natuke optimistlikum ja avatum. Vähemalt ei kandnud ta igat tüüp kohe maha, kui ta temaga veeö rääkinudki ei olnud. "Ma arvan, et valiv tüdruk nagu sina on palju hullem kui valiv noormees, kellesuguseid ma eriti kohanud polegi," leidis tüdruk ning vaatas sõbrannale otsa. "Ma pean vist mainima, et sul on küll head võimalused vanatüdrukuks jääda, kui sa niimoodi jätkad," turtsatas Tori pead raputades.

Polnud kahtlustki, et lisaks erinevale maitsele on neil meeste suhtes ka täiesti erinev arvamus. Mõnes mõttes oli see isegi hea. "Eastside'il elab küll selliseid tüüpe," teadis Abigail kindlalt väita. Oli ta isegi paari sellisega mõnel peol kokku juhtunud. Liiga kõrge egoga tüübid polnud Abbie maitse. "Ma ei usu, et vanatüdrukuks jään. Igaühele on kuskil keegi. Minu oma pole lihtsalt veel kohale jõudnud," rääkis Abigail, unistajale omane mõtlik nägu ees. Ta uskus millegipärast, et prints on juba teel ning nad kohtuvad õige pea. Jääb üle ainult loota, et tüdruku sisetunne ei vea teda alt.

"Ju siis on mul vedanud ja ma ei ole neid kohanud või siis ei ole nad minu arvates nii valivad olnud," sõnas Tori üsna muretul häälel. Peab sõbranna endaga kuskile peole kaasa vedama. Siis saab Abbie täpselt näidata, milliseid kutte ta silmas peab. "Sa oled vist liiga palju romantilise filme vaadanud," muigas näitsik, vaadates sõbrannat kergelt muigvel pilgul. Tore, et ta vähemalt veel unistab, et ta ükskord noormehe endale leiab.