What a......

"Tänava peal kokku? Ja see on kõik?" uuris Joe. "Palun hoia Danielist eemale...Sa tead küll, et temaga kaasneb suur jama," lisas Joseph. Kuradi silmakirjatseja oli ta praegu. Joseph vihkas end hetkel, kuid ta soovis Lizziele parimat.

"Ootan saan ma nüüd õigesti aru. Ma ei või Sayeriga suhelda, ma ei või Danieliga suhelda, Jason läheb sõjaväkke ja sina ülikooli. Kellega ma üldse siis järgmine aasat suhelda võin? Saadan igakord sulle täieliku ülevaate enda sõpradest või?" ärritus Lizza kui Joe jälle tema elu üle vaadata tahtis. Ta saab aru küll, et ta tahab talle head ja ta tahab teda hoida kõige halva ees, aga täitsa nii ka ei saa. Lizard tahab elada. "Sulle teadmiseks, ma olen temaga veel kohtunud ja ma kavatsen Sayeri maha jätta. Need on minu otsused ja ma loodan, et sa austad neid," sõnas Liz.

Joe sulges silmad. Need uuesti avanud, ütles Joseph :"Danieli elu järgi kiputakse tihemini, kui mõni mees sokke vahetab...Ja Danielini kõige lihtsam võimalus pääseda on tema lähedasi vigastada, röövida või midagi muud sellelaadset."

"Sa oled liiga palju filme vaadanud," raputas Lizza enda pead, "minuga ei juhtu midagi. Jah, Daniel on praegu üsna tahetud kaup, aga ta üritab sellest välja tulla. Ja pealegi on ta sama kaitsev kui sina. Seega ei ole vaja ülearu muretseda," sõnas tüdruk, üritades Joe arvamuset ümber lükata.

"Okei," nõustus Joe valetades. "Aga Sayer? Sa peaksid talle võimalikult kiiresti ütlema, et sa ei taha enam temaga käia," selgitas Joseph. Pole vaja, et Sayer saaks mahajätmisest teada võõraste kaudu nagu Liz sai tädiks saamise kohta.

"Ma töötan selle kallal, kuidas seda Sayerile öelda. Ma ei taha, et ta midagi mõtlematud teeks. Ja pealegi ma usun, et meie sõprusest ei jää midagi alles. Ma ei taha talle haiget teha, aga ma tean, et mida kauem ma ootan seda hullemaks see läheb," ladus Lizza kõik enda kahtlused välja. Miks pidi Daniel just nüüd tagasi tulema. Miks mitte nädalaid tagasi, kui ta ei käinud veel Sayeriga. Kõik oleks palju lihtsam.

"Õige," vastas Joe. Mees vaatas Lizziet. "Ma mäletan, kui sa olid 8-aastane ja sulle meeldis üks poiss enda klassist. Asjad olid siis nii palju lihtsamad," ohkas Joseph naeratusega. Liz lõpuks virutas tollele poisile, et endast märku anda.

Liz noogutas. Tal ei jäänud muud üle kui lähipäevil see korda ajada. Kui Joe hakkas rääkima ajast mil ta kaheksa aastane oli pidi tüdruk kõvasti enda ajus sobrama, et see õige mälestus ülesse leida ja selle leidnud tõi ta kuuldavale turtsatuse ja kerge naeru. "Tundub, et enam ei käi asjad nii lihtsalt," muigas Lizard.

"Jah, ei käi," nõustus Joe ja tousis voodi pealt. "Ma lähen teen nüüd midagi õhtuks. Kuidas oleks pasta kanaga?" küsis Joseph. See oli lihtne, aga maitsev toit. Eriti veel juustuga. Nämma.

"Kindlasti maitseb hästi," sõnas Lizza ajades ka ennast voodilt püsti. Lükanud käega juuksed üle pea, sammus ta ukse poole. "Kas ma saan sind aidata?" uuris tüdruk, väljudes toast ning jalutades kööki.

"Sa võid panna makaronid keema," vastas Joe otsides kapist välja puhastatud kanaliha, mis sai välja tõstetud. Koheselt läks ka pann pliidile ja õli sinna peale. Mees otsis välja maitseainetesegu hilisemaks.

Lizza otsis välja makaronid, valas poti vett täis ja pani keema, lisades sinna ennem ka mõned lusika täied soola. Ta toetas end vastu seina, oodates vee keema minekut. "Nii palju kui sa mind olen lasvatanud, usun ma et sinust saab hea isa," sõnas Liz, jälgides noormehe tegutsemist.

Joe naeratas. Ta ei tahtnud olla selline isa nagu tal oli. Ta tahtis osta enda pojale või tütrele ratta ja õpetada teda sellega sõitma. "Olen ma siis sind nii hästi kasvatanud?" küsis Joseph muigega. Vanaisa õpetas talle palju.

"Jah, ma arvan küll. Minuga ei ole just lihtne olnud," tõdes Lizza. Ta oli palju asju valesti teinud, aga Joe oli alati olemas, et ta õigele teele juhatada. Ta tõstis häält, lohutas, andis nõu kui seda vaja oli. "Ma olen eeskujulik õpilane, ma ei ole joonud, suitsetanud ega kasutanud meelemürke juba nädalaid. Sa oled mind kasvatanud ja olnud pigem mu isa kui vend," tunnistas Lizard. Tegelikult vääriks Joe nüüd enda elu elamist vahelduseks. Ta ei pea enam koguaeg tüdruku järgi vaatama.

Joe läks ja kallistas Lizandrat. "Ära vanaisa ära unusta. Tema õpetas mind, tänu temale oskan ma sind kasvatada," lausus Joseph naeratusega. Mees oli just eile käinud vanaisal külas, kelle tervis ei olnud kiita.