Pictures of Me

"Hea seegi," muigas Helena. "Minul on graafik täna juba hommikust peale ikka väga tihe ja ma arvan, et Los Angeleses hakkab samamoodi olema. Niimoodi tundub, nagu aeg tuhiseks superkiirusel mööda." Sedagi ei tea, mis kell neiu õhtul lõpuks koju jõuab. Hea, kui ta veidi enne südaöödki kodus on, kuigi siis Helena lausa kukub voodisse. Helena pani kitarri diivani najale püstiselt jälle seisma, sest lubas veel ühe laulu teha, kui viimane sats pilte ka tehtud saab. Nii palju ikka on aega. "Viimane sats," kordas Helena Colini sõnu ning seisis õigele kohale, andes veel mehele märku, et on valmis.

"Peaasi, et ennast tööga liiga üle ei külla ja teisi asju ja inimesi ära ei unusta, mis elus tähtsad on," sõnas Colin, kes oli enda mitte nii tiheda graafikuga hetkel täiesti rahul. Nii kaua, kui tal vähemalt üks klient on, peaks kõik ju korras olema. "Anna endast nüüd parim," muigas noormees ja hakkas viimaseid pilte tegema, üritades ka need viimased teha nii hästi, kui võimalik. Ei taha ju enne lõppu ennast laisaks lasta.

"Ma ei usu, et mul see asi nii hulluks läheb," oli Helena kindel, sest teadis isegi, et natuke vaba aega peab tal ikka olema, ja kui ei ole, siis tuleb see ikka kuskilt endale tekitada. "Vähemalt pole mul esialgu plaanis siit lõplikult ära kolida, nii et jääb siinsete armsate inimeste jaoks ka aega," naeratas tüdruk. Tree Hill oli Helena jaoks kodu ja sellest linnast ta ära kolida ei tahtnud, kuigi varem või hiljem on ta oma karjääri tõttu ehk ikka sunnitud Los Angelesse elama minema. Siis hakkaks tüdruk lihtsalt aeg-ajalt Tree Hillis käima, et oma sõpru ja perekonda näha. "Nagu ma seda juba ei teeks," muigas Helena Colini sõnade peale. Nojah, endast võib anda ju parima, aga alati saab veel paremini. Nüüd katsus Helena piltidel pigem lõbus ja mänguline olla. Vahepeal jäi tüdrukule pihku ka kleidisaba, millega Marie vahepeal mängis.

Noormees kuulas tüdrukut ning klõpasas samal ajal pilte, kuni leidis, et nüüd peaks küll olema, mille vahelt valida. "Tead, ma arvan, et me võime selle sessiooni lõppenuks lugeda," sõnas Colin viimaks, kui oli kaamera enda silmade eest ära tõstnud. "Ma ei tea nüüd, kas sa tahad pilte plaadile, mälupulgale või ma saadan need sulle kuskile. Enne vaatan ma need muidugi üle ja kustutan ebaõnnestunud ära ja võib-olla kohendan mõnda natuke," seletas Colin, liikudes enda laua juurde, kuhu ta kaamera asetas, võttes mälukaardi välja ning kinnitades selle arvuti külge. Paar hiire klõpsu ja pildid hakkasid arvutisse minema. "Kunaseks sul neid vaja on?" uuris noormees.

Ja läkski see photoshoot kiiremini kui Helena arvatagi oskas. "Mul on mälupulk," vastas Helena ja võttis kaelast hõbedase kitarrikujulise ripatsiga keti, mille ta Colinile ulatas. Mälupulk ja kaelakee ühes, kaval. Selle sai Helena vennalt koolilõpukingiks. "Väga kiire nendega veel igatahes pole," lausus Helena. "Aga ma arvan, et selleks ajaks võiks olemas olla, kui ma tagasi tulen. Ma peaks jõudma kahekümne esimese augusti paiku." Nii et Colinil on aega küll neid pilte vaadata, kui ta just eriti tegus pole ja juba enne lahkumist Helena pilte ikka kätte ei saa.

SPOILER: Click to show

"See on väga hea. Kui sul seda vaja ei lähe, siis ma võtaksin selle enda kätte ja kui tehtud saan, siis üritan selle sulle toimetada," lausus noormees ja vaatas küsivalt Helenale otsa, et kas talle sobib nii, sest see mälupulk tundus täitsa kallis olevat. "Oh, selleks ajaks saan ma kindlasti nendega valmis," sõnas Colin muretult.

"Minugi poolest, aga katsu seda mitte ära kaotada," noogutas Helena. Kui ta selle vidina vennalt sai, mõtles esialgu temagi, et see pidi küll terve varanduse maksma. Samas meeldis Helenale see, et ta sai seda ka kaelaehtena kanda. "Jah, sul on piisavalt aega. Pealegi arvan ma, et sul on inimesi, kellel on vaja pildid rutem kätte saada kui mul," sõnas tüdruk ning läks diivani juurde. Helena tegi endale diivanil veidi ruumi, enne kui sinna istus ja kitarri sülle võttis. "Kuna mul on veel natuke aega, siis nüüd tuleb see lubatud laul," lausus Helena, enne kui Kelly Clarksoni "Breakaway" algust hakkas mängima.

"Muidugi," sõnas Colin, sest see ei olnud tal kavaski. Ilmselt jääb see siia samma sahtlisse, kuni mees saab piltidega ühele poole ja neid mälupulgale tõstma hakkab. "Tõsi," noogutas Colin kerge naeratusega ning istus toolile, jälgides pilte, kuid pöörates end näoga Helena poole, kui too pilli kätte haaras ja seda mängima hakkas.

Vähemalt ei saagi see uhke vidin sealt sahtlist kuhugi kaduda, nii et Helena ei muretsenudki enam selle pärast. Helena hakkas küll alguses "Breakawayd" mängima ning alustas esimesest salmist, kuid siis mõtles neiu Colinit üllatada ja hakkas varsti ühe enda laulu sõnu sellega kokku laulma, et tekiks midagi mashupi taolist. Varem polnud tüdruk mõne enda lauluga veel mashupi teinud, nii et see oli esimene. Kui neiu lõpetas, vaatas ta Colinile otsa, kuid hakkas varsti oma asju juba ära panema. "Ma teeks hea meelega veel ühe laulu, aga nüüd pean ma tõesti minema hakkama," lausus neiu kitarrikoti lukku kinni tõmmates.

Colin vaatas silmanurgast arvutiekraani, et kõik ikka sujuks, kuid kuulas siiski põhiliselt Helenat, kelle hääl oli endiselt suurepärane. Isegi parem kui enne. Noormees jäi lihtsalt neidu vaatama ja kuulama ega saanud üldse aru, et tegemist oli Helena lauluga, mille ta mashupi pani. Ta oli lihtsalt liiga enda mõtetes kinni, et sellele tähelepanu pöörata. Kui tüdruk rääkima hakkas, raputas kutt enda pead ning tõmbas käega üle näo. "See oli väga hea," ei olnud Colin komplimendiga kitsi, "eks sa mine, aga ma tänan, et sa mu päeva selle mõnusa sessiooniga rikastasid."

Võimalik, et Colin polnud mashupi pandud laulu varem kuulnud, sest see oli üks Helena uuematest ja nad polnud enne tänast ikka väga ammu kokku saanud. "Tore, et sulle meeldis," tänas Helena meest komplimendi eest ning naeratas, enne kui end püsti ajas ja kitarrikoti selga vinnas. "Ma tänan hoopis sind, et sa olid nõus mind pildistama. Ma luban, et kindlasti oled sa esimene, kes autogrammiga plaadi saab, kui see kord valmis on," lausus tüdruk Colinile otsa vaadates ja sammus lõpuks ukse juurde. "Kena õhtut sulle," soovis ta veel enne, kui stuudiost lahkus. Nüüd seadis tüdruk sammud Eastside'i poole, kuid alles sillale jõudes taipas ta, et oli oma jaki maha unustanud. Nojah, tuleb see siis mõni teine kord kätte saada, sest tagasi enam Helena minema ei hakanud.

Seda oli küll tore kuulda, et ta esimesena plaadi saab. Samas Helena oli seda vist millalgi varem lubanud ka. "Ilusat õhtut sullegi," olid viimased sõnad Colini suust, enne kui Helena stuudiost lahkus. Mees ootas hetke ning jalutas siis tagasi enda arvuti juurde. Möödudes diivanist märkas ta näitsiku jakki, mille ta endale kätte võttis. Ta mõtles, et läheb ja jookseb tüdrukule järele, kuid siis sai ta mobiili kõne ja uue kliendi ning seega otsustas ta selle esimesel võimalusel Helenale toimetada. Hetkel pani ta selle riietusruumi nagisse rippuma. Nii kaua, kui uut inimest kohal ei olnud, tegeles Colin Helenast tehtud piltidega.

OT: LÕPP