Pictures of Me

Colin muigas ja ootas rahulikult, kuni Helena pilli ära pani ja siis jälle valmis oli. Tundus, et neil sujub see pisike sessioon päris hästi ja nende minevik ei jää ette. Mõlemad on kenasti väga professionaalsed. "Siis alustame," noogutas Colin ja hakkas uusi pilte tegema.

Alguses oli Helena kartnud, et see fotosessioon võib tema jaoks veidi awkwardiks osutuda, olgugi et haiglas otsustasid nad Coliniga sõbrad edasi olla. Samas polnudki see tegelikult midagi hullu, sest tüdruk tundis end täiesti vabalt ega mõelnud minevikule. Nii oligi ehk parem. Pigem oli Helena õnnelik selle üle, et tema tulevik muusikas paistis helge ja seega oli neiu unistus täitumisele väga lähedal. Vähemalt polnud anne raisku lastud ning kõik pingutused olid midagi väärt. Kui Colin uuesti pilte hakkas tegema, võttis Helena jälle erinevaid poose, jäädes päris paljudele piltidele, naeratus näol. See polnudki mingisugune võltsnaeratus, vaid sel hetkel mõtles tüdruk oma täituvale unistusele, mille peale naeratus lihtsalt tuli ja Helena väga õnnelik paistis. Samas mõtles ta natuke nalja teha ja tegi ka mõned lollid näod, kuid vahepeal oli isegi tõsine või mõtlik, kui selle veiderdamise lõpetas ja taas juhiseid otsustas järgida. "Mul tuli üks mõte, teatas Helena, kes end hetkel kohe eriti loomingulisena tundis. "Kui ma juba niigi vahepeal veiderdama hakkasin, siis mis sa arvad sellest, kui teeks sellise... kuidas iganes neid kutsutakse... pildi, mis koosneb väiksematest, aga seal on lihtsalt erinevaid emotsioone väljendavad näod," seletas Helena oma mõtet, lootes, et Colin saab sellele ikka pihta. Midagi sellist oleks väga lahe lihtsalt ära raamida, sest plaadi jaoks Helena kõiki pilte niikuinii ei vali. Päris palju jääb talle niisama, kui neid just kuhugi ajakirja või jumal teab kuhu veel ei panda.

Näitsiku veiderdamine oli noormehele pigem lõbus vaheldus. Tal ei olnud midagi modellide vastu, kes vahepeal midagi ise suutsid välja mõelda. Tüdruku ettepaneku peale kortsutas ta alguses kulme, sest ei saanud aru, mida Helena silmas peab. Alles viimane lause andis talle õige seletuse. "Okei, teeme ära," oli Colin nõus. Ta asetas kaamera statiivile ning sättis selle parajale kõrgusele. Siis juhendas ta tüdrukut, et ta õiges kohas seisaks. Mees andis tüdrukule märku ja hakkas uusi pilte klõpsutama. Hiljem saab paremad välja otsida ja kokku panna.

Helena ei mäletanudki, et eelnevatel pildistamistel Coliniga ta mingisuguseid lolle nägusid oleks tegema hakanud. Kuna need toimusid väljas ja enamik neist talvel, siis jäid lihtsalt ilusad pildid, mis Helenal praegugi kodus albumites olid või siis raamituna kuskil kapi peal seisid. "Ma vist pean enda väljendamise kallal ikka tööd tegema," turtsatas Helena ja hakkas naerma, tõmbudes näost õrnalt roosakaks, kui Colini kulmukortsutust märkas. Hea, et mees vähemalt enne aru sai, kui tüdruk oleks teistmoodi püüdnud seletada. Järgides mehe juhiseid, seisis Marie sinna, kuhu tal paluti ja tegi erinevaid nägusid, kuigi mõni neist kukkus ikka päris naljakalt välja. Vähemalt saab fotograaf naerda, kui neid pilte üle hakkab vaatama. "Teeme veel mõned pildid niisama või võin riideid vahetama minna?" küsis tüdruk, kui Colin jälle pildistamise lõpetas.

"Ma arvan, et sa võid riideid vahetama minna," lausus Colin ning jalutas ise samal ajal laua juurde, et pildid arvutisse tõmmata. Saab kaamera tühjemaks ja piltidele pilgu peale visata. Siis näeb juba, kas midagi on väga hullusti ja peaks uuesti tegema, kuigi noormehele tundus, et pildid tulid täitsa head ja on, mille vahelt valida.

Helena noogutas ning jalutas kõigepealt diivani juurde, et oma kleit võtta ja siis riietusruumi mõneks ajaks kaduda. Igaks juhuks võttis ta kammi ka, sest riiete vahetamisega võivad juuksed pisut sassi minna. Riietusruumis vahetas Helena oma valge lühikese seeliku ja halli varrukateta topi kirju suvekleidi vastu, mis ideaalselt ümber ta keha istus. Siis tõmbas neiu kammiga veel läbi oma juuste ja valmis ta oligi, kuigi pilte oli tehtud juba päris palju. Kui Helena tagasi stuudiosse läks ja Colinit arvuti taga nägi, kõndis ta noormehe juurde. "Kuidas need pildid siiani välja on tulnud?" tundis ta huvi. Siis ta teab, mida nüüd paremini võiks teha.

SPOILER: Click to show

Colin ei kuulnudki neiu naasmist enne, kui ta küsimuse esitas. Noormees silmitses veel erinevaid pilte ning naeratas siis. "Valgus on küll väga kenasti paika saanud. Minu arvates on need väga head, aga sina oled see, kes hinnangu peab andma," teatas Colin ja ajas ennast laua tagant püsti, haarates kaamera kaasa. "Tahad veel kitarriga pilte või niisama?" uuris mees ning liikus tagasi pildistusnurga juurde.

Õnneks ei läinud Helenal seal riietusruumis väga kaua, sest polnudki, mille vahel valida. Ainult seesama kleit. Colini sõnadega Helena nõustus, kuid vaatas ise ka kergelt kummardudes ekraanile. "Kui ma neid praeguseid siin vaatan, siis tundub küll, et valik läheb väga raskeks, kui on vaja nendest mõni plaadiümbrise kaanele valida, sest mulle meeldivad kõik," muigas tüdruk. Muidugi pole ta neid veel suuremalt näinud, aga kui ta kohe neid kõiki jääks läbi vaatama, läheks ilmselt liiga kaua, sest neiul on veel muud tegemised ka pärast pildistamist. Üks üsna tegus päev oli täna. "Peaks sind oma Los Angelese tuttavatele ka soovitama, kui pärast festivali jälle sinna lähen," naeris Helena. Noh, siis saaks Colin kliente ehk juurdegi. "Ma arvan, et natuke veel kitarriga ja siis viimased niisama," arvas Helena ning võttis diivani juurest jälle kitarri.

"Uusi kliente läheb ikka vaja," muigas Colin. Mida rohkem tuntust seda parem, mitte et noormees seda tööd ainult kuulsuse pärast teeks. Talle lihtsalt meeldib kaamera taga olla. Tegelikult palju rohkem kui kaamera ees olla, kuhu ta ka paaril korral ikka juhtunud on. "Nagu klient soovib," naeratas Colin ning ootas Helena ilusti ära, enne kui uusi pilte tegema hakkas. Tüdruk nägi selle kleidi ja akustilise kitarriga natuke kantristaari moodi välja. Ainult saapad olid puudu.

"Usu mind, Colin, sa saad neid veel paaaaalju," oli Helena kindel, sest vaatamata oma noorusele oli Colin hea fotograaf ning neiu arvates veel väga andekas. Kindlasti jõuab noormees endale nime teha. Selle kleidi ja kitarriga võis Helena tõesti kantristaari meenutada, kuid saabastega oli palav ning kauboikaabut ta kaasa ei võtnud. Mõned pildid lasi ta endast teha põrandal istudes, kitarr süles ja silmad unistavalt kaugustesse vaatamas. Väljas saaks samuti kitarriga head pildid, eriti veel päikesepaistelise ilmaga jõe ääres, aga stuudiofotod olid ka siiani väga kenad olnud. Nüüd tõusis Helena põrandalt püsti ja haaras kitarri enda kätte täpselt nii, nagu ta hakkakski seda mängima. Suutmata sõrmi jälle keeltest eemal hoida, hakkas tüdruk mängima Pumped Up Kicks algust.

Tore, kui keegi sinusse niimoodi usub. Eks neil oli see asi vastastikune. Mees uskus, et tüdrukust võib asja saada ja Helena uskus temasse. Ruum oli tükk aega vaikne. Aeg-ajalt võis kuulda vaikseid klõpse, kui Colin jälle uue pildiga hakkama sai. Seda vaikust hakkas peagi leevendama tüdruku kitarr, millelt erinevad meloodiad jälle kuuldavale tulid. "Sa kohe ikka tahad mulle kontsertit teha," muigas Colin.

Helena uskuski Colinisse selle pärast, et teadis, et mehel on hea fotograafisilm. Pealegi nägi Colin oma saavutuste kallal vaeva, täpselt nagu Helena muusikaga. Ühed ambitsioonikad inimesed mõlemad. Helena oli suutnud oma loost mõne takti mängida, kui Colini küsimust kuulis ja naerma hakkas. "Miks mitte?" küsis tüdruk muige saatel, kuigi kõigepealt tuli ikka pildid ära teha. Pärast ühe laulu ehk isegi jõuaks mängida. "Tegelikult ma lihtsalt arvan, et nii jäävad pildid ka loomulikumad. Praegu küll laulu juurde ei tule, aga pärast võin ma ühe laulu ju teha ka," arvas neiu ning võttis järgmise poosi.

"Muidugi. Mul ongi muidu liiga igav. Ühtegi klienti ka peale sinu tulemas ei ole hetkel," sõnas Colin, kui oli kaamera mõneks hetkeks silma ees ära tõstnud ja neiule otsa vaadanud. "Tõsi. Loomulikumad on nad küll. Jään su laulu siis ootama," muigas noormees ja jätkas sessiooniga.

"Erinevalt minust ongi sul täna siis mingi rahulikum päev või?" uuris Helena. Ta arvas, et keegi on veel tulemas ja hommiku poole enne tüdruku enda stuudiosse minekut käidi ikka ka. Samas oli see stuudio alles äsja avatud. Vähemalt võis Helena endaga rahule jääda, kui kuulis, et pildid on loomulikumad. Ta oli ennegi juba hetkeks osa tehtud piltidest näinud ja oli nendegagi rahul. Võib-olla et rohkemgi kui rahul. "Nüüd ma paneks ikka kitarri mõneks ajaks jälle ära," teatas neiu mõne aja pärast, kui pilliga pilte oligi juba tema arvates nüüd küllalt palju saanud.

"Hommikul oli paar sessiooni, aga muidu on üsna rahulik olnud," lausus Colin, otsides samal ajal head nurka, kust pilti teha. Kui Helena otsustas pilli ära viis, noogutas noormees ja vaatas niikaua kaameraekraanilt, millised pildid tulid. Muidugi saab tõelist pilti näha alles arvutis, aga midagi saab ikka ära näha. "Viimane sats pilte siis," sõnas noormees.