Pictures of Me

Pärast haiglas ära leppimist oli Helena küll Coliniga vähem kokku puutunud, ent ometi oli noormees nõus tüdrukut tema esimese plaadi jaoks pildistama. Mis muidu tüdruku tegemistesse puutus, siis pärast haiglast väljasaamist vehkis ta järeltöid teha ja kui ta üldse kuskil käis, siis Jimenezte juures. Samas oli tema poole pöördunud Phoebe, kes oli hädas füüsika ja matemaatikaga ning siis istus Helena väikese Hollowayga pea õhtuni kooli raamatukogus, et tüdrukut õpetada ja viimane oma hinded nendes ainetes korda saaks. Noh, abi sellest igatahes oli, sest Phoebe suvetööle ei jäänud. Igatahes jõudis varsti Helena kõrvu uudis sellest, et Colin saab isaks, kuid neiu ei osanudki selle peale kuidagi reageerida ja nii ei jäänudki tal muud üle kui leppida. Helena soovis mehele parimat ja tahtis, et ta oleks õnnelik, hoolimata sellest, mida Colin talle tegi. Niipea kui arst arvas, et Helena kuulihaav on nüüd piisavalt palju paranenud, võis tüdrukut varahommikuti jooksmas näha, seltsilisteks seitsmekuune Sissy ja vahel ka Christian. Oeh... Christian. See noormees oli Helenale silma jäänud, ent tüdruk polnud sugugi kindel, mida ta tema vastu tunneb. Juuni keskel algasid Helenal tema esimese muusikavideo võtted, filmimine toimus Westside'il ja video saadi purki kaheksa päevaga. Nüüd ootab see juba avaldamist. Ei jäänud Helenal käimata ka Diana pulmas, kus pruudikimp talle lihtsalt kätte kukkus.

Nüüd oli neiust saanud juba Tree Hilli keskkooli vilistlane ja pärast lõpetamist võis Helenat näha kitarriga jõe ääres tekil istumas ning laulmas, kuigi mõnikord võttis tüdruk sinna kaasa ka paar raamatut ja laulusõnade kaustikud, sest kunagi ei võinud teada, millal mingi uus laul jälle pähe tuleb. Samuti oli Helena muutnud oma välimust - ta värvis oma tumedad juuksed loomuliku tooniga sarnast värvi, kuigi siin-seal võis näha ka heledamaid triipe. Samuti olid tüdruku juuksed mõne sentimeetri võrra lühemad ja tukka kandis Helena nüüd kõrvale kammitult. Oma uue soengu kohta sai tüdruk palju komplimente, kuigi enamasti kuulis ta seda, et see soeng teeb teda nooremaks ja tüdruk ise on sellega kuidagi säravam - ja Helenale endale meeldis ka uus soeng rohkem. Niisiis tasus see tundide viisi juuksuritoolis istumine end ära. Eriti rõõmustas Helena veel selle üle, kui teda taheti Burning Boat Festivalile esinema. Loomulikult oli ta kohe nõus ja kindlasti oleks tal hea meel esineda ka teistel üritustel, mis Tree Hillis veel tulemas on. Samas mõtles tüdruk, kuidas veel aasta tagasi oli ta ainult festivali külastaja, nüüd juba esineja. Pealegi läheb neiu varsti pärast festivali Los Angelesse, kus ta jälle plaadi kallal saab töötada, et valmistuda juba sügisel toimuvaks esitluseks. Aasta tagasi poleks Helena sellest veel undki osanud näha.

Tänane päev oli Helenal aga küllaltki tegus. Hommikul oli ta käinud TRICis rääkimas, et ta tahab Rae'ga seal esineda. Kindel kuupäev veel paigas ei ole, aga ilmselt on see siis augusti lõpus või septembri alguses. Plaadi esitlus pidi toimuma septembri teisel nädalal, nii et Helena hakkab ilmselt vägagi hõivatud olema. Samas oli ta kuulnud sellest, mis Danielaga juhtus ja kuigi tüdruk üritaski oma muret naeratava näo ja rõõmsameelse oleku taha peita, oli siiski aru saada, et midagi on valesti. Pärast tahaks ta kindlasti haiglasse sõbranna juurde minna. Samas oli tüdruk mõne päeva eest Colinile helistanud, et tahab täna selle photoshooti ära teha ja nii oli Helena teel Westside'ile, seljas kitarr ja käes raamat, mille kaanelt võis välja lugeda pealkirja "Lohejooksja" - ta meenutas ikka väga seda tüdrukut pargist, kellega Colin eelmisel sügisel kohtus. Jõudnud tuttava punastest tellistest hoone juurde, astus Helena sisse ning jäi kõigepealt esimesel korrusel olevat näitust vaatama, sest stuudio avamisele ta perekondlikel põhjustel ei jõudnud - siis pidi Helena sünnipäeval olema. Vaeva oli igatahes nähtud ja näitus tüdrukule meeldis, aga aitas nüüd sellest. Helena läks nüüd treppidest üles, jäädes stuudio lävel seisma. "Kopp-kopp!" hüüdis ta rõõmsameelselt üle ukse.

SPOILER: Click to show

OT: Kinni

Colin ei saanud enam rohkem rahul olla - kõik hakkas vaikselt paika loksuma. Tema stuudio oli avatud ja kliente talle siiani jagus. Mingil määral oli tal nüüd ka rohkem aega, sest ehitamine oli läbi ja Spring Street Galeriis ta enam ei tööta. Seega tuli sülle sadanud vaba aega jagada Lucy, perekonna ja sõprade vahel. Siiani suutis ta kõike enam vähem tasakaalus hoida. Isegi isaga suutis ta aeg-ajalt rääkida. Seda muidugi erinevalt enda õest, kes isa pikalt saatis. Oijah. Loodetavasti saavad enda erimeelsused lahendatud, mitte et Colin usuks, et nende perekond kunagi veel terviklikuks saaks. Mõnda asja on mõttekam jätta katki, kui üritada seda parandada.

Fotograaf istus üleval laua taga, silmitsedes pilte, mis ta mõned tunnid tagasi tegi. Talle tundus, et see tüdruku on väga fotogeeniline. Lausa nii hea, et temaga võiks veel millalgi kokku saada, et uusi ja veel paremaid pilte teha. Siiski hoidis Colin pilku peal ka kellal, sest ta teadis, et Helena tuleb millalgi stuudiosse. Mees lootis, et kõik sujub nende vahel korralikult professionaalsel tasemel. Kuigi kaua ta ootama ei pidanudki, sest võis peagi ühte tuttavat häält kuulda. "Hei, Helena. Tule aga edasi," sõnas Colin, tõustes tooli pealt püsti. Stuudio oli juba enam vähem paika sätitud. Fotokaamera käes, jalutas noormees tüdrukule vastu. "Sa võid enda asjad sinna panna," viipas kutt diivanile, mis ühes seinas oli, "seal samas on uks, kus on riietusruum, kui sul seda vaja peaks minema. Ma mõtlesin su mõtete peale, mis puudutavad tänaseid pilte, aga ma tahaks kuulda, mida sa ise täpselt tahad." Kohe töö kallale, eks. Mees kandis tavalisi siniseid teksasid ja valget t-särki, millele oli must graafika peale tehtud.

"Hei," sõnas tüdruk nüüd natuke vaiksemal häälel ja astus stuudiosse, jäädes hetkeks sealgi ringi vaatama, sest esimest korrust ta juba nägi. Samas tundus talle, nagu poleks ta ka Colinit terve igaviku näinud, sest mõnes mõttes ei olnudki, kuid üllatav oli see tunne, et tore oli tegelikult meest uuesti näha. Vaadanud pisut ringi, asetas Helena diivanile ainult oma kitarrikoti ning pööras end siis uuesti Colini poole, raamat endiselt käes. "Tegelikult mõtlesin ma lihtsuse juurde jääda," arvas Helena. "Aga samas... mul on kitarr kaasas, võib-olla saaks mõned head pildid kitarriga ka," tuli näitsikule mõte ning hetkeks rändas ta pilk diivanil olevale kitarrikotile. "Ja ma tõin sulle midagi," lisas tüdruk ning ulatas Colinile tema raamatu, mis juba jaanuarikuust saadik Helena käes oli olnud.

Colin kuulas tüdrukut ja noogutas kaasa. "Muidugi. Me võime proovida erinevaid viise," arvas noormees, "ja ma oletan, et me siis teeme erinevas suuruses neid? Ainult näost, pool keha ja ka mõni pilt, kus sa tervenisti peal oled. Siis sul on, mille vahel valida." Colin hakkas juba pildistusnurga poole liikuma, kui Helena talle äkitselt raamatu ulatas. Kahelnud hetke, võttis mees raamatu vastu. "Aitäh," lausus tüüp ning jalutas laua juurde, et see ära panna. "Kui valmis oled, siis võta aga koht sisse ja ära lase ennast minust häirida," teatas noormees, hoides samal ajal pilku enda kaameral, et seda natuke sättida. "Kas tahad muusikat ka taustaks? Mõnel aitab see paremini poseerida. Toob vabama tunde," kehitas Colin õlgu. Ta siiski tahtis Helenale häid pilte teha. Seega mida vabam ja loomulikum ja pildil on seda parem.

Helena naeratas, kui Colin tema mõttele pihta sai. "Just nii," noogutas tüdruk. "Kuigi ma arvan, et mul läheb see valik raskeks... sinu pädevust teades," lisas Helena muiates, sest varem oli ta Coliniga ikka väga ilusaid pilte saanud. Ta ei tahtnud mõeldagi sellele, et ta peab ainult ühe neist albumi jaoks valima. Raskeks läheb. "Ma ei kirjutanud sinna autogrammi, kõigest mõned harilikuga tõmmatud jooned lehekülgedel," naljatas ta, kui raamatu üle andis. Oli ka aeg see lõpuks tagastada. Kuna Helenal tuli mõte kitarr ka piltidele võtta, võttis ta selle kitarrikotist välja ning sättis end platsile rätsepaistesse, kitarr süles. "Muusikat pole vaja, aga valmis," andis ta Colinile märku. Helenal aitas kitarr loomulikum jääda, sest selle käes hoidmine viis tüdruku mõtted muusikale. Pealegi võis ta neid keeli näppida ka ja ise mõne meloodia kuuldavale tuua. Võib-olla tabab teda üldse inspiratsioonipuhang.

See pisike kompliment pani noormehe kergelt muigama, samas ei lasknud ta sellel end loorberitele puhkama jätta, sest ta on kindel, et alati saab paremini. "Ma ise lubasin sul seda teha. Autogramm oleks muidugi ka lahe. Saan hiljem, kui sa kuulus oled, kalli raha eest maha müüa," turtsatas Colin, "ma nägin, et sa esined sellel festivalil, mis siin varsti peaks toimuma." Noormees otsis endale sobiva nurga ja kõrguse, kust pilti teha. Muidugi peab ta veel kõvasti ringi liikuma, aga esialgu sai ta hea koha kätte, hakates mõni minut pärast Helena märguannet pilte klõpsima, hõigates kaamera tagant neiule aeg-ajalt juhiseid ning hakates ringi liikuma. Vahel sättis ta natuke neiu juukseid, riideid ja muid aksessuaare, et kõik täiuslik oleks. Alguses oli natuke veider tüdrukut niimoodi kohendada, aga Colin sisendas endale, et tegemist on tööga ja tal on vaja häid pilte. Kõik siiski hea tulemuse nimel.

Colini sõnad panid Helena südamest naerma. Noormehe hea huumorisoon polnud kuhugi kadunud. "Sa ei teeks seda," naeris tüdruk. "Kuigi jah... ma mõtlesin seda teha, et näha, kas mul on sellest väiksest kirjatehnika harjutamisest mingit kasu ka olnud," tunnistas Helena, ehkki mõtles seda naljaga. Autogramme saab ta festivalil niikuinii päris kõvasti kirjutada. "Võtan omaks. Esinen küll," kinnitas Marie Colini väidet. "Tahad kuulama tulla?" Neiu katsus Colini juhiseid järgida, kuid improviseeris ka ise, lastes vahepeal nimelt sõrmedel õrnalt üle kitarrikeelte käia, et pildid loomulikumad saaks. Ta tundis end juba täiesti vabalt ja see photoshoot oli täitsa lõbus.

"Muidugi. Phoebe tahab ka nagu nii vaatama tulla," sõnas Colin kaamera tagant ning jätkas siis piltide tegemist, kuni viimaks mõneks ajaks Helenat mõtlikult silmitsema jäi. "Okei, võib-olla võtad jaki ära ja siis teeme mõned pildid veel kitarriga. Pärast võid kitarri ära panna ja teeme niisama mõned klõpsud. Sa mingeid teisi riideid kaasa ei võtnud, ega ju?" uuris Colin, sest palju tüdrukud tulid kohale lausa kohvriga, kus olid riided erinevate piltide jaoks. Näitsik tuli aga ainule kitarri ja raamatuga.

"Oleks tore teid mõlemaid näha," lausus Helena ning naeratas. Oli veel proove ka vaja teha, kuigi hiljem tahaks tüdruk haiglas Daniela juures ära käia. Hommikul ta palvetas, et nii sõbranna kui tema enneaegse lapsega kõik korda saaks. "Jah, ikka," vastas neiu, kui Colin tal jaki ära palus võtta. "Jah, tegelikult suutsin ma ühe suvekleidi küll kitarrikotti ära mahutada, kuid tervet riidekappi ma ei võtnud, sest käisin hommikul veel TRICis väikseid läbirääkimisi pidamas," sõnas näitsik naerdes. Ta ei viitsinud ka sadat asja tassida, kui ühest kohast kohe teise oli vaja minna, ent kitarri ei raatsinud Helena sellegipoolest koju jätta. "Kas sa tahad, et ma praegu ära vahetaks või piisab sellest, et ma jaki nüüd natukeseks minema viskan?" küsis tüdruk igaks juhuks üle.

"Üritame siis pärast su esinemist su üles otsida," sõnas Colin, kuigi oletas, et see kujuneb üsna raskeks ülesandeks. Rahavast pidavat seal üsna palju olema. Seega tüdruku leidmine on kindlasti raskendatud. "Selge, mis sul seal TRICis siis toimub? Esialgu viska jah jakk ära. Pärast võid kleidi panna, kui sul just kuskile väga kiire ei ole," pakkus noormees. Piltide tegemine võtab siiski aega ja mõnikord võib minna kauema, kui alguses arvati. Õnneks pole mehel täna hetkel veel ühtegi teist klienti kirjas.

"Soovin edu, kuigi ma arvan, et katsun teid ise ka üles leida. Sina peaksid ju ometi enda pikkusega natukenegi rohkem silma paistma," arvas Helena, olles kindel, et leiab need Hollowayd üles küll. Muidugi leiab. "Ma tahtsin selle esialgu üllatuseks jätta ja alles augustis teada anda, aga saladuskatte all võin öelda, et mina ja üks teine tüdruk, Raelyn, ilmselt esineme seal, kuigi kindel kuupäev veel paigas ei ole. Arvatavasti augusti lõpp või septembri algus," rääkis Helena oma plaanist, sest ei uskunud, et Colin seda kellelegi edasi kavatseb rääkida. "Praegu on mul küll aega, aga õhtul on proov," sõnas neiu ja viskas jaki diivanile tühja kitarrikoti juurde, jäädes nüüd halli varrukateta topi väele. Haiglasse minekust otsustas Helena aga siiski Colinile mitte rääkida, pealegi oli ta kindel, et jõuab enne proovi minemist veel sinna ka. Igatahes nüüd oli Helena valmis pildistamisega jätkama ja nii seisiski ta platsile, hoides kitarri käes nagu rokkstaar.

"Loodame," paotas Colin kergelt enda huuli ning kuulas hoopis seda, mida Helenal rääkida oli. "Ma polegi juba ammu klubis näinud. Kui sellest peaks asja saama, siis eks vaatab võib-olla tulen astun ka läbi," kehitas noormees enda õlgu, "aga eks ma hoian seda siis salajas." Pole temal vaja tüdruku jutte edasi rääkida. Iseenesest tore, et ta üldse midagi sellist Coliniga jagas. Nad ei ole ju ilmselgelt enam nii lähedas kui enne. "Selge. Üritan sellega siis arvestada," noogutas tüüp ning hingas sügavalt, enne kui uuesti pildistama hakkas.

Helena igatahes selle pärast ei muretsenud, et ei leia üles neid, keda ta pärast enda esinemist leida tahtis. Rohkem kartis ta seda, et närv tuleb sisse, kuigi teadis, et laval läheb see väga ruttu üle ja ta hakkab seal olemist lõpuks isegi nautima, sest see oli tema kui artisti jaoks suurim kompliment, kui rahvas kaasa elab. "Ma hoian sind sellega igatahes kursis ja annan teada, kui midagi selgub," lubas Helena. Eks neid asju ajab ta niipea, kui Los Angelesest tagasi tuleb. Vähemalt oli hea kuulda, et Colin lubas Helena plaani salajas hoida. Tüdruk tahtis ise oma üritust reklaamida, kui toimumise kuupäev juba paigas on. Kui Colin uuesti pildistama hakkas, võttis Helena kitarriga igasuguseid poose, järgides samal ajal juhiseid. Muidugi leidis neiu, et jube hea idee on kitarri näppida ka, mitte ainult sellega poseerida, kuni ühel hetkel päris hoogu läks ja kitarril Traini laulu Sing Together algust hakkas mängima.

"Keegi on täna eriti musikaalne," muigas Colin, kui tüdruk kitarri mängima hakkas. Noh, ega tal selle tausta muusika vastu midagi ei olnud. Tekitaski parema olustiku. Kuigi mees mõtles, et võiks nüüd mõned pildid ilma kitarrita ka teha. "Kui su muusa puudutus läbi saab, siis võime veel mõned pildid niisama klõpsida, enne kui sa riideid vahetad," sõnas noormees, jäädes seisma ning silmitsedes lihtsalt Helenat.

"See keegi läks vist natuke liiga hoogu," muigas Helena, kuid katkestas mängimise seal, kus ta juba laulma oleks pidanud hakkama, kuigi võis kitarril niisama ka seda laulu mängida. See jäägu parem õhtuseks prooviks ning festivaliks. Festivalil kavatseski neiu esitada neli laulu, millest kaks olid tema enda kirjutatud ja kaks coverid. "Muusa puudutus," kordas neiu Colini sõnu ja hakkas naerma. No kust ta võtab selliseid kilde? "Aga olgu, ma jätan kitarri nüüd rahule," lubas tüdruk ning asetas selle püstiselt diivani najale. "Ja ma olen valmis," andis ta mehele märku.