Ühe mehe õnn on teise mehe õnnetus.

Mees surus naise laubale kiire suudluse, ning ajas end püsti. Silitas veel Nessa põske hetke oma käega, ning sammus seejärel vaikselt ukseni. ''Ma teen kiiresti,'' lubas ta veel enne, kui lingi alla vajutas. Naist hetke silmitsenud naeratas ta õrnalt, ning väljus seejärel. Arsti teavitanud oma lahkumisest võttis ta suuna kiirelt koju, et siis veel kiiremini tagasi tulla.

Vanessa sulges suudluse ajaks silmad ning hingas rahulikult välja. "Ma olen siin... mitte et mul kuskile minna oleks," sõnas naine lauselõpu rohkem iseendale. Ta saatis Scotti pilguga, kuni ta üksinda palatisse jäi. Kõigepealt sättis ta ennast mugavamalt voodisse, siis tegi õde veel ühe visiidi ja pärast seda sulges naine enda silmad, et puhata.

OT: Läbi või jätkame?