19 Candles

Helena pühkis samuti enda silmadest voolavaid pisaraid ning korraks ilmus temagi näole naeratus. "Aitäh sulle, Daniela, et alati minu jaoks olemas oled olnud...ja noh, minu halamist viitsinud kuulata ja praegu mul end kuidagi koos hoida aitad," lausus Helena, kui sõbrannalt kallistada sai. "Ma saan sind tõesti oma parimaks sõbrannaks nimetada. Või isegi oma õeks." Kui Daniela tagasi lubas tulla, Helena noogutas ja keeras end siis voodile külili, kui neiu toast korraks välja kadus. Nüüd kaisutas ta lihtsalt oma kaisukaru ning nutuhood lihtsalt tahtsid uuesti peale tulla. Või noh, miks ta üldse kellegi pärast nutab, kes tema pisaraid tegelikult väärt ei ole? Igatahes oli Samueli toast välja pääsenud Sissy, kes nüüd Helena tuppa läks ning samuti kergelt kiunatas, kui nägi, kui õnnetu tema perenaine on. Siis hüppas kutsa voodile ja hakkas Helena pisaratest märga nägu lakkuma. "Tere, Sis," lausus Helena vaikselt ning sügas õrnalt kutsika kõrvatagust.

Phoebs ei saanud juba siis aru, mis toimub, kui Colin äkki uttu tõmbas ja Helena lihtsalt päris löödud ilmel Daniela juurde tuli ning tüdrukud siis teisele korrusele kadusid. Näha oli, et Helena oli nutnud. Noh, igatahes ei pidanudki kaua nuputama, mis juhtus, kuna varsti tuli Daniela alla tagasi ja ütles, et kõigil oleks parem lahkuda. Oota, mis mõttes lõpetasid suhte? Lisaks pidi neidis nüüd mõtlema, kuidas koju saada, sest vend oli nii mõnus mees ja sõitis ise juba minema. Õnneks sai ta Dianaga kokkuleppele ja nii lubas naine Phoebe ise koju viia. Coliniga tahaks Phoebs igatahes küll nii mõnegi sõna nüüd juttu rääkida. Visanud tagi selga ja pannud saapad jalga, lahkuski Phoebs peolt koos Daniela õe ja vennaga.

Ega kauaks ei saanudki Annabel ühe seltskonna juurde jääda, kui end Colinina tutvustanud noormees hetkeks kööki kadus. Siis oli ta lihtsalt niisama ja vaatas, kuidas inimesed omavahel suhtlesid, vahepeal võttis midagi ka snäkilaualt. Siis mitte just väga palju aega hiljem see Colin lahkus ning sünnipäevalaps ei paistnud ka tagasi tulles just kõige rõõmsam? Mis oli juhtunud? Nüüd kadus ta koos selle indiaanitüdrukuga üles ja hiljem tuli indiaanitüdruk ilma Helenata tagasi. Okei, et siis pidu läbi? No selge. Annabel oli samuti koos Diana ja Alejandroga minemas ning seega viskas temagi veel jope selga ning kadus Phoebe järel välja.

Hunter lihtsalt istus ja vaatas, mis toimus. Aeg-ajalt ütles ta mõne sõna sekka või võttis laualt midagi süüa. Polnud sellel olemisel nii kaua midagi vigagi, kuni Daniela ära kadus. Siis oli küll pisut veider, aga õnneks tuli ta varsti alla tagasi ja teatas hoopis, et pidu on läbi. Selge siis. Tuleb koju minna. Saanud Danilt teada, et tema jääb siia, tegi poiss talle kergelt nägusid, kuid see oli pigem sõbralikult tehtud. Ta lubas Mattile teate edasi öelda. Noormees tõmbas endale üleriided selga ja saapad jalga ning jalutas siis rahulikult koju. Tee ei olnud ju pikk ja nagu kõik juba teavad, siis Hunterile meeldib väljas jalutada.

Rebekah jäi ka mõneks ajaks inimestega vestlema, kuid ei teinud seda kaua, sest tulevane noor ema väsis üsna kiiresti ja nii ta siis läkski diivanile istuma, süües papptaldrikult puuviljasalatit. Just siis, kui Rebekah sai salati söödud, otsustas temagi lõpuks ära minna, kuid samal ajal tuli Daniela ütlema ka, et pidu on läbi. Mis seal ikka. Neiu võttis oma mantli ning kuna raha polnud takso jaoks raisata, asus temagi selles õhtuses värskes õhus tagasi oma Westside'i korteri poole jalutama.

Kui alumine korrus külalistest tühjaks sai, korjas Daniela veel laua kokku, pannes asjad kokku. Ta otsis ühe taldriku ja tõstis sinna natuke snäkke ja muud süüa. Seejärel tegi ta Helenale suhkruvee ning võttis endale klaas mahla. Asetanud need asjad kandikule, jalutas Dani trepist üles tagasi Helena tuppa. "Hei, Sissy, tajud ka, et perenaine on kurb," küsis Daniela ja manas ette ühe mossnäo. Ta asetas kandiku öökapile, olles sinna eelnevalt ruumi teinud. "Ma tõin midagi süüa ka igaksjuhuks," sõnas Dani ja istus voodiservale, ulatades Helenale klaasi suhkruveega. Ta oli nagu õeptaja, aga no eks ta põetaski sõbranna murtud südant.

Helena lebas lihtsalt nukralt oma voodil, kaenlas kaisukaru ning üks käsi silitamas Sissyt, kes tema juurde oli heitnud. Kui Daniela tagasi tuli, ajas Helena end istukile ning võttis oma pea all olnud padja põlvedele, Sissy aga sättis end mõlemale tüdrukule hästi lähedale. Hetkeks vaatas tüdruk snäkkide poole, aga neid ta ei tahtnud. Polnud lihtsalt söögiisu enam. Ta võttis vastu klaasi suhkruveega ning jõi sealt lonksu. "Palju parem," lausus ta ning jõi veel mõned sõõmud, kuni klaasi kapile asetas. Juhtunust neiu enam igatahes rääkida ei tahtnud ja seega katsus ta parematele asjadele mõelda, kuigi see oli raske. "Okei, kui sa juba siin oled. Ja väga hea, et oled. Siis äkki jätaks need masendavad teemad hetkel kõrvale ja sa võid näiteks rääkida, mida sa need 3 nädalat siin Tree Hillis teinud oled?" üritas Helena natukene neutraalsematele teemadele üle minna.

Kui Helena otsustas muudest asjadest rääkida ei hakanud sõbranna teda keelama. Muidu oleks see küsimus ju lihtne olnud, aga Dani ei tahtnud praegu küll sõbranna ees Mattist rääkima hakata. See oleks talle justkui näkku naermine. "Mis ma ikka tegin. Ma käisin korralikult koolis, üks päev külastasin haiglat, et pisikeses kontrollis käia, siis olen ma palju aega Sommersiteha veetnud. Tegelikult ma nüüd mingil määral seal elangi, sest Matt on nüüd Tree Hillis pikemat aega. Igatahes olen ma kindel, et sul on palju huvitavamaid jutte rääkida. Sa käisid siiski LAs," sõnas Dani ja võttis endale paar snäkki, mis ta suhu pistis.

Helena kuulas Danielat ning võttis oma veeklaasi uuesti kätte. Suhkruvesi mõjus vähemalt rahustavalt, kuigi maitse oli tal üsna rõve. "Sul hakkab vist varsti kõht isegi välja paistma?" arvas Helena, kuigi ta polnud nii kindel, kaugel Dany rasedus on. "Kindlasti tuleb sealt üks ilus pisike poiss või tüdruk." Selleni on muidugi aega, kuigi ikka oli omamoodi naljakas see, et nii Daniela kui ka tema õde on ühel ajal rasedad. "Jah, L.A oli äge," rääkis Helena. Talle küll meeldis seal väga, aga ta ootas nii väga ka tagasitulekut ja armsate inimestega kohtumist, kuni mees, kellest Helena kõige rohkem hoolis ta lihtsalt murdis. Aga see teema pidi praeguseks unustatud olema. "Okei, ma veetsin palju aega stuudios ja kohtusin väga lahedate inimestega. Esinesin mitmel üritusel ning kohtusin Adam Lamberti, Ed Sheerani ja Katy Perryga. Ed Sheeranilt sain isegi kallistuse ja ülejäänud kahega sai lihtsalt pärast esinemist mõnusalt aega veedetud," rääkis neiu. Nii et pole need kuulsused nii ülbed midagi, kuigi see oleneb vast ka pigem kuulsusest. "Siis mingil päeval külastasin raadiojaama ja...üks mu lugu lasti eetrisse, seda peaksid need raadiojaamad vist isegi praegu mängima. Siis järgmine kuu on sellele video filmimine ning see toimub siinsamas Tree Hillis," rääkis näitsik oma tegemistest.

"Noh, nii kuu või kahe pärast. Arst ütles, et see kõik oleneb. Vähemalt mahun ma veel ilusti enda riietesse ära," muigas Daniela. Eks siis peab endale mõned uued hilbud muretsema, kui kõht liiga suureks juba lähe. Tegelikult ei suutnud neiu endale veel ettegi kujutada, et varsti on tema kõht poole paksem. See tundus lihtsalt nii võimatu. "Ma loodan ka," sõnas tüdruk. Kes ei tahaks, et tal sünniks üks ilus laps. Ja ennekõike muidugi terve. See on kõige olulisem. "Siis oli sul seal ikka üks väga kena kogemus. Kahjuks ma ei kuulnud sind raadios. Sa oleksid pidanud mulle sõnumi saatma või helistama, siis ma oleksin terve päeave raadiot kuulanud," naeris Daniela. Tree Hillis muusikavideo tegemine on kindlasti tore.

"Nojah, ma tean mõnda rasedat, kellel viies kuu ka väga paista ei taha," lausus Helena. Kui enda teist klassikaaslast Rebekah't vaadata, siis tema kohta seda just öelda ei saa. Hetkeks kaardusid näitsiku huuled soojaks naeratuseks, kui Daniela ka ütles, et loodab, et ilus laps tuleb. Kindlasti tuleb. Ning üks naeratus kulus Helenale ära küll, hea et ta niigi palju suutis. "Sul on vähemalt see võimalus, sest uue loona see niipea ilmselt ära ei kao," lausus Helena. Oli ju erinevaid saateid ka ning mõnikord sai lausa soovilugu küsida. Mingi hetk tuli aga Helenale veel üks mõte. "Kuule Dany, mis sa arvad sellest, kui läheks mõnel päeval kirikusse noortekale?" pakkus Helena. Ta polnud seal ammu käinud, aga kui ta käiski mingi aeg, siis ühe noormehega, kes nende juures vahepeal basseini puhastamas käib ning kes oli samuti Helenaga väga lähedane. Kahjuks polnud Helena ka seda noormeest väga ammu näinud, kuigi teadis, et mingi päev tuleb ta jälle. Noh, vahelduseks võib Danielaga ka jälle üle pika aja kirikusse minna, sest Helena mäletas alati, et kirikus käimine on andnud talle mingisuguse kummalise rahutunde.

Eks see oleneb emast. Peenematel hakkab tavaliselt rutem välja paistma, paksematel hiljem, aga võib ka lihtsalt nii olla, et loode on väga selgroo juures, siis jääb kõht väga tillukeseks. Nii et mingis seaduspärasust selle jaoks olemas ei ole. "Ma ei ole seal käinudki pärast seda, kui ma New Yorki läksin. Mul on kogu aeg tegemist olnud, aga tegelikult võiks ju minna. Ma polegi ammu Jilli näinud," sõnas tüdruk, kuid jäi siis korraga natuke vaikseks, "ma loodan, et nad seal noh...tead küll nagu viltu ei hakka vaatama, et ma rase olen, kuigi ma ei ole abielus ega ela Mattiga koos." Noored vaevalt seda pahaks panevad, aga kes seda teab. Kui ta terve õhtu seal teiste pilke peab taluma, siis ta tuleb küll ära, aga muidu oli mõte noortekast väga hea idee.

"Mina ka mitte. Ausalt öeldes ma ei mäletagi, millal ma seal viimati käisin, aga ainus, mis ma mäletan, on see, et kirikus käies tekib lihtsalt selline mõnus rahutunne. Nagu kõik oleks hästi," lausus Helena ning lonksas veel oma suhkruvett, sügades ühe käega ka Sissyt, kes tüdrukute juurde magama oli läinud. "Jilliga võiks isegi rohkem suhelda," arvas neiu. Seni olidki nad väga vähe rääkinud ning Helena oli ise ka rohkem Danielaga tavaliselt koos. Samas, kui Helena veel tutor oli, siis puutusid nad ka Jilliga rohkem kokku. "Ma ei usu," sõnas Helena, kui Danielat edasi kuulas. "Nad kõik tunduvad seal nii sõbralikud ja vabad ning ühtegi hukkamõistvat pilku ma küll ei mäleta." Või noh, nii palju, kui Helena teadis, oli seal ka noori, kes ei olnud kristlased, kaasa arvatud Helena ise, kes ometigi jumalasse mingil määral uskus. Ikka suheldi täitsa vabalt ja ilma igasuguse hukkamõistuta.

See tunne ei olnud Danielale sugugi võõras. Mingi rahutunne tuleb seal tõesti. Ilmselt kuluks see hetkel ära küll. Saabki seal natuke enda mõtteid sortida. "Mhm," noogutas Dani, sest ta oli tüdrukuga üsna lähedane olnud, aga viimasel aastal on Sandee kogu aeg muued asjadega hõivatud olnud ja nagu öeldud pole ta kirikusse ka jõudnud. Tuleb see viga prandada. "Ma loodan, et see nii on nagu sa ütled," lausus tüdruk, aga ega enne teada ei saa, kui kohale ei lähe.

Helenale võiks samuti üks selline õhtu kindlasti hästi mõjuda, võib-olla ei lange siis nii masendusse ja murtud süda paraneb ka kiiremini, ehkki armid jäävad alatiseks. "Kui ma veel tutor olin, siis mõnikord ma isegi arutasin Jilliga mõnda asja ja noh, tore tüdruk on," lausus Helena. Selline oli vähemalt esmamulje, aga vaevalt see ka siis väga mööda sai olla, kui Daniela juba viimasega üsna lähedane oli olnud. "Ma usun küll," lausus Helena. "Aga kui sa ikkagi tunned, nagu keegi vaataks sind hukkamõistvalt, siis me ei pea ju jääma." Jah, hea, kui sai natukesegi üle pika aja oldud, kuid sõbranna ei peaks tõesti oma raseduse tõttu ebamugavasse olukorda sattuma.