Babe, just once!

Tara sai õhtul umbes poole üheksa ajal Jake'i käest kõne, kus ta rääkis üsna segaselt mingisugusest bitchist ja sellest, kuidas mees tahab nüüd kuhugi jooma minna. Tara oli kindel, et sellisel hetkel ei saanud ta enda head sõpra üksinda jätta. Kiirelt vahetanud kodused dressid teksapükste ja ühe kampsuni vastu, haaras naine ka enda mantli ning andis Nathanile musi ja lubas üheteistkümne ajal kodus olla.

Umbes poole ühe ajal astus naine majja. Ta võttis vaikselt enda saapad jalast ja mantli seljast, õues oli päris külmaks läinud, õnneks oli takso soe ja maja ka. Tara oli Jake'iga koos ühes Eastside'i baaris istunud ja järsku avastas naine, et ta oli liiga palju veini joonud ja kell oli ka ääretult kiirelt hilisesse õhtutundi jõudnud. Tara läks sokkide väel edasi. Kas teisel korrusel põles kuskil tuli?

Nathan oli Tara Jake'iga välja lubanud ainult sellepärast, et ta tõesti üritas selle mehega natukenegi normaalsemaid suhteid luua, kuigi õhtusöök temaga lõppes sellega, et Tara ja Jake hakkasid enda ühiseid aegu meenutama ja Nathan lihtsalt kuulas ja vaatas kella, et tüübist lahti saada. Kõige hullem oli tema jaoks muidugi see, et Tara ei märganud ise üldse seda, kuidas õhtusöök mehele mõjunud oli. Seega polnud ime, et Nate naist koju ootas. Ta oli talle isegi helistanud kui kell üksteist läbi oli ja naist ikka polnud. Kuna ta vastu ei võtnud, siis hakkas mees juba pisut muretsema, aga ta otsustas siiski koju jääda, sest ta ei saanud lapsi üksinda jätta. Kuigi teisel korrusel põles koridori tuli, viibis mees all. Nate lebas diivanil ja ootas enda abikaasat, kuni tema silmad kinni vajusid. Ta ärkas ukse paugu peale, kui Chica järsku diivani ees püsti tõusis ja minema jalutas. Nathan ajas ennast diivanile istuli ning pani põrandalambi põlema. "Tara? Lõpuks ometi. Kus sa olid?" tõusis mees püsti ja jalutas naise juurde. "Ma juba muretsesin, et sinuga on midagi juhtunud." Ta kallistas naist ja tundis korraga kergelt alkoholi aroomi. "Sa oled joonud?" uuris mees ja siinkohal ei pidanud ta silmas ühte klaasi veini.

Tara kuulis Chica samme parketi peal ja seejärel läks ka tuli põlema. Tuli välja, et Nathan oli naise ära oodanud. Tara kallistas meest vastu: "Vabandust, ma lohutasin Jake'i, ta oli nii murtud." Naine sai aru, et see ei olnud kõige targem põhjendus, Jake ei olnud Nathani üks lemmikinimestest. "Natukene. Mõni klaas veini," lausus Tara. Oleks jutt ainult paarist klaasist, kahjuks oli neid klaase juba rohkem olnud. "Mine nüüd magama. Ma ei tahtnud sind üleval hoida," ütles Tara. Pühapäeva varahommik oli juba käes ja kuigi mehel oli see vaba, ei tahtnud naine, et Nathan lihtsalt üleval istuks, endal silmalaud kinni vajumas.

"Mis moodi sul see lohutamine küll käis, sest see siin ei ole küll mõni klaas. Ära pea mind idioodiks," lausus Nate, jättes enda käe ümber naise, et ta üles kantseldada. Loodetavasti saab ta ikka ilusti trepist üles. "Sa tead väga hästi, et ma ei maga enne rahulikult, kui sa mul kõrval oled. Seega tule nüüd ja lähme üles," üritas mees Tarat liikuma panna. Purjus naine võis päris jäärapäine olla, aga mehel ei olnud tõesti tuju hetkel enda purjus abikaasaga siin maadelda. Parem oleks, kui ta Tara ruttu magama saab.

"Ära käitu minuga nagu lapsega. Ma ei ole nii palju joonud, et omal jalal voodisse ei saa," lausus Tara, põrnitsedes Nathanit. Talle meeldis küll mehe käte vahel olla, aga ta ei tahtnud, et Nate teda nii kohtleks. Naine hakkas treppidest üles kõndima, sellega tal probleeme polnud. Jõudnud magamistuppa, võttis Tara taskust mobiili, mille aku oli otsad andnud. Naine tahtis selle öökapile panna, aga ajas hoopis enda raamatud kolinaga maha. Ei läinud kaua, kui laste toast hakkas kuulduma nuttu. "Ma lähen," lubas naine ja võttis suuna pisieste tuppa.

Nathan lasi naisest lahti ja laiutas enda käsi, jalutades naisele järele. Ta oleks naisest ükskõik mida oodanud, aga mitte seda, et ta niimoodi nähvama kukub. Mees üritas endale sisendada, et Tara on lihtsalt natuke joogine. Hommikul on kõik teine. Aga vaevalt oli ta jõudnud magamistuppa astuda, kui naine juba asju maha ajas ja lapsed nutma hakkasid. No tore! "Sellises olekus ei lähe sa kuskile meie laste lähedusse," tõkestas mees naise tee, "pane parem need raamtud tagasi ja seal juures ka oma mobiil laadima ja mine voodisse. Küll ma lastega tegelen, mitte et ma ei kulutanud juba peaaegu tundi, et neid magama saada. Sa tead isegi, et Norah on nohune ja ta ei jää magama."

Tara muutus joogisena tavaliselt lõbusaks, aga ta võis sellises olekus iga asja peale solvuda. Järgnev lause mehe poolt tegi seda täielikult. Naine otsis välja akujuhtme, mille ta läbi mingi ime ka mobiilile taha sai, raamatud pani ta tagasi öökapi peale. Naine võttis riided seljast ja vahetas need öösärgi vastu, ta sai ka ilusti pesemas käidud ning ronis voodisse. Lapsed jäid vaiksemaks. Naine kirus end mõtteis, et äratas kaksikud üles. Seda polnud küll vaja. Und justkui ei tulnud, kuigi keha oli väsinud.

Kui Tara ringi keeras ja mehe poolt soovitatud asju tegema hakkas, jalutas Nathan laste juurde. Nagu arvata oli, oli üles ärganud just Norah, kellel tundus üldse väga õrn uni olevat ja seda juba täitsa väiksest peale. Travis magas rahulikult enda hällis, laskmata end ümbritsevat mürglist häirida. Mehel kulus jälle ikka tükk aega, et tüdruk kõige pealt maha rahustada ja siis voodisse tagasi saada. Kui ta lõpuks lastetoast lahkuda julges, leidis ta magamistoast Tara juba voodis. Mees ei lausunud sõnagi, vaid võttis ennast lihtsalt riidest lahti, jättes jalga vaid pesu ning heitis siis voodisse, keerates naisele selja ning hingates sügavalt välja. Pikk õhtu...Kui enne oli ta väga unine olnud, siis nüüd oli ta naise peale pahane ja see häiris tema magama jäämist.

Naine vaatas, kuidas mees magamistuppa naases ja tundis, et peaks midagi ütlema. Ometi valitses nende vahel haudvaikus. Mees ei öelnud midagi ka siis, kui ta voodisse tuli, see ei tõotanud head. "Nate," sönas Tara vaikselt. "Ma lihtsalt võtsin ühe õhtu enda jaoks, ära pane seda mulle süüks," rääkis Tara palju rahulikuma tooniga. Seljaga ei olnud väga tore vestelda, tekkis üsna jama tunne.

Natahan kuulis naist, aga ta ei pööranud ennast kohe ringi. Ta kaalus Tara sõnu, aga kuna mees oli endiselt väsinud ja pahane, siis ei tõotanud praegu rääkima hakkamine eriti head. Keeranud ennast sellili, põrnitses mees lage. "Mul ei ole midagi selle vastu, kui sa vahepeal väljas käid...aga kui sa sellisena koju tuled... Sul on lapsed, Tara, oleks aeg natuke täiskavanulikum olla. Pealegi sa lubasid, et oled üksteist kodus, aga mis kell sa tulid? Ma ei taha siin mingit lapsevanemat mängida, aga sa tõesti panid mu muretsema. Mobiil oli sul ka väljas," rääkis mees, "mul on sulle üks küsimus ja vasta sellele lihtsalt ei või jah. Kas ma olen ainuke, kellel on selline tunne, et alates sellest, kui Jake sinu ellu tagasi tuli, on meie suhe allamäge läinud või arvad sa ka nii?"

"Okei, mõni veiniklaas oleks võinud joomata jätta. Ma tean, et mul on lapsed," lausus naine, rõhutades sõna "mul", sest Nathan ju ütles nii. "Aku aai tühjaks ja ma kaotasin ajataju," lisas naine vaiksemalt. "Jah," sõnas Tara järgmisena. "Ma saan aru, et sulle ei meeldi see, et mul on üks hea sõber, kes on peale New Yorgist kolimist minuga reaalselt edasi suhelnud ja kes pole mind hüljanud. Ta on olnud minu jaoks olemas rasketel aegadel, täna oli minu kord talle toetust pakkuda," selgitas naine. "Me oleme abielus, sa võiksid mind lõpuks usaldada. Tegelikult on see viimane aeg," arvas Tara ohkega. Abikaasa ka ei usalda, kas Tara oli Nathanile kunagi ka põhjust andnud? Ei.

Nathan mõistis suurepäraselt tähendust selle rõhutatud sõna taga. Okei, natuke vale sõna valik, aga oluline oli hoopis midagi muud, kui see üks sõna, mis oleks võinud olla pigem 'meil'. "Jake'ile oli ikka ju mobiil olemas või ükskõik kellel," lausus mees, leides, et mobiili aku tühjaks saamine ei ole just kõige parem vabandus. Samas, kes ikka annaks purjus naisele enda mobiili. "Mul ei ole midagi sinu sõprade vastu lihtsalt...ma ei suuda Jake'i usaldada. Midagi temas ei tundu õige. Ma üritasin temaga sõbralikult läbi saada, aga see ei töötanud lihtsalt. Sa võid temaga vabalt edasi suhelda. Lihtsalt sulle teadmiseks - ta ei ole üks minu lemmikinimestest," seletas Nathan, "ja nagu ma sulle juba miljon korda olen öelnud - ma usaldan sind, ma ei usalda teda. Tead, me võime sellest hommikul rääkida." Nate vaatas korraks Tarale otsa ning keeras enda tagasi ühele küljele, jäädes seljaga naise poole.

"Mul kadus ajataju," lausus naine. Nii lihtne see oligi. Ta arvas, et kell oli umbes 23:15, aga tuli välja, et kahekümnekolme asemel oli juba üks. "Ta ei ole mulle kunagi liiga teinud. Ta on hea sõber, kellele ma saan kõigest rääkida," kinnitas Tara. "Usalda siis minu instinkte ning minu valikut mu sõprade osas," lisas naine ja kustutas öölambi. Ta üritas und saada, kuid veider oli lamada enda voodipoolel ning lihtsalt lakke jõllitada. Varsti sai ta siiski magama jäädud.

Nathan ei olnud kindel, kui kaua ta maganud oli, kui ta jälle üles pidi ärkama, sest tema kõrvu kostis taaskord lapse nutt. Kuna Tara tema kõrval magas enda peatäit välja, siis oli üsna selge, kes minema peab. Ta ajas ennast voodist välja ja tõmbas teksad jalga, jalutades silmi ja nägu hõõrudes kõrval tuppa. Travis magas endise rahuga, aga Norah oli jälle see, kes nutma oli hakanud. Nate tõstis tütre endale sülle ning üritas teda tagasi magama saada, kuid tema tähelepanu köitis pisikese kuum otsmik. Palavik? Selleks, et vältida ka teise kaksiku üles ärkamist, jalutas mees toast välja, haarates enne lahkumist ruumist kaasa ühe mänguasja ja pisikese pleedi. Jõudnud almisele korrusele, viskas Nate pilgu kellale, mis näitas poolt viit hommikul. Nii palju siis magamisest. Ta otsis välja kraadiklaasi ning mõõtis lapse temperatuuri, mis oli tõesti kõrgem kui tavaliselt. Pisut kahtlevalt otsis ta välja enda mobiili ning helistas Zoe'le, et natuke uurida, mida edasi teha. Sellisel kellaajal ei ole küll viisakas helistada, aga õnneks on naine harjunud sellega just tänu enda elukutsele. Pärast lühikest jutuajamist lubas naine hommikul enne tööd läbi tulla. Nate lasi lapsele piima soojaks, tühjendas tema nohuse nina, asetas tema otsmikule leigesse vette kastetud rätiku ning istus temaga siis elutuppa diivanile. Magama ta ilmselt niipea enam ei saa. Aeg-ajalt hakkas Norah jälle vinguma, kuid siiski oli ta hetkel pisut rahulikum.

Tara avas silmad nutujorina peale. Siiski oli juba Nathan üleval ning läks Norahiga tegelema. Tara ootas viis minutit, ootas kümme, mees ei tulnud tagasi. Naine ajas end voodist üles ja tõmbas pehme veinipunase hommikumantli selga, et soojem oleks. Ta piilus lastetuppa, aga seal oli kõik rahulik, naine läks alumisele korrusele, kus Nathan tüdrukuga istus. Naine kissitas silmi, kuna pupillid pidid valgusega korralikult harjuma. "Kõik korras?" uuris Tara. Tal oli praegu juba päris normaalne olla, veinikogus nüüd nii suur ka polnud. Naine istus mehe kõrvale diivanile ja vaatas Norahi poole, kes praegu paistis üsna rahulik olevat.