Like Boom!

"Jah, armas, aga tüütu mõnikord. Tegelikult ilmselt inimene, kellega ma perekonnas kõige paremini läbi saan, kui jätta välja mu kõige vanem vend, kes on pidevalt New Yorgis või jälle mõnel võttel kuskil," lausus Hunter. Nõme on perekonnas üks nooremaid olla, kui vanemad juba vaikselt majast välja kolivad ja oma elu peale lähevad. "Meil sööb igaüks enamasti siis, kui koju jõuab. Nädalavahetustel on tõesti mõnikord sellise terve perekonna õhtusöögid, kuigi viimasel ajal on neid vähemalt jäänud, sest kellelgi ei ole lihtsalt aega," sõnas poiss õlgu kehitades.

"Mulle meeldib laste juures see eriti, et nad on nii otsekohesed, aga ometi nii siirad ka. Pilluvad pärleid," lausus Simona. Ta on nii palju tänaval kuulnud erinevate laste suust igasuguseid toredaid ütlemisi ning nii mõnelgi korral on selle armsa otsekohesuse üle naerdagi saanud. Samas lapsed ise ei tea, millal mida öelda ja millal mida mitte ning seega võib keegi ehk nende ütlemistest isegi end puudutatuna tunda. Lapsed ei tunne piire. "Tundub, et tänapäeval ei söögi keegi enam ühise laua taga," sõnas Simona õlgu kehitades. On vähe neid lapsevanemaid, kes on kodused ja pigem on nad tööl ja siis ei ole jällegi aega lastel süüa teha, vaid nad leiavad midagi kergemat. Ainus korralikum söök ilmselt ongi neil koolis või kuskil.

"Seda küll," turtstas Hunter, sest eks Rosie on ka neid huvitavaid pärleid lendu lasnud. Tegelikult oli see tüdruk täitsa tark. Kindlasti tulevane tarkur. "Nädalas korra tuleb meie peres seda kindlasti ette," lausus noormees, "aga ma olen kuulnud jah, et enamasti seda enam perekondades ei tehta." Eks traditsioonid ikka muuutuvajad ajaga. Sega on vaja, et edasi liikuda. Ei saa ju ühe koha peale seisma jääda. Kuigi muidugi sellise traditsiooni kadumine paneb kena põntsu perekonna tähtsusele.

Kindlasti tahaks Simona kunagi selle pisikese rüblikuga kohtuda. Võib-olla on temalgi õnne kuulda, kuidas Hunteri väike õde mõne hea killu jälle maha paneb. Lapsed lihtsalt on sellised. "Mina söön koos isaga, selline ongi mu pere," rääkis Simona. Rumeenias oli muidugi ka aegu, kui nad said kõik kolmekesi süüa, aga siis oli Simona ema elus ja kõik oli hästi. Pidi ta üldse sellesse õnnetusse sattuma. "Nüüd elatakse ka mõnel pool lahus. Kunagi elasid kõik sugulased koos, nüüd minnakse omaette. Ja ma ei teagi, mis tunne on olla suure pere liige. Minu peres oli kolm liiget, kuni mu ema suri," rääkis rumeenlanna. Oleks siis veel mõni vend või õde, aga pole sedagi.

Kindlasti avaneb tal selleks ka ühel päeval võimalus, kui nad poisiga ilusti sõpradeks jäävad, sest Hunteril pole midagi selle vastu, et enda sõpru koju tuua. Kuigi ilmselt viskaksi tema vennad selle kohta parajalt nalja. "See on kena," noogutas poiss. Ta tahtis just küsida, kus on siis Simona ema, aga neidis vastas ise sellele. "Sul on vist veel kõik sugulased Rumeenias?" küsis Hunter, "mul on kahju su ema pärast. Ta oli kindlasti tore inimene." Vähemalt sellest, kui tüdruk temast rääkis, jäi selline mulje.

Simonal pole samuti midagi selle vastu, et Hunteriga sõpradeks jääda. Tegelikult hoiabki tüdruk neid väga, kellega on juba sõbrunenud ja seega võib arvata, et nende sõprus Hunteriga jääb samuti püsima, kuigi rumeenlanna võib kohanedes veel sõpru leida, sest vaevalt ta Tree Hillist enam ära kolib, kuigi suviti hakkab ilmselt ikka Rumeenias ka mõnda aega viibima. "Jah, vanavanemad...mul ei ole tädisid, onusid ega nõbusid," vastas Mona. Sarnaselt tüdrukule endale oli tema ema üksiklaps ja isa kasvas üldse lastekodus üles, seega ei tea ta midagi neist sugulastest, kes kuskil ilma peal veel olla võivad. "Muidugi mu vanavanemad ei räägi sõnakestki inglise keelt," lisas neiu. Noorem põlvkond oli see, kes inglise keelt oskas, aga vanemad inimesed...mitte nii väga. "Jah," lausus rumeenlanna vaikselt, kui Hunter talle ema pärast kaastunnet avaldas. "Ta oli väga armastav ja mulle nii õe kui parima sõbranna eest. Ma igatsen teda," rääkis Simona. "Isaga ma saan ka muidugi hästi läbi, kuigi viimasel ajal tuleb just rohkem arusaamatusi. Asi on nimelt selles, et ta on väga kaitsev ja pärast ema surma on ta justkui ülikaitsev. Ma üritan talle selgeks teha, et ta nii palju ei muretseks, aga see viib alati arusaamatusteni." Seda veel enam selle pärast, et Simona oli mehe ainuke tütar.

Hunter kuulas tüdruku häält ning üritas keskenduda ka tema jutule. Ta pidi neiut tähelepanelikult kuulama, sest tal oli siiski olemas aktsent, aga küll see ajapikku nõrgemaks läheb. Peab lihtsalt palju inglise keelt rääkima. "See on ju tegelikult tore, sest siis ei unusta sa enda emakeelt ära. Mu sõbranna ja ühtlasi mu vanema venna tüdruk on näiteks Mehhikost pärit ja ta räägib kodus hispaania keelt," rääkis Hunter, "kas sa ei tahaks mulle mõnda rumeenia väljendit õpetada?" Saaks jälle natuke targemaks ja saaks neidu võibolla tema emakeeles tervitada. "See on üsna mõistetav, et sa teda igatsed," sõnas Hunter, "eks ta kardab sinu pärast. Sa oled ju ainuke, kes tal alles on."

Simona üritas inglise keeles rääkida nii hästi, kui vähegi oskas. Isegi, kui ta tegi mõne grammatilise vea, oli tähtis, et temast ju aru saadaks, kuigi koolitöödega nii lihtne ei olnud. Nüüd on see vähemalt hea, et tüdruk on just selles keskkonnas ja saab piisavalt praktikat. Mõne aasta pärast võib ta inglise keelt suurepäraselt nii kõnes kui kirjas juba vallata. "Ja sa oskad ise ka hispaania keelt?" uuris rumeenlanna, kui Hunter talle oma venna tüdrukust rääkis. Mõnel pool Ameerikas õpetatakse hispaania keelt ju keskkoolis ja ehk mõni neist ameeriklastest ka siis natuke vähemalt oskab. "No teeme proovi," vastas Simona, huuled kergeks muigeks kaardumas. "Tere on lihtsalt alo ja head aega on la revedere ja kui sa tahad minult küsida, kuidas mul läheb, pead sa hoopis küsima ce mai faci ja ma võin sulle vastata bine, mis tähendab hästi. Ja kui sa tahad tänada, ütle lihtsalt mulţumesc. Aga sellises noorte slängis on tere ja head aega lihtsalt servus ja ceau," rääkis Simona, hääldades Hunterile korralikult välja ka need rumeeniakeelsed väljendid. Need väljendid kõlasid rumeenlanna suust igatahes vägagi loomulikult. "Minu ema suri bussiõnnetuses," lausus Mona. "Aga ehk on sul õigus, kuigi minu arvates võib isa ju kunagi uuesti abielluda...muidugi ei saa sellest naisest siis kunagi mu uus ema."

"Eee....noup. Mõnda väljendit ainult, mida ta liiga tihti kasutab või mis lihtsalt midagi naljakat tähendab," lausus poiss kergelt muiates. Tavaliselt lõppes uute sõnade õpetamine sellega, et nad mõlemad naersid lihtsalt, sest Hunter lihtsalt ei oska hispaania keelt normaalselt hääldada. See jääb liiga nurgeliseks. Nüüd on tal võimalus õppida ka natuke rumeenia keelt. Hunter kuulas tüdrukut ning kordas sõnu järgi, kuigi tema suust kõlasid need kõvasti kohmakamalt. Natuke harjutamist ja siis saab vast need väljendid käppa. "Sa peaksid ilmselt sellele mõtlema, et sina kaotasid enda ema, aga su isa kaotas enda abikaasa ja naise, keda ta armastas. See on ilmselt talle ka raske ja ma olen kindel, et ei ole lihtne olla ühel hetkel kahekesi enda teismelise tütrega," sõnas noormees, kuigi ega ta ei tea Mona perekonnast midagi.

"Midagi naljakat as in hispaania keeles ropendamine või midagi?" küsis Simona turtsatades. Mille üle need inimesed muidu veel naeravad. Kusjuures Simona ise leidis, et mõned rumeeniakeelsed sõnad sarnanevad väga hispaania keelele. Tuleks mõni siis meelde ka. Kuulnud, kuidas Hunter Mona järel neiu öeldud sõnu hääldab, hakkas tüdruk esialgu naerma. "Tore näha, et sa püüad," lausus rumeenlanna ja patsutas õrnalt Hunteri õlale. Kõik tuleb ju harjutamisega. "Seda küll, aga ma olen ju üks neist nii-öelda rahulikest teismelistest," sõnas Mona. Üldiselt tegi ta ikka nii, nagu öeldi. "Ja nii palju, kui ma ka mõista ei üritaks, tundub mulle natuke ahistav see, et isa nii väga ülekaitsev on. Ma saan ju endaga hakkama," selgitas rumeenlanna.

"Ei, Dany ei ole selline. Asi on rohkem häälduses. Kui sa peaksid mind hispaania keelt rääkimas kuulma, siis sa saad aru," lausus noormees. Mingeid väiksemaid vandumisi oli ta ka muidugi õppinud jah, aga mitte sellist tõsist ropendamist. "Kas see on sinu viis öelda, et ma sakin?" hakkas Hunter naerma. Noh, pole hullu, sest ega ta ei arvanudki, et kohe esimese korraga kõigega hakkama saab. Küll ta harjutab. "Ma ei oska midagi muud öelda, kui et ole kannatlik," sõnas poiss. Ei ole mõtet ju enda ainsa vanemaga tülli minna.

"Aga räägi siis hispaania keeles," palus Simona. Miks hoida head nalja endale? Rumeenlanna hakkaski juba uudishimulikuks muutuma. Rumeenia keelt oli tõesti väga naljakas poisi suust kuulda, sest ta pani mõne hääldusega ikka väga mööda. "Ei, see on minu viis julgustada sind edasi proovima ja harjutama, kui sa tõesti tahad minuga mu emakeeles rääkida," vastas Mona. Oli ju arusaadav, et poiss ei saanud veel selle keelega hakkama, sest pealtnäha tundus rumeenia keel ikka väga keeruline. Nii kirjapildis kui ka häälduses, paljud inimesed ei tea, kuidas nad mida hääldavad. "Ma püüan," lausus Simona Hunteri soovituse peale. Ta ise ka ei tahtnud oma isaga tülitseda, kuigi vahel tuli seda ikka ette.

"Parem mitte," lausus Hunter kindlameelselt pead raputades. Võibolla kunagi hiljem. "Kas sa räägid veel mõnda keelt peale rumeenia ja inglise?" uuris poiss, sest kui nad juba keelte teemale läksid, siis võiks ju ka seda teada. "Sellisel juhul väga kena sinust," noogutas nooruk. Vaevalt ta neiu emakeelt täitsa rääkima hakkab, aga mõnda sõnad ikka võiks teada.

"Kahju," sõnas Simona hetkeks pouty-face'i tehes. Nii tahaks midagi naljakat veel kuulda. "Inglise, vene, saksa," vastas neiu Hunteri küsimusele. Kahte viimast oli Mona oma eelmises koolis õppinud, kuigi saksa keel tundus kaugeltki loogilisem kui vene keel, kus üldsegi on teine tähestik ja rõhud ka nii, nagu jumal juhatab. Paned rõhu valesti, muutub kohe sõna tähendus. Väga haige keel see vene keel. "Ja sa ise?" uuris Mona. Või räägibki noormees ainult inglise keelt?

"Siis on sul vist küll keelte peale annet," sõnas noormees. Tüdruk on ju nii noor, aga juba mitu keelt suus. See tuleb kindlasti tulevikus talle ainult kasuks. "Hetkel õpin ainult inglise keelt koolis, aga põhikoolis õppisin prantsuse keelt ja järgmisel aastal loodan sellega jätkata. Sellel aastal lihtsalt ei jäänud kohta sellele," seletas Hunter, "ma ei ole keeltes väga tugev. Isegi ingilise keeles." Hunter vaatas neiule otsa ning muigas kergelt, vaadates maha. Piinlik, kui sa isegi enda emakeelt korralikult kirjutada ei oska. Aga no see grammar käib lihtsalt vahel üle mõistuse. Vähemalt Hunteri jaoks.