Oh what a beautiful morning

Kell oli umbes kaheksa kandis ja silla juurest avanes Westside'ile suurepärane vaade. Isegi sudu ei häirinud vaatepilti. Jake toetas end vastu jalakäijatele mõeldud piiret ning võttis välja kaamera. Ta kandis seda kaasas, et teha erinevatest hoonetest pilte ning ammutada ümbrusest ideid ja saada aru, mis linnapilti sobib ja mis mitte. Ta ei saanud teha ju kklaasmaja kohta, kus olid hinnas kahekorruselised puitmajad.
OT:biatch

Just kella kaheksa ajal hommikul oli Meganil vaja photoshoodile minna, mis pidi toimuma ühes pisikeses kohakeses Westside'il. Sillal ei jäänud naisele märkamata üks mees, kes kaamerat hoidis. Oli see too tüüp, kes Meganiga shooti pidi tegema? Naine oli aru saanud, et shoot toimub ikka teises kohas, mitte sillal. Pealegi polnud näha juuksureid ega jumestuskunstnikke, kes ta pildistamiseks valmis aitaks seada. "Vabandust, te ikka pidite mind täna pildistama? küsis naine igaks juhuks üle. Võib-olla pole ülejäänud tiim lihtsalt saabunud või midagi ja Tree Hilli Megan nii hästi ei tundnud. Kaardilugejat oleks vist vaja.

Jacob oli teinud ära juba ühe panoraamvõtte linna siluetist ning mõtles nüüd edasi minna, et veel kohti jäädvustada. Kuulnud, et teda kõnetati, pööras Jake end ümber. Ta nägi imeilusat naist, kelle nägu oli justkui kuskilt tuttav, aga mitte ka väga. "Ei, ma olen lihtne arhitekt, kes pildistab majasid. Aga muidugi oleks teiesarnaseid naisi huvitavam pildistada," vastas Jake naeratusega. Ta ulatas käe välja: "Jacob, sõpradele Jake." Mees kandis siniseid teksaseid ning musta mantlit.

Sillal pildistav mees oli Meganile aga täiesti võõras, kuid naine mõõtis hetkeks teda oma pilguga. Jah, roogitav räim, mõneks ajaks kõlbab küll naisele mängukanniks. Ta kuulas meest ning noogutas. "Megan Whitely," lausus naine oma ees- ja perekonnanime ning surus võõra kätt. "No selge, mul lihtsalt peaks siin kuskil pildistamine olema ja paistab, et mul on siis ilmselt natuke maad veel minna. Mul oleks vaja Westside'ile saada," rääkis naine. Naine kandis samuti musta mantlit, kuid kuna oli üsna jahe, olid tal jalas ka kitsad mustad teksad ning põlvini säärega kõrge kontsaga saapad. Tema tumedad juuksed olid nagu tavaliselt enne pildistamisi ikka, pealaele lohkasse krunni seotud.

"Meeldiv sinuga tutvuda, Megan," naeratas Jake soojalt. "Olen sulle saatja?" uuris mees. Ta ei tulnud autoga, kuna tahtis pildistada. Noormehe elus polnud pikalt ühtegi naist olnud ning millegipärast tundus Jacobile, et hetkel oligi see aeg jälle käes, kus ta võiks omada lähedasemaid suhteid mõne naisega. Samas mõtles mees, et sellisel modellil on kindlasti juba poiss olemas, kes ikka nii ilusa tüdruku käest laseks.

Poiss jah? Oi, sellel modellikesel oli mehi jalaga segada ja isegi, kui ta on nii-öelda kindlas suhtes, ei ole ta oma partnerile truu. Mehed olid Megani jaoks mänguasjad ja mõnus ajaviide, aga kellegagi kodu mängida ta küll ei taha. Liiga igav. "Jah, kaardilugejast ei ütleks ära," vastas Megan mehe küsimusele ja vaatas oma läbitungivate smaragdroheliste silmadega talle otsa. "Kui sul aega on," lisas naine korraks ühte kulmu kergitades, näol kaval naeratus.

"Aega mul ikka on," noogutas Jake. "Oot, mis aadressile sa täpselt minema pead?" uuris mees üle. "Kas sa oled siin uus elanik?" küsis Jacob üle. Ilmselt oli, kuna mainis, et vajab kaardilugejat. Ega Jake ka siin kes teab, kui kaua elanud polnud, aga talle jäid kohad kiirelt meelde, mis teha, ehitised on tema kirg. Naise silmad olid hüpnotiseerivad ja Jake unustas hetkeks, mida ta veel küsida tahtis.

"32 River Street, Westside," vastas Megan, kui oma taskust väikse paberilipaka välja otsis. Seal oli kirjas selle koha aadress ja täpselt seda naine lipaka pealt maha lugeski. "Tegelikult ei ela ma siin üldse, aga üürin ajutiselt Eastside'il korterit," lausus Megan. "Töö lihtsalt sunnib hetkel siin peatuma." Järgmiseks peatuspaigaks on Meganil ilmselt New York, aga sinna ei lähe naine niipea. Mõned asjad tahtsid Tree Hillis ajamist ja tal olid päris paljud pildistamised ka hetkel just selles linnas. Pole mõtet seega hotelli jääda, pealegi, kes teab, mis edasi saab. Võib-olla on naisel plaan siia kolida, kuigi selles Meg pigem kahtles. Jake'i näoilmet märgates Megan turtsatas. See pole üldse esimene kord, kui keegi teda niimoodi vaatab.

"Aa, ma tean isegi seda kohta," noogutas Jake ning hakkas sinna poole jalutama. "Mis tööd sa teed, modell?" küsis Jacob. Jutust järeldas, et tegu oli modelliga. "Heh, siis me oleme mõnes mõttes sarnased, ma tulin ka esialgu töö pärast siia," lisas Jacob siira naeratusega. Talle meeldis linnake ja mees sai aru, miks Tara siia kolis. Kes ei tahaks nii nunnus väikelinnas elada, kus on samas kõik võimalused olemas.

"Jah, ma juba aimasin, et sa kohalik oled," sõnas Megan ning hakkas koos Jake'iga minema. "Modell jah," kinnitas naine. Tark mees paistis olevat, kuigi naist juba vaadates võiks arvata, et tegu on modelliga. Ta oli ju pikk, suurepärase keha ja ilusa näolapiga ning tavaliselt modellid on sellised...või on see lihtsalt nende stereotüüp. "Miks sa paikseks otsustasid jääda?" uuris Megan. Naine ise tundis linna liiga vähe, et midagi ise arvama hakata, aga midagi erilist need väikelinnad tema jaoks tavaliselt ei tundunudki.

"Noh, tegelikult olen ma siin umbes kuu aega elanud," vastas Jake. Ta oli siis pikemalt töötanud, aga alles kuu aega tagasi kolis ühte majja, mida ta nüüd ümber ehitab. "Sest see koht on piisavalt suur, aga piisavalt kodune. Ma olen elanud nii NY-s kui ka Floridas, aga sellised kohad tõmbavad mind rohkem. Siin on toredamad inimesed," arvas Jacob. Nojah, Megan polnud kohalik, seetõttu ta ka bitch oli. Kahju, et Jake seda ei teadnud.

Megan kuulas Jake'i ja kergitas justkui üllatunult kulme. "Hästi kohaned siis," sõnas naine. Kui mees poleks seda öelnud, oleks Megan eeldanud, et tegu on põlise Tree Hilli elanikuga, kes tunneb linna kui viit sõrme oma käel. "Ma ei tunne siinseid inimesi, kuid kuidagi sõbralikud tunduvad küll," lausus Megan. Tegelikult vist isegi natuke liiga sõbralikud, kuigi nende vastu näitas Megan pigem oma külma olekut välja ega vaevunud teregi vastu ütlema. Kahju tõesti, et ta nii kahepalgeline on ja vähesed seda teavad.

"Noh, elukutse haigus," vastas mees naeratusega. Talle jäid aadressid ja kohad ästi meelde, ta võis uues linnas kaks nädalat olla ja juba tähtsamaid kohti tunda. "Siin hoiavad kõik omavahel kokku, aga võtavad ka uusi avasüli vastu. Mõnusad inimesed," oli Jake kindel. "Aga kuidas su töö just siia sattus, siin ei tehta minu arust tavaliselt mingeid suuremaid shoote," arutles mees. See koht oli kõvasti väiksem, kui Cali või Florida.

"Jaaa, muidugi," muigas Megan. Alati ei pruugigi see ju elukutsest tulla, mõni inimene oligi lihtsalt selline, kes kiiresti kohanes. "Seda olen ma tõesti märganud, et uusi nii soojalt vastu võetakse," nentis naine. Isegi, kui ta oli mõne kohaliku vastu oma külmust üles näidanud, tundusid nad kõik ikkagi nii sõbralikud ja tahtsid kohe suhteid looma hakata. Ei, aitäh. "Suuremaid ei tehtagi, aga noh, modellitöö juures võib kõike ette tulla," vastas Megan Jake'i küsimusele. No juhtus nii lihtsalt, et mõned shoodid nüüd Tree Hillis tehakse. Samas ei tundunud see linn naise jaoks just eriti paljuütlev.

"Jah, mulle pakuti juba teisel õhtul siin mõnusat lõunasööki ja head vestlust. Nojah, tegu oli ka mu sõbrannaga," rääkis mees. "Sa oled ilmselt palju reisinud," arvas Jake. Ta ise oli käinud gümnaasiumis koos Taraga Euroopas ja ülikooli ajal jõudis ka Lõuna-Ameerikas käidud. Aasia, Aafrika ja Austraalia olid veel käimata kohad, aga Jake tahtis ka seal millalgi käia.