Another workday

Järjekordne pärastlõunane tööpäev. Delilah pühkis käed ühte ettesattuvasse kaltsu puhtaks ning noogutas kergelt temast mööda kõndivale Todd'le, võttes seejärel suuna küljeukse juurde, kus ta tagataskust suitsupaki võttis ning ühe sigareti süütas. Rahulikult suitsu tõmmates, toetas näitsik ennast seljaga vastu hoone seina.

Tema tumepruunid juuksed olid krunni seotud, et nad kuidagi ette ei jääks. Seljas olid Deli'l kergelt kottis teksadest traksipüksid, mille traksid olid mõlemalt õlalt maas ning kandsid vaid pükste eesmärki, ja must maika.

Joe vahetus algas natuke hiljem. Mees tuli just riideid vahetamast ja tal oli samuti seljas must maika. Jalas olid mehel ühed vanemad kulunud sinised teksad. Joseph´i vahetuseni oli veel kümme minutit aega ja ta märkas Delilah´it, kes läks ilmselgelt suitsu kimuma. Joe järgnes neiule ning toetas end tüdruku kõrvale seinale. "Hei," sõnas kutt ja rüüpas enda kohvi.

Delilah toetas ennast mugavalt vastu hoone külgseina, pea pooleldi kuklas, tõmmates rahulikult enda sõrmede vahel olevat sigaretti. Kuuldes tuttavat häält, muigas tütarlaps kergelt ning suunas enda silmad noormehele. "Hei," vastas Deli Joe tervitusele, noogutades kergelt tervituseks.

"Millal sul täna vahetus lõppeb?" küsis Joe ja rüüpas enda kohvi. Parem põsesarn andis veel ikka kaklusest tunda. Kulm oli ka katki. Mees vaatas eemale ja mõtles, mis tänase õhtuga peale hakata.

Delilah heitis pilgu enda randmel olevale kellale. Tegu oli vana ning üsnagi räsitud mustarihmaga käekellaga, mille numbrilaua klaas oli kriime täis, kuid sellel oli neidise jaoks üsnagi sentimentaalne tähendus. Kell oli saamas neli. "Uh.. seitsme-kaheksa paiku," vastas ta kerge ohkega. "Ja sina?" uuris neidis vastutustundliku uudishimuga vastu.

"Kellega sa möllamas käisid?" lisas Deli kergelt huuli torutades, hääles väike kaastundlikuse ja lõbususe segu. Uudishimu andis noormehe näo kohapealt järele.

"Veab. Alles kell kümme," vastas Joe muigega. Oi, mida ta kõike oleks tahtnud töö asemel teha. Noh, vähemalt oli siin Deli, kellega sai lõbutseda. "Ah, oli üks sado-maso eelistav tšikk," lausus Joseph. "Ilmselt juba kuulsid. Ashton. Talle ei sobinud, et ma ta pruudiga tantsisin," lisas mees.

"Mhmh," nõustus Deli, tõmmates just parasjagu ühe mõnusa mahvi. Kuuldes siis noormehe vastust järgmisele küsimusele, ei suutnud tütarlaps sinna midagi parata, kui tema huulilt vaikne turtsatus kostus. "Mööda minnes jäi midagi kõrvu," tunnistas ta seejärel ausalt. Ta ei olnud just eriline gossipi kuulaja, kuid mõne nurgapeal oli see paaril esimesel nädalapäeval koolis üsna pop teema olnud. "Mul oli tollel õhtul töö," sõnas ta vaikselt, suitsu välja hingates ning hetke seda tossupilve silmitsedes.

"Ma ei imesta," vastas Joe ja viskas enda kohvitopsi ära. Seejärel tõmbas Joseph kiirelt neiu sigareti ära ja kustutas selle vastu seina, lastes jäänusel maha kukkuda. "Oled kuulnud, et suitsetamine on halb?" küsis mees muigega, hoides käsi vastu seina, D jäi nende vahele.

Delilah muigas noormehe sõnade peale. Järgmisel hetkel oli tema sigaret taas teel huultele, kui moment hiljem see tema sõrmedevahelt läinud oli. Seda ei olnud tütarlaps oodanud ning see pisikene asi oli tema jaoks üsnagi shokeeriv. Kuuldes selle ilmestamiseks veel noormehe sõnu, ei hakanud Deli sellest suuremat numbrit tegema, vaid kallutas pead süütul ilmel küljele, olles leidnud ennast seina vastas vangis. "Olen," vastas ta lihtsalt, ilma keerutamiseta.

"Sa näed ilma suitsuta palju parem välja," lausus Joe. Ta nägu oli ainult mõne sentimeetri kaugusel Deli omast. Joseph´ile ei meeldinud üldse suitsetavad tüdrukud. Oli justkui allergia selle peale.

Deli torutas kergelt huuli. Seda peaks vist komplimendina võtma, ilmselgelt. Teada oli ka tõsi asi, et tütarlapsel oli üsnagi tihti sigaret huulil, see oli juba nii kaua lihtsalt nõnda olnud. "Ma tänan," sõnas ta vaikselt, tunnetades Joe hingamist enda näol, pööramata pilku kõrvale, "kuid ilmselt ei ole minus piisavalt jõudu seda ka nõnda jätta." Sulaselge ülestunnistus.

"Ma saan sind sellega aidata," oli mees kindel. Joe näol oli hetkel kerge naeratus, olukord oli huvitav ja ausalt öeldes päris mõnus. Selline ilus tüdruk mõne cm kaugusel. Ai, milline kiusatus. Kutt mõtles, kas anda sellele järgi või mitte.

"Hakkad mulle plaastreid ostma?" küsis Delilah, vaikses hääles ilmselgelt naljatav noot. Nikotiiniplaastrid, -nätsud, jea. Tütarlaps ei kujutanud ettegi, kuidas suutaks keegi teda selles aidata. Ta ei olnud siiani kohanud piisavalt head motiveerijat või midagi, mis sunniks teda suitsetamist maha jätma.

Lähedus nende kahevahel oli ilmselge. Õhk, mis seal oli, oleks olnud nagu tihke, tahtes sealt lihtsalt igal võimalusel jalga lasta.

"Miks mitte," vastas Joe. "Ja muidugi kaasnevad sellega tihedad külastused ja muu selline," lisas mees. Joseph toetas enda otsaesise vastu neidise oma. Nii oli veel parem olla. Ainult üks liigutus ja oleks midagi enamat toimunud. Noormees tahtis pinget õhus hoida.

"Ja asjade läbiotsimised, lõhna andurid, erinevad tutvused, naabrivalve..." loetles Delilah veel erinevaid võimalusi ette. Pigem kõlas see juba üsna utoopiliselt. Neidis eemaldas käed, mis olid ennist lihtsalt külgedel kõlkunud, ning viis need ümber noormehe kaela.