Good Life

Oli 5.märtsi õhtupoolik, kui Shane'i ootamatu inspiratsioonipuhang tabas ning ta Red Bedroom Recordsisse kohe omaette proovi tegema suundus. Sõnad ning noodid, mis ühele kokkukäkerdatud paberilehele kirja olid pandud, olid mehel silme ees ja nii proovis ta seda esialgu akustilisel kitarril mängida. Hiljem võib terve bändi muidugi kokku ajada, et siis koos harjutada ja vaadata, mis veel edasi saab. Aga nagu öeldud, on kogu see uue loo projekt veel toores. Võib-olla peakski vahelduseks mõne akustilise loo ka tegema, sest lisaks kisendamisele (mis Chelsea Smile'i lugudes domineeris) oli mehel ka lauluhääl täitsa olemas ja see sobiks hästi mõne akustilise loo juurde. Proovinud aga uut lugu mitu korda igat moodi mängida, katkestas Shane hetkeks ja ohkas. Tõesti ei tea veel, mida sellega peale hakata, võib-olla lootis ta hoopis, et keegi liitub temaga?

OT: Sel

Selena oli täna tulnud stuudiosse juba kell üheksa hommikul, hõivates ruumi terveks päevaks. Lõpuks oli tüdruk saanud valmis sõnadega nende esimese stuudioalbumi viimaseks lauluks, mis oli bonustrack. See oli Selena jaoks võimalus näidata ja anda maailmale teada enda mõtetest ja tunnetest. Läbi muusika on see näitsiku jaoks alati tunduvalt lihtsam olnud kui lihtsalt sõnade kaudu.
Kuna muusika oli Blake ja poiste poolt juba varem valmis tehtud ning ära salvestatud, oli Sel'il vaja ainult sõnad peale laulda ning see polnud ühekordne ettevõtmine. Neidis oli vähemalt neli tundi järjest laulnud ja lisaks kaks tundi sõnu ümber kirjutanud ning ümber neid tõstnud, et leida õige, perfektne kombinatsioon. Umbes poole nelja aegu otsustas Emily pisikese pausi teha, minnes Red Bedroom Recordsist üle tee asuvasse võileivabaari, kus ta oli päris tihe külaline. Tellinud endale tavalise pika võileiva segakastme, kanaliha, paprika, jääkapsa, tomati, kurgi, oliivide ja fetajuustuga, jäi neidis mõneks ajaks sinna, nautides telekast tulevat vana jalgpallimängu kordust. Lemon oli seda küll varem näinud, kuid tore oli ikkagi. It made her feel like a god who knows what's gonna happen next.
Peale nelja tagasi stuudiosse jõudnud, viskas Sel ennast juhtpuldi juures olevale diivanile pikali, jäädes hämaras toas ilusti varju ning puldi taha peitu. Salvestusruumi kõlarid olid aga sisse lülitatud, mis tõttu kuulis ta hästi, mis teisel pool klaasi toimub. Tüdruk küll kuulis, et keegi sinna sisenes, kuid algul ta ei teinud sellest väljagi. Inimesed ikka käivad siit tihti läbi, vaadates üle stuudio kasutamiseks üles pandud graafikuid. Aga kui lauljanna kõrvu kostus tuttav hääl, ajas ta ennast istukile ning peagi istus juba puldi taga oleval ratastega toolil. Õrnalt muiates ootas neidis ära hetke, mil Shane lõpetas, võttes enda pooliku võileiva ning läks kitsa ukse kaudu, mis liikus hääletult, salvestusruumi. "Siin sa ennast siis maailma eest peidadki," hakkas Selena õrnalt naerma.

SPOILER: Click to show

outfit

Jah, uue lauluga tegi Shane päris kõvasti tööd, kuigi ikka oleks vaja mõlemat moodi proovida. Üks siis karm ja kuri screamo-versioon ja teine imeilus rahulik meloodia akustilise kitarri ja mõnusa meeshääle saatel. Võib-olla salvestab bänd ka mõlemad versioonid, kes seda teab. Eks näis, kuidas lõpuks siis parem saab. Nüüdseks arvas Shane, et sellega on küllalt töötatud ja praeguseks aitab, seega käkerdas mees paberilehe kokku ning pani selle kuskile enda kitarrikotti. Kitarri jättis ta aga kotist välja. Shane ei jõudnud end püstigi ajada, et nüüd ise ka tassike kohvi ja mõni kosutav võileib omale hankida, kuni üks tuttav hääl teda juba kõnetas. Mees tõstis oma tumedad silmad ning tema huuled kaardusid naeratuseks. "Kuule jah, mul on väikest viisi emoperiood praegu...maailm on nõme," naljatas mees. "Aga ühined mu väikse emoklubiga?" esitas Shane Selenale küsimuse.

Selena istus Shane ühele vabale taburetile mikrofonide juures, olles paari meetri kaugusel noormehest. Tüdruk võttis ampsu enda võileivast, mäludes selle korralikult läbi, enne kui midagi poisi küsimusele vastuseks andis. "Pigem on mul tunne, et sa ühined minu väikese emoklubiga ... ma olen olnud siin juba üheksast või kaheksast hommikul ning seda nii juba viis päeva järjest ... seda on raske üle trumbata. Ma veedan siin ruumis rohkem aega kui korteris," muigas Sel õrnalt, tõmmates õrnalt näpuga üle Shane kitarri keelte. Korralikult häälestatud pill. "Aga kui sa nii lahkelt kohe kutsud, siis miks ka mitte. Ampsu?" sirutas Sel peagi enda võileiva noormehe poole. Tüüp nägi väga näljane välja ning näitsik pole kade, pealegi vaevalt ta jõuab kogu seda võileiba korraga ära süüa.

Shane lihtsalt pööras oma tumedad silmad Selenale, kes ühele taburetile istus ning oma võikut mugis. "Tead, sa oleks sülle ka võinud tulla, just saying," lausus mees muige saatel. Tegelikult polekski tal ju midagi selle vastu olnud ja see oligi pigem vihjena mõeldud. Nad võisid ju küll kiusata ja olla nagu lapsed, aga vähemalt viimased paar kuud oli Selena mehe mõtetesse päris mitmel korral ära eksinud ja praegunegi polnud erand. "Oh, ma saan aru, et sa oled mind igatsenud," sõnas Shane, kui Selena mainis, et on juba hommikust saati stuudiost viibinud. Nunnu. Kahju ainult, et mehel endal hommikupoolikul aega ei olnud, aga nüüd saab selle tasa teha. "Sa ikka tead, et sa usaldad oma kullakalli võileiva maailma kõige näljasema mehe kätte?" küsis Shane, kui Selena talle oma võileiva ulatas. "Aga noh, kui sa nii lahke oled," lisas mees ja võttis võikust ühe suure, kuid mitte väga suure ampsu. Ei saa Selenal kõike ka käest ära süüa.

"You wish ... mul on nüüdseks piisavalt teksaseid, millel on sinu nimi peal ning uusi sinikaid ei sooviks ka saada," tursatas Selena valjult. Nagu väikesed lapsed, on ka neil kahel kombeks musta markeriga üksteise riideid sodida ning pingilt maha lükata, näpistada. Nägelemist neil kahel ikka jagus. "Kahjuks on mul olnud liiga tegus päev, et enda mõtted uitama lasta, kuigi samas väga vaikne ja rahulik oli küll, kui sind siin polnud ... lausa igav hakkas mõnikord," laiutas Sel mõtteliselt käsi, suured pruunid silmad Shane'le suunatud. Homme peaks olema viimane pikem hommikupoolik stuudios ning peale seda on nende esimene täispikk stuudioalbum viimaks valmis. "So I have heard ... aga ma ei karda sind ega enda võileiva pärast. See on liiga suur, et sa suudaksid selle üksinda ära süüa," muigas näitsik lõbusalt. Vähemalt nii ta lootis. Umbes veerandi sellest oli tüdruk ära söönud siia kõndides ja diivanil lösutades ning pealegi kui palju üks selline pisikene tütarlaps ikka jõuab ära süüa. Selena puhul - üllatavalt palju tegelikult.

"No siis saadki veel ühe paari minu nimega teksaseid. Tead, Sel, ma saan veel kuulsaks niimoodi," lausus Shane naerdes. Mitte, et ta juba niigi kuulus poleks. Olgu, maailmakuulus võib-olla mitte, sest selline muusika, nagu tema bänd teeb, polnud väga populaarne, kuna alati peab just see söögi alla ja söögi peale lastav mainstream muusika igal pool võidutsema. Cmon, kas sellest juba küllalt ei saa? "Miks mitte? Eelmised sinikad pole ära paranenud?" tögas mees Selena võileiba mäludes. "Ja pealegi kõlan ma sinu jutu järgi nagu maailma kõige hullem naisepeksja." Jah, kes ütles, et täis suuga ei räägita? "Kuule, ise oled ju nagu kass. Minul on lisaks sinikatele veel kriimustused kuskil. Jaaah...ma vist hakkan taipama, miks naised pikemaid küüsi tahavad." Tuli ju sedagi ette, kui Selena mõnikord isegi küünistas, tõesti nagu lasteaialapsed. See-eest meeldis Shane'ile Selena juukseid kogu aeg sassi ajada ja üldse oli neid mõnus puudutada. Pehmed ja paksud juuksed ikkagi, pealegi lõhnasid hästi. "Don't underestimate my powers. I'm the big bad wolf," lausus Shane naerdes, kuid andis võileiva Selenale siiski tagasi. Shane oleks isegi võimeline üksi nii suure võileiva ära sööma, kuna see mees on tõesti hundiisuga. Aga kuna tegu oli Selena võileivaga, siis oleks viisakas tüdrukule ka ikka midagi jätta.

"Ning ma saan avada riidepoe, kus ma müün enda riideid, millel on markeriga peale kirjutatud sinu käekirjalised sõnad, nimed, loosungid - sina võid kuulsaks saada, aga mina saan rikkaks, kui sa oled juba kuulsaks saanud," muigas Selena õrnalt. Loomulikult on tal enda riietest kahju, sest paljud neist pole ostetud poest, vaid kas ise tehtud algusest peale või vanadest riietest või lastud hoopis kellegil õmmelda - näiteks nagu tema sõbrapäeva kleit, mida ta ballil kandis.
"Õnneks praeguseks hetkeks on, aga ma ei soovi jälle kolm nädalat ringi käia ainult tumedate pikkade riietega. Vähemalt praegu on ilm selline, et teisiti ei saa, aga peagi tuleb kevad ning lühemate riiete aeg, siis parem vaata ette," näitas Sel noormehele hetkeks rusikat, mis pidi olema hoiatus, et tüüp oma näpud eemale hoiaks. "Don't be a pussy ... pealegi see sobib sinu image'iga kokku," turtsatas ta kergelt. "Jahm .. seda ma usun," pööritas näitsik endamisi silmi, saades enda kalli võileiva suuremalt jaolt tagasi. Shane ei olnudki väga palju sellest ära söönud. Lucky for him.

"Aga siis olemegi üksteisele kasulikud," lausus Shane ja liigutas oma kulme kavalalt üles-alla. "Mina saan sinu arvelt kuulsaks, sina minu arvelt rikkaks." Päris hea äriidee tegelikult. Kindlasti oli fänne, kes tahtsid osta riideid, kuhu Shane peale on kirjutanud. Mõni küsiski autogrammi ju oma teksapükste peale või isegi kehale, kuigi kehalt kulub see väga ruttu maha. "Sa just tõestasid sõbrapäeval, kui hästi must sulle sobib," lausus Shane, mõeldes neid sõnu tõsiselt. "You should wear more black, I like it." Selles kleidis oli Selena küll nagu...wow. Sel hetkel võis Shane vanduda, et ta on kõige ilusam naine sellel ballil. Kuulnud Selena järgmisi sõnu ja näinud isegi rusikat, tegi Shane hetkeks hirmunud näo, kuid hakkas siis naerma. "Okei, sa hirmutad mu vahel täitsa ära," lausus mees. Iga kord on ju võimalus Selenalt üks hea tou ära saada. "Kui sa nii arvad," muigas Shane.

VersaEmergi esimeselt tuurilt, kus nad esinesid küll pigem soojendusbändina, oli ka neil võimalus jagada enda autogramme nii t-särkidele, teksastele kui ka mõnele üksikule enda bändi pildiga plakatile. Tol hetkel nad mõistsid, et neil on fänne ka Tree Hillist kaugemal. Üksikuid laule on nad iTunes'is müünud ning isegi kaks singlit ja kohe on väljas nende esimene suurema mahuline album. Peale seda oleks nende pisikene äriidee isegi reaalselt võimalik. "Sinu soov pole õnneks üldse kohe ülemõistuse keeruline, arvestades fakti, et üle poole minu riidekapi sisust on musta värvi," muigas Sel õrnalt. See on siiski tema lemmik värv. "Nagu sa tõesti kardaksid ka minusugust tüüpi," hakkas näitsik lõbusalt naerma.

Ka Chelsea Smile'il on ette tulnud seda, et astuvad soojendusbändina üles mõne tuntuma rockartisti kontserdil, aga nüüd annavad nad ka ise eraldi kontserte. Kuna nende muusika pole just väga populaarne, on ka fänkond väike ja enamasti ongi fännideks emo või gooti subkultuuri esindavad inimesed ja ka mõned alternatiivikad. Muidugi on nende vähestegi fännide seas mõnikord olnud kokkupuuteid täiesti segaste inimestega, aga seda juhtub niikuinii kõigil kuulsustel. "Õigus, see on ju su lemmikvärv," muigas Shane. Mitte, et mees selle unustanud oleks, ta lihtsalt natuke lõõpis. "Kui aus olla, siis sa ajad ikka hirmu nahka küll," tögas Shane naerdes ning müksas õrnalt Selenat.

Shane sõnade peale ainult nägusid teinud, võttis Selena veel ühe ampsu enda võileivast, mässides allesjäänu kile sisse, mis poes ümber pandi, ning asetas eemale ühele teisele vabale taburetile. "Ära mängi enda õnnega," turtsatas Sel õrnalt, sättides ennast mugavamalt taburetil istuma. "Nii ... kuna ma tungisin siia sisse ülbena, nagu ma olen, siis palun ... ma usun, et sul jäi enne midagi pooleli ning mul pole midagi hea muusika vastu," lisas näitsik peagi õrnal naeratusel, laiutades kergelt käsi. Shane oli siiski ennist midagi uut mänginud, mida Sel pole nende repertuaaris veel kuulnud. Jahm ... tüdruk oli päris suur fänn või noh kas just päris fänn, aga nende muusika talle meeldis.

Shane jälgis Selena näoilmeid ja muigas lõbusalt, kui ta nägi, kuidas neiu tema sõnade peale grimassitas. See tegi noormehele alati nalja. On ikka tüdruk. "Tead, ma võiks ju aidata sul seda võileiba süüa, kui sa meelega teda pärasteks ei jäta," muigas mees. Täitsa hea võiku oli. Või noh, oleks ikka pidanud endale ka ostma, mitte tervet päeva stuudios veetma ja end maailma eest varjama. See on see vaimne viljakus, mis ei lase hetkegi puhata. "Ära keela mind seda tegemast, sest sa ju tead, kui väga mulle õnnemängud meeldivad," lausus Shane mesimagusal häälel ning pilgutas Selenale silma. "Nagu preili soovib," muigas Shane ja võttis oma kitarri sülle, kuid otsis ka paberi, kus oli kogu looming kirjas. Siis hakkas ta seda viisijupikest mängima ning laulis täiesti puhtal häälel sõnad peale. Kogu aeg pole ka vaja karjuda.

Selena võileiba ta nüüd küll kohe kindlalt ei saa. See jääb hilisemaks, sest kes teab, mis kell näitsik siit veel tulema saab. Seega hoia enda käed eemale. "Ning eriti sellised, kus mina olen rulettilauaks, millel veereb üks pisikene valge pallikene," turtsatas Emily lõbusalt, vangutades õrnalt pead. Jalad tabureti alumistele pulkadele pannud, muutus tüdruk vaikselt, kui Shane mängima ja peagi ka laulma hakkas. Õrnalt näppudega vastu reit rütmi kaasa mänginud, hakkas Selena üsna pea isegi kaasa ümisema. Seda loomulikult hetkeni, kui ta leidis, et sõnu on vaja natukene muuta, koos paari akordiga. Võtnud noormehe nina alt paberi, urgitses näitsik enda vesti taskust ühe pisikese pliiatsijup, tehes endale meelepärased muudatused. Tundnus nii nagu parem.

Oh jah, tundub, et peabki ise oma võileiva ostma või võimalusel tegema. Kahju küll, sest see seal nägi igati maitsev välja. "Sellised on mu lemmikud," muigas Shane ja pilgutas Selenale silma. Kui tüdruk vaikseks jäi, lasi Shane oma võluval sametisel lauluhäälel kitarri saatel kõlada. Ta naeratas õrnalt, kui peagi ka Selena häält lisaks enda omale kuulis ning märkamatuks ei jäänud mehele ka see, et Selena hetkeks tema paberi võttis ja sinna midagi kritseldas. Selge, sõnu ja akorde on natuke muudetud. Mees katkestas hetkeks ja vaatas Selenale otsa. "Thanks, I guess," lausus ta. "Ma prooviks seda, aga mul tuli hoopis see mõte, et me võime selle duetiks teha. Mis sa arvad?" pakkus mees. Võib tulla isegi parem kui üksi või koos Shane'i enda bändiga.