I'll never drink again...

"Ma ei tea. Ma ei ole just iga päev kahtlusel, et ma võin rase olla," sõnas Lizza selle välja. Ta ei teadnud sellest peaaegu midagi. Ta oli küll bioloogia tunnis käinud, aga sa ei mõtle kunagi, et sul seda reaalselt vaja läheb. "Esialgu peaksin ma ilmselt need meelemürgid endast välja magama või oksendama. Ja siis võin ma sellele mõelda. Kuna ma ilmselgelt sellest suurt midagi ei tea, siis ma arvan, et ma peaksin arsti juurde minema," pakkus Liz.

"Millal? Kõigepealt magad ja siis arsti juurde või vastupidi?" küsis Joe seejärel. Mõlemal järjekorral olid oma eelised ja miinused. Arsti juurde oleks parem varem, aga ka järjekord ja sellised asjad läksid arvesse.

"Kallis venna, mu peal on tunne nagu trambiks sellel kolm elevanti. Sisikond keerab ja seest on kõik pahupidi ning lisaks sellele külastavad mind külmavärinad. Kui ma sellises olekus haiglasse läheksin, siis ma juba oletan, milliste arvamustega mind vastu võetakse. Pealegi pean ma enda juukseid värvima. Ma ei saa niimoodi kuskile Eastside'i tänavatele minna," sõnas Lizza ning vaatas noormehele otsa. Ta nägi välja nagu mõni inimene, kes on nädal otsa magamata ja ainult pidu pannud.

"Okei, mine maga. Hiljem arutame edasi," vastas Joseph ja kallistas Lizandrat. "Võta lisatekk kaasa, on mõnusam," lisas Joe ja kõis kiirelt elutoas lisatekki toomas. See oli mõnus pehme ja soe.

"Mhm, kas sa lähed täna veel ära ka?" uuris Lizza kui venna kaitsvast embusest välja tuli ning hetk hiljem enda kätele sooja lisateki sai. Ta ei olnud kindel, kas ta suudab koos kõigi nende mõtetega magama jääda, aga ta tahtis lihtsalt pikutada ja paigal olla, et enesetunne paraneks.

"Ei," vastas Joe. "Ma olen enda toas või siis elutoas. Teen sulle tassi kakaod, et saaksid uinuda?" pakkus Joseph välja. Suur tassitäis kakaod meega oli mehe meelest üks parimaid viist unerohu kõrval. Unerohi mõjus ka veel hommikul, mis oli vastik.

"See oleks sinust kena, aga sa ei pea seda tegema. Ma ei ole just viimase klassi teenindust ära teeninud," sõnas tüdruk ning naeratas Joe'le kergelt, kuid see kustus kiiresti. Ta sammus vaikselt enda tuppa ning viskas lisateki voodisse. Ta surus käed enda juustesse ning vaatas otse lakke. Ta oleks tahtnud kisada, aga selle asemel märkas ta igal pool enda toas suitsupakke ja mõnda õllepurki. Selle asemel, et voodisse pikali visata, korjas ta toast kõik pakid kokku. Oli neis siis suitse sees või ei. Kõik nad leidsid koha prügikastis neidise ukse kõrval. Sinna lendasid ka kõik alkoholi purgid, mis ajaga lihtsalt kuskile seisma olid jäänud. Libistanud pilgu üle enda segamini ruumi otsustas ta selle homme käsile võtta. Kui aga uus külmavärin üle tema selja jooksis, puges ta teki alla.

Joe tegi kiirelt tassi kakaod valmis ja viis selle Lizzie tuppa. "Ma lähen õppima. Kui midagi vaja, siis tule ütle, ma olen enda toas," lausus Joseph ja läks füüsika kallale. Mõtted olid ikka õe peal, et kas ta on rase või ei.

"Aitäh," sõnas ta tänulikult ning võttis kohe joogist ühe mõnusa lonksu, mis seest kohe kõik soojaks tegi. "Mhm," andis ta märku, et kui on probleeme pöördub venna poole. Nagu tal neid juba küllaga ei ole. Kui vend lahkus, jõi Lizza vaikides jooki, mõtiskledes kõige üle kuni viimaks tass tühjaks sai ning talle päriselt uni peale tuli ja ta magama jäi.

OT: Teema lõpp?

OT:jah