You said, 'I do' and I did too.

Selle märkuse peale hakkas mees naerma, sest ega ta seda arvanudki, et naine kolme eest sööb. Mehe arvates ei söönud naine isegi rasedana väga palju. Tal olid lihtsalt väga huvitavad isud, millest mees mõnikord kuidagi aru ei suutnud saada. See pulma järelpidu oligi selline mitteametlik nii et selles ei olnud midagi imelikku, et Tara enda abikaasal süles istus. Keegi ei vaadanud neile küll viltu igatahes. "Võimalik," noogutas Nathan ja nüüd pidi mees tõdema, et see viisakas pakkumine naisele ei olnud ikka kõige parem. Ega ta tegelikult väga seda meest enda majja ei soovinud, aga mis seal ikka. Elus tulebki mõnikord ebameeldivate asjadega tegeleda. "Olgu, parem kui mingine õhtune aeg, sest siis on mul ka rohkem vaba aega," arvas Nate.

"Mis sa irvitad siin?" uuris naine, kuigi teadis küll põhjust. Ta sasis mehe juukseid ja põimis selle käe ümber Nathani, oli kohe kindlam ka istuda. "Ma pean uurima siis ta käest, mis ajad talle sobivad. Vahepeal sõidab ta õhtuti ära Tree Hillist välja, umbes 40-50 kilomeetrit. Tal on seal endal mingi projekt," rääkis Tara, teadmata rohkemat. "Ja sel korral oled sa sama...Kahtlev?" tahtis Tara järgmisena teada. Oleks üsna nõme, kui Jake tuleks külla ja Nate käituks siis samamoodi nagu eelmisel korral. Nojah, siis ta ei olnud kohtumisel, aga siiski.

Kuna mees oli kindel, et naine teab, miks ta naerab, siis ei hakanud ta ka seda seletama. See oli neil justkui väike sõnadeta vestlus. See on see pika kooselu tulemus. "Selge. Kas ta nüüd elabki siin?" uuris Nathan, sest viimati kui nad temast rääkisid, siis oli ta vist tööasjus linnas. Kas ta oli tõesti nii läbinähtav? Nate mängis naise juustega ega vastanud kohe. Ta ei tahtnud midagi sellist öelda, mis tüli üles kisuks. "Nooh, ega ma väga vaimustuses just ei ole, aga sa ei pea muretsema...ma käitun hästi ja sinus ma küll ei kahtle," sõnas mees kindlameelselt.

Jan 1, 2013 16:58:21 GMT 2 @jill said:

"Üllatuslikult ei ole, aga ega ma ei ole tavaliselt seda püüdma läinudki," muigas Michelle. Polnud väga tema teema. Pealegi tahtis ta ikka ühes tükis koju jõuda. Michelle võttis väikese lonksu enda joogist ning vaatas siis mehele otsa, kui ta rääkis. "No siis pane enda vaim valmis," sõnas tüdruk lõbusalt, mitte et nüüd järsku linnas väga palju pulmi hakkaks toimuma. Oli aastaid, kus neid oli palju ja aastaid, kus neid tuli väga vähe. Linn oli siiski väike.

"Kui on käes õige hetk, siis polegi mingit püüdmist vaja, vaid ta kukub sulle ise sülle," lausus Jace muiates, kuigi ta ise väga ei uskunud sellesse pruudikimbu püüdmisse. Abielu tuleb siis, kui ta tulema peab, mitte tänu mingile kimbule või millele iganes. "Mina olen alati valmis," teatas Jace, mõeldes öeldut ka tõsiselt. Kui tal vähegi aega on, siis sellistele üritustele läheks ikka. Ise ei suutnud ta küll ette kujutada, et kunagi abielluma hakkaks. Vähemalt mitte praeguse seisuga, aga tuleviku kohta ei saanud midagi surmkindlat väita.

"Täpselt minu mõte ja pealegi ei usu ma väga sellesse kimbu püüdmisse. Kui õige aeg käes on siis see lihtsalt juhtub, olenemata sellest, kas sa oled kunagi mõnes pulmas kimbu kinni püüdnud või ei," sõnas tüdruk, "pealegi....kes teab, äkki ma ei abiellugi kunagi." Ka see oli võimalik, kuigi tema vanemad pooldasid ilmselgelt abielu. Aga vaevalt nad teda millekski sundima hakkaksid. Selline otsus on siiski Serah enda otsustada. "Pealegi aega on selle kiire asjaga," muigas tüdruk viimaks. Ta silmitses Jace'i ning tühjendas enda klaasi, mis peagi tühjaks pidi saama.

Helenagi oli üllatunud, kui teda Ravensite kisakooritreeneri pulma laulma paluti. Ta ei pidanud seda muidugi kogu aeg tegema, aga paar lugu esitas ta küll. Nüüd aga ei pidanud tema enam esinema ja seega mõtles Helena, et miks mitte pidu nautida ja inimestega suhelda, võib-olla ehk natuke isegi tantsida. Pistnud snäkilaua juures mõned suupisted suhu, lasi roosas kleidis neiu oma pilgul veel üle ruumi libiseda. Ühe tuttava näo olid tema silmad kindlasti üles leidnud ja niisiis suunduskui Helena pildistamisnurga poole. "Hei," ütles tütarlaps naeratades. "Mind veel mäletad?" Njah, huvitav, kas Colin ta äragi tunneb nende tumedate juustega. Viimati oli tütarlaps ju midagi blondipoolsemat ja lisaks ei olnud need kaks teineteist veel pikka aega näinud.

Outfit:

SPOILER: Click to show

Colinil oli just väike paus tekkinud ja ta seisis niisama, vaadates juba olemas olevaid pilte ning mõeldes sellele, et ehk peaks kuskile tantsima minema vahelduseks või midagi sööma, sest kõht tahtis tühjaks minna vaikselt, sest sellel ajal kui kõik sõid, tegi mees ju pilte. "Hmmm.....tüdruk pargis koos kitarriga......Helen?" üritas noormees enda mälusoppidest midagi meelde tuletada. Tüdruku nägu oli tuttav, kuigi midagi temas oli erinevat kui enne ja nüüd sai ta muidugi aru, et selleks olid tema juuksed. "Aga hei ja sa näed abosluutselt ilus välja," sõnas Colin sõbraliku naeratusega, jättes kaamera hetkeks kõrvale.

"Veel mitte, aga varsti vist küll," arvas Tara. "Ära muretse. Palun. Ma ei taha, et mu abikaasa läheks enne kolmekümnendat eluaastat halliks," aasis naine natuke, aga jutus oli ka tõetera. Nate ei pidanud muretsema. "Kui sa minus ei kahtle, ei pea sa ka temas kahtlema, ta on tõeliselt armas inimene...Või noh...Kuidas ma seletan, selline tore sõber, kellega on lihtsalt äge bowlingut mängida," rääkis Tara. Ta oli viimasel ajal kuritarvitanud sõna armas.

"Uued elanikud tulevad sellisele väikelinnale ainult kasuks," sõnas Nathan viimaks, sest see oli tõde. Tema enda vaatest see muidugi nii tore ei tundunud, aga samas...ta ju ei teadnudki seda meest väga hästi. "Halliks ma veel minema ei hakka nii et ole rahulik," turtsatas Nate ning naeris kergelt, "eks ma üritan siis teda läbi sinu silmade näha võibolla on mul lihtsalt kujunenud juba negatiivne arvamus temast. Aga üks asi on kindel - sa ei pea muretsema." See sõna 'armas' tundus Nathanile natuke veider, aga ta ei hakanud selle kohta midagi ütlema.

"Helena," parandas Helena. Hea, et mees enamvähem tema nimegi mäletas ja seda, kus nad näinud olid. "Absoluutselt õige, olin jah see tüdruk kitarriga pargist ja me vist kohtusime ühel õhtul TRICis ka," rääkis näitsik. Nüüd tundub küll, et aeg on sõna otseses mõttes lennanud ja see, kui Helena Colinit kohtas, tundus olevat ikka väga pikka aega tagasi. Samas mees ise polnud sugugi muutunud, kui välja arvata see, et ta nägi välja parem kui Helena mäletas. "Aitäh," naeratas Helena Colini komplimendi peale. "Sa ise näed ka väga hea välja," tegi ta komplimendi vastu.

"Ah, õige Helena. Vabandust," sõnas Colin, kui tüdruk teda parandas. Vähemalt oli ta eksinud ühe tähega, mitte kogu nimega, sest see oleks lihtsalt piinlik olnud. Samas ta oli vahepeal nii paljude inimstega kohtunud, et ühe nime ununemine võis täitsa lubatav olla. "Jah oli küll, aga ma lahkusin üsna kiiresti ja ma vist isegi ei öelnud sulle korralikult head aega," lausus tüüp, kui ta seda õhtut nüüd natuke meenutas. Natuke ebaviisakas mulje võist temast tollel õhtul jääda. Oli ju Helena teda tantsima palunud, aga tema lükkas selle kutse tagasi. Colin naeratas selle komplimendi peale ning noogutas kergelt. "Kas ma võin sinust ühe pildi ka jäädvustada?" küsis mees.

"Hea on kuulda, et sina oled kahe jalaga maa peal, mitte ei hõlju pilvedes," mainis Jace. Enamik Jilli-vanuseid tüdrukuid käitus hoopis teisiti, unistades suurelt ning siis hiljem pettudes. Samas oli unistamine vahel ka hea, aga kui sellega liiale minna, võib lõpuks mõistuse kaotada. See, mida tüdruk järgmiseks ütles, üllatas Jace'i korralikult. "Sa usud tõepoolest, et ei kohta kunagi meest, kes su altari ette viiks?" esitas ta neidisele küsimuse. "Jah, õige. Aega on tõesti. Eriti sinul, kellel kolmkümmend veel niipea ei kuku," lausus Jace mõtlikul toonil. Tema oli alati arvanud, et enne kolmekümnendat eluaastat abiellub, loob pere ja puha, aga praegu ei tundunud see üldsegi enam nii tõenäoline.

"Ei ole hullu," ütles Helena. "Sa nii palju ka mööda ei pannud." Uue Tree Hilli elaniku puhul täiesti arusaadav, eriti, kui tüdrukul pole olnud võimalust Coliniga edasi suhelda, sest mehe kontaktandmeid tal ei olnud ja kuskilt sotsiaalvõrgustikust ta ka meest otsima ei hakanud, oleks creepy stalkeri mulje jätnud. "Aga tore sind sellegipoolest üle pika aja näha," sõnas tüdruk, kui Colin sellest klubiõhtust rääkis. Sellest oli jah natuke kahju, et Helena kutiga siiski tantsida ei saanud ja ta üldse nii vara minema läks. "Ikka võid," vastas neidis naeratades, kui noormees pildi tegemiseks luba küsis.

"Eks ma hõljun ka ikka mõnikord seal pilvedes, aga reaalsus toob mu sealt tavaliselt kiiresti alla," sõnas tüdruk ning naeratas hetkeks kuidagi nukra alatooniga, mida selle muidu nii rõõmsameelse tüdruku näol lausa harjumatu näha oli. See vilksatas siiski vaid hetkeks ning juba mõne sekundi pärast nägi ta sama särav välja nagu alati. "Ei, ma usun, et abiellumine ja armastus ei pea alati käsikäes käima. Kui ma leian kunagi kellegi, kes armastab mind täpselt sellisena, kes ma olen ja kelle juures ma saan olla täitsa mina ise, siis ei ole minu jaoks oluline, kas mu sõrmes on sõrmus või ei ole. Nii kaua kui ma saan temaga koos olla on kõik korras. Ma ei vaja pulmi, et tõestada enda armastust kellegi vastu, aga samas ma muidugi ei keelduks sellest, kui mu teine pool seda tahtma peaks," rääkis tüdruk, muutudes iga sõnaga aina elavamaks, vaadates mehele otsa, kuni viimaks sõnad lihstalt otsa said ja tüdruk enda pilgu aknast välja viis. "Armastuseks ei ole kunagi liiga vara ega hilja," lausus näitsik tasasel häälel.

Tore, et Helena selle nime jama pärast ei solvunud. "Samad sõnad," lausus Colin ning juhatas siis tüdruku õigele kohale. Mees tegi mõned pildid täiespikkuses tüdrukust ja mõned ainult ülemisest osast. Kui ta oli parajal hulgal pilte ära teinud, võttis ta kaamera enda silma eest ära ning tõstis tüdruku poole üles suunatud pöidla. Lausumata sõnagi, asetas ta kaamera kotti ning lükkas enda asjad tooli alla. Siin oli nii noobel seltskond koos, et vaevalt ta enda varustuse kadumise pärast muretsema peaks. "Ja mis sa arvad, kui ma sulle nüüd selle tantsu annaksin, mis eelmine kord tegemata jäi," pakkus noormees, ualatades Helenale enda kätt.