You said, 'I do' and I did too.

"Nälg võid sa olla, aga välja see küll kuskilt ei paista," muigas Daniela, pidades silmas seda, et tüdrukul on imeilus figuur. Seega söögu Helena palju tahab, paksemaks ta vist küll ei lähe. "Tead, me võime minna ja vaadata, kas sellest suurest tordist ka veel midagi alles on," pakkus tüdruk, juues enda klaasi tühjaks ning vaadates siis vastust ootavalt enda sõbrannale otsa.

Tundus, et Phoebe ja tema vend olid üsna erinevad inimesed. Sierra kuulas ja noogutas kaasa, viies vahepeal enda pilgu Colinile, kes tõesti enda tööpostilt hoopis tantsuplatsile oli jõudnud. Roosas kleidis tüdruk oli kindlasti keegi kohalikust koolist, sest Mel mäletas teda eelmisest aastast. "Aga kui sa lahkud, siis ma ütlen lihtsalt, et oli tore sinuga kohtuda," sõnas tüdruk sõbraliku naeratusega. Jälle üks uus tutvus.

Jill kehitas noormehe sõnade peale vaid enda õlgu. Eks lootus sureb viimasena. Kuigi kes teab võibolla sellel heal päeval Jill ei mäletagi enda lolle unistusi, sest tal on juba uued tekkinud. "Salajane selles mõttes, et see tuleb sulle ligi siis kui sa seda üldse oodata ei oska ja sageli inimestes, kellest sa võibolla varem midagi sellist oodatagi ei osanud. Ja võibolla ka salajane selles mõttes, et see on siiski...privaatne tunne, mida ei räägita kohe kõigile. See on kahe inimese vaheline ja keegi teine ei puutu asjasse. Salajane. Said pihta?" kergitas neidis enda kulme ning jõi enda klaasi siis tühjaks, asetades selle mööduva kelneri kandikule, jäädes Jace'ile otsa vaatama.

"Head geenid, mis teha," lausus Helena muiates. Tal on tõesti ikka vedanud, kui sööb nii palju kui tahab ja kõike, mida tahab, aga kaalu ei tule kuskilt ei juurde. "Tort kõlab hästi," sõnas tüdruk. "See oli päris hea." Tavaliselt on Helena söönud kas liiga magusat või liiga kreemist torti, aga see tort oli parim, mis tüdruk kunagi saanud on. Ta ajas end püsti ja vaatas Danyle otsa, et siis snäkilaua juurde minna.

"Jah, seda räägid sa praegu," sõnas Brittany kangekaelselt, "see jutt tuleb sellest, et kõik inimesed ümber ringi lähevad enda eluga edasi ja kihluvad ja abielluvad, aga mina olen ikka veel ühe ja sama koha peal. Isegi Sayer on nüüd kihlunud. Kas sa teadsid seda?" Britt vaatas enda sõbranna tumedatesse silmadesse, "tead, et see oli väga rumal lubadus meil, sest kunagi ei või teada, mis meie eludes juhtub." Naine turtsatas ja tema huultele ilmus üks lõbus muie, kui ta Vanessale otsa vaatas.

"No, kui sa mind muidu ei usu, siis teeme mõni päev ühe tüdrukuteõhtu. Sina ja mina sinu korteris," pakkus Vanessa viimaks õlgu kehitades. Britt nägi hetkel nii tundeline välja, et naine teeks ükskõik mida, et teda jälle rõõmsamaks muuta. Muidu muutub Ness ise ka veel selliseks. "Kuule sul on aega veel selle abiellumise ja kõige muuga. Ah et asi on siis hoopis selles, et üks kindel noormees kihlus tüdrukuga ja see ei olnud sina? Kaua sa seda Sayerit nüüd taga nutad? Kui meelde tohib tuletada, siis su enda lolluse pärast te lahku läksite. Ma olen kindel, et maailmas on noormehi, kes on temast sulle palju sobilikumad," sõnas Vanessa enda sõbrannale, saades aru, et kõige selle põhjuseks on Sayer, "kusjuures ma sain sellest kihlumisest alles praegu teada." Vanessa vaatas Brittanyle otsa ning raputas enda pead, lausumata sõnagi.

"Olgu, aga oled kindel, et su mees ikka lubab või?" noris Brittany sõbranna kallal, vaadates talle küsival pilgul otsa, mida ilmestas üks lõbus muie. "Kaua ma Sayerit taga nutan?! Ja maailmas on noormehi, kes on temast mulle palju sobilikumad?! Räägib naine, kes abiellus mõned tunnid tagasi mehega, kellega ta k u u s aastat lahus oli ja siiani teda nii sügavalt armastab," sõnas Britt viimase lause poole eriti ülepakutult näideldes ja iroonitsedes.

"Sellega nüüd küll probleeme ei tule," sõnas Vanessa turtsatades ja sõbrannat enda küünarnukiga nügides. "Okei, okei point taken," tõstis naine enda käed allaandmismärgiks üles, "aga ma ütlen, et sul ei ole hetkel muud valikut kui Sayeri õnne üle rõõmu tunda. Sa oleksid pidanud talle varem midagi ütlema. Vaevalt sa ennast tema ja Jessica vahele trügida tahad. Ma olen kindel, et ta ei andestaks seda sulle kunagi." Nessa silmitses enda sõbrannat ning kallistas teda veelkord tugevalt.

Ei no, väga tore, kui nad saavad mõni õhtu maha istuda ja lihtsalt kahekesi olla ja vaatamata enda vanusele igast lollusi teha. Paratamatult tuli näitsikule meelde too pidu, kus Nessa enda must pesu peal ringi oli jalutanud. Et siis jah. Ilmselt enam sellist asja ei näe. "Ma tean, ma tean, ma tean...kusjuures ma rääkisin talle enda tunnetest enne eelmisi jõule ja ka kevadel, aga nagu näha, siis ei saatnud mind eriline edu. Tead, võibolla peaks esimese ettejuhtuva noormehega sebima hakkama ja vaatama, mis saama hakkab," leidis Brittany väga 'hea' lahenduse, kuid kui just nagu tellitult uksele üks vanem kelner ilmus, kes uuris ega naised juua ei taha, raputas Britt kelnerile pead ja vaatas Nessale otsa, hakates laginal naerma, "mõni teine kord ehk."

"Järelikult pead sa temast siiski lahti ütlema ja enda eluga edasi minema, sest tundub, et tema on seda juba teinud," lausus Vanessa ning tõi siis sõbranna 'hiilgava' mõtte peale kuuldavale ühe turtsatuse, millele järgnes kerge pea raputus. Uksele ilmunud kelner pani Nessa pead tõstma, sest Britti sõnad olid tal endiselt meeles ja noh...see mees küll just hea valik ei oleks. Kui kelner ära kadus, hakkas ka Vanessa lõbusalt naerma, "mõni teine kord tõesti, aga siit sa küll kedagi ei leia." Ta tõusis äkitselt püsti ja haaras Brittany käe endale pihku. Enda kingad jättis ta sinna samma ruumi. Nagu nii ei võta neid sealt keegi ja ta ei tundnud neist hetkel väga puudust. Hoides sõbranna käest kinni, kergitas pruut pisut enda keidi alumist osa ning jooksis siis koos Brittanyga saali. See tuletas meelde neid aegu, kui nad veel väikesed rüblikud olid ja Hiltoni hotellis ringi jooksmas käisid või siis peeneid külalisi mängisid. Oh, olid ajad. Saali uksel oleksid nad peaaegu ühe kelneri pikali jooksnud, aga üles tõstetud käed, aitasid vaesel neiul nende vahelt läbi pugeda. Saalis vaatasid küll mõned inimesed veidralt seda, kuidas Vanessa koos enda peapruutneitsiga laudade vahelt naerdes läbi jooksid, kuni viimaks tantsuplatsile jõudsid ja seal siis seisma jäid, vaadates teineteisele otsa ning hingelades ja naerdes laginal just nagu ei olekski nad üldse kuskil peol. Nüüd tahaks küll välja minna, aga alanud laul pani Nessa hoopis enda käsi üles tõstma ja keha liigutama.

Sõnades on seda hea öelda, aga tegelikult oli palju raskem end sundida kellestki lahti ütlema, aga eks Vanessal oli siiski õigus, sest ega tal muud midagi üle ei jäänud. Sayeri ja Jessica vahele ta ennast küll segama ei hakka. Seega jääb üle ainult noormehe kihlumise üle rõõmu tunda. Brittany hakkas just enda suud lahti tegema, et sõbrannale midagi öelda, kuid Vanessa haaras hoopis äkitselt tema käest kinni ja enne kui ta isegi aru sai, jooksid nad juba saali poole ja kui Britt mõtles sellele, kui koomiline see välja näeb, hakkas ta naerma. Ju muidugi eriti 'tore' oleks see olnud, kui nad kelnerile otsa oleksid jooksnud. Aga tänu jumalale Nessa kiirete reflekside eest. Peagi leidis Brittany end sõbranna juhatamisel tantsuplatsil, kus viimane tantsima hakkas. Neidis silmitses Vanessat ja muigas kergelt, sest ta nägi, kuidas sõbranna lihtsalt muusikasse enda liigutustega sulandus, mis tähendas ainult seda, et teisi inimesi hetkel tema jaoks olemas ei ole. Seda näitasid ka Vanessa pooleldi suletud silmad ja kindlalt liikuv keha. Tundnud pärast esimesi sõnu laulus ära Beyonce'i Halo, hakkas Britt rütmile lihtsalt kaasa plaksutama ja peagi tantsiski Nessa enda uhkes pulma kleidis rahva poolt loodud ringis, mille ääres inimesed muusika taktis rütmi plaksutasid.

Daniela muigas sõbranna vastuse peale, aga leidis eks ta nendes geenides siis peitus. "Siis lähme," lausus näitsik kindlameelselt ning tõusis laua tagant püsti. Sättinud korraks enda kleiti, jalutas ta Helena kõrval laua juurde, kus asus tort, millest oli alles veel kuskil kolmveerand alumisest korrusest. Dany võttis endale ühe taldriku ja ulatas teise sõbrannale. Ta valis endale ühe tüki välja ning tõstis selle siis taldrikule. Kuskilt sai ta endale ka lusika pihku.

Helena tänas sõbrannat, kes talle taldriku ulatas ning tõstis ka endale ühe tüki, mis tüdruku üllatuseks ei kukkunudki kummuli. "Nojah, paistab, et saan mina ka mehele," lausus näitsik muiates selle peale. Siis haaras temagi lusika ja võttis oma tordist ampsu. "Ma loodan, et neid maasikaid on veel ka. Mu teine lemmik suupiste sellel õhtul," sõnas Helena oma torditükki mugides.

"Kindlasti saad, kus sa pääsed," muigas Daniela, silmitsedes enda tükki, mis küll alguses ilusti püsti oli seisnud, kuid nüüdseks kummuli oli vajunud. Noh, õnneks ei usu näitsik väga sellistesse asjadesse, kuigi nalja võis ikka sellega teha. "Ma ei tea, need lähevad päris kiiresti," kahtles tüdruk, kuigi eks neid taldrikuid täiendati pidevalt. Toitu oli siin küll rikkalikult. Dany ei tahtnud mõeldagi sellele numbrile, mis selle pulma maksumust näitas.

"Kusjuures ma alles nüüd hakkasin sellest mõtlema," lausus Helena. "Ma ei kavatse küll niipea abielluda, aga keegi võiks mul ikka olla." Tüdruk tahtis vähemalt kaks aastat kindlasti suhtes olla enne, kui abiellub, sest nii õpib ta oma tulevast abikaasat tundma. "See pulm oli ilus," sõnas näitsik. Tseremoonia ajal kippus juba pisar silma ja nüüd oli tüdrukul lihtsalt hea meel, et kaks inimest teinteist leidnud on ja oma tõotused andsid. Nagu muinasjutt.