What hurts the most

Matthew kihutas autoga läbi linna ja lootis, et ei jää vahele. Õnneks jõudis ta peaaegu õigeaegselt lennujaama. Ruttu auto parklasse jätnud, võttis ta enda kohvrid ja tormas värava poole. Ta pidi Danielaga eralennukiga tagasi NY-sse lendama, kuna aastavahetusel oli võimatu lennupileteid saada. Mees nägi juba tüdrukut värava juures ootamas ja tundis kohutavalt vastikut tunnet kõhus. Oma osa oli kindlasti pohmakal, aga ka süütunne kuulus kõige hulka. "Hommik," ütles mees ning hakkas kiirel sammul neiuga mööda koridori lennukisse kõndima. "Vabandust, et ma hilinesin," lisas ta pomisedes.

Dany vanem vend viis ta hommikul lennujaama ära. Ta tahtis küll tüdruku täiesti ära saata, aga kui neidis kinnitas, et Matt peaks kohe-kohe jõudma, siis andis ta enda õele ühe suure-suure kallistuse ja kadus siis, vaadates pidevalt veel tagasi enda õe poole, kellele selline venna käitumine korraga armas kui ka naljakas tundus. Daniela ootas viis minutit, siis kümme ja siis juba viisteist, aga meest ei tulnud ikka veel. Tüdruk helistas Matthew'le ja sai vastuseks ühe unise mehe, kes vandus natuke ja lubas kohe-kohe kohale jõuda. Ilmselgelt magas ta sisse. Kellelgi oli vist suur pohmakas.

"Hommik," lausus Dany, kui mees viimaks kohale jõudis, endal nägu väga väsinud. Tema näkku oli lausa kirjutatud see, et ta ei olnud öö otsa maganud. Noh, nüüd oli tal võimalik lennukis natuke puhata. "Pole hullu. See ongi eralennukite pluss. Nad ei lenda ilma sinuta ära," muigas Daniela ning võttis mehe käest kinni, jalutades läbi koridori lennuki poole. "Sul oli vist...raske õhtu," lisas tüdruk, kui nad juba lennukisse sisse astusid.

"Mmm...Jah. Vabandust, et ma äratuse unustasin panna," vabandas mees uuesti. Ta ei tahtnud minna jutu kallale enne õhkutõusmist, kuna lootis, et võidab siis endale pisut selgitusaega ja pealegi muidu võiks Daniela Tree Hilli jääda, aga ta laulmiskarjäär NY-s? Seda ei tahtnud mees ära rikkuda. Lõpuks olid nad lennukis ja istusid kohtadele. Kohe kästi kinnitada turvavööd õhkutõusmiseks.

"Kuidas pulm oli?" uuris mees, tahtmata teema juurde minna. Ta teadis, et tegelikult võiks ju asjast vaikida ja lihtsalt eluga edasi minna, aga valetamine ei olnud ka õige tegu. Tuli olla mees ja tagajärgedega leppida.

Õhkutõusmine oli tüdruku lemmikosa lendamise juures ja seega kinnitas ta kiirelt turvavöö ja lasi end mugavalt istmesse, sest hoovõtt tegi seda nii kui nii. Eralennuki vahe suurest reisilennukist oli see, et see rappus natuke rohkem, aga kuna Dany pole kunagi lendamist kartnud, siis ei pannud ta seda eriti tähele. Kui tuluke põlema läks, vabastas neiu end turvavööst ning sättis end mugavamalt istuma. "Väga lahe! Ma ei ole juba ammu nii palju tantsinud ja pruut oli ilus nagu igas pulmas ja üldse väga lõbus oli. Kuigi sa oleksid võinud ka ikkagi tulla," sõnas tüdruk, vaadates mehele otsa ning kinkides talle ühe õrna suudluse.

Mees tundis end nii halvasti, et tahtis kasvõi lennukist alla hüpata. Mis kuradi pärast oli tal vaja hakata shotte tolle tšikiga tegema? Miks? "Hea, et sul tore oli," üritas mees naeratust näole manada, kuid ei suutnud. Ta nautis seda suudlust, kuna kartis, et lähiajal uut ei tule. "Ära palun," tõmbus Matthew seejärel eemale ja ta tundis, kui kõvasti tegelikult tal pea lõhub. Silme ees oli ka pilt kuidagi veider. Mehe meelest oli ääretult umbne ja ta tegi turvavöö lahti. "Ma tegin eile midagi väga halba," alustas Matthew, vaadates eemale. Ta kartis nende soojade silmade pilku, mis oli nii armastav, muretsev ja hooliv.

Daniela vaatas Mattile otsa ja no selle väga halvasti teeseldud naeratuse nägi ta kohe läbi ja sellele järgnenud eemale tõmbumine oli nüüd küll tüdrukule paras laks vastu nägu. "Mis on? Kas ma tegin midagi, mis sind pahandas?" ei saanud tüdruk aru, miks mees temast eemale tõmbus. Kas mees ei tahtnud enam temaga koos olla? Kõige hullemad mõtted hakkasid tüdruku peas kuju võtma enne, kui ta mehe sõnu kuulis, mis tüdruku pruunid silmad mehele kinnitasid. "Kui sa selle joomise pärast muretsed, mis on su näost väga hästi näha siis ära muretse. Mul oli eile lõbus ja sul oli lõbus. Ma ei ole absoluutselt pahane," sõnas tüdruk, saades aru, et põhjus on selles. Ta lihtsalt ei suutnud midagi hullemat ettekujutada, kuna Matt ei teeks ju midagi hullu? Ei teeks ju?

"Ei, sa ei teinud midagi," raputas mees pead. Ta hingas raskelt välja, üritades ikka vältida tüdruku pilku, aga ta suutis enda silmad suunata neiu omile. "Joomine oli kõige algus. Ma ei tohi vist üldse end täis juua, sest siis on mul lollakas komme kõik imeline justkui...Unustada," üritas mees selgitada. "Ma istusin eile baaris ja jõin päris kõvasti. Ühel hetkel ma lihtsalt läksin ühe neiuga kaasa ja..." rääkis Matt, suutmata lõpetada seda painavat lauset. Tal oli süda paha ja mingisugune olematu haamer justkui peksis pead. Kurk pitsitas ja raske oli hingata.

Daniela vaatas meest, kes nägi välja nagu peksa saanud kutsikas. Siiski ei suutnud ta mehest midagi hullu oodata. Kõik oli ju niii hästi. Nad lähevad praegu New Yorki ja võtavad uue aasta vastu ja veedavad aega mehe sõpradega kuni varajaste hommikutundideni. Kõik oli ju nii roosiline. "Mis imeline ja mis unustamine?" ei saanud tüdruk mehe üksikutest lause osadest aru. Või siis ta lihtsalt ei tahtnud nendest aru saada. Seda hetken, kui ta kuulis mehe teist katsest, et rääkida sellest, mis teda painas. "Mis asja sa räägid? Sa olid eile purjus ja sa ei tea, mida sa tegid. Sa kohtasid üht neidu ja te läksite koos välja ja....ja sa....saatsid ta koju....või kutsusid talle takso ja siis läksid sa ise koju....õigus, Matt? Ütle, et mul on õigus!" Näitsiku hingamine muutus raskemaks ja tema hääl muutus peaaegu anuvaks, sest ta ei tahtnud mehest seda kõige hullemat oodata. Ta lihstalt ei saanud, aga mida enam edasi ta enda sõnadega läks, seda enam sai ta aru, mida Matthew tahtis öelda ning tema silmist hakkasid pisarad voolama, kui ta mehele otsa vaatas ja ootas, et ta ütles, et tüdrukul on õigus, et ta läks üksinda koju ja see neiu läks enda koju. Ta lihtsalt pidi seda ütlema. Muud võimalust ei olnud.

Matthew kuulas Danielat ja oli kindel, et tüdruk sai aru, aga ta lihtsalt ei tahtnud enda kõrvu uskuda. Matt sai aru, et see oli ilmselt ta elu üks suurimaid jamasid, mis ta on kokku keeranud. Ei, kõige suurem. Ta polnud iial end nii sitasti tundnud. Sisemus oli justkui sõlmes ja ta kuulis enda südamelööke. "Daniela, palun," lausus mees vaikselt ja kuivatas neiu pisarad ära. Neid tuli muudkui juurde. "Sul ei ole õigus," raputas Matthew pead ja lootis, et Daniela pigem karjub kui nutab. Seda oli äärmiselt valus vaadata, aga mees teadis, et keeras selle jama ise kokku ja pidi selle ise ka koristama. "Ma ei saa aru, mis mulle sisse läks. Kui ma saaks, siis ma võtaksin selle kõik tagasi, ausõna," lubas Matt. Aga ta ei saanud. Tal polnud ajamasinat. "Daniela, ma palun tõsiselt vabandust," anus mees, hoides silmi neiul.

Daniela lükkas mehe käe endast eemale, kui too tema pisaraid hakkas pühkima. Sellel ei olnud nagu nii mõtet, sest neid tuli aina juurde ja tüdruk isegi ei teadnud, kuidas neid peatama saada. Tal oli tunne nagu tema kopsud surutaks kokku ja lennukis ei ole piisavalt õhku. Rääkimata sellest pitsitusest kurgus ja valust, mida võib nimetada ilmselt selleks, kui keegi su südame murrab. Siiani arvas näitsik, et tema ekspoiss oli ta läbi põrgu viinud pärast lahku minemist, aga tegelikult tundis ta alles siin ja praegu seda, mis tähendab südamevalu. See hetk kui su süda kildudeks puruneb ja sul on tunne, et sa ei suuda enam kunagi õnnelikuks saada. "Ära valeta mulle!" pahvatas Daniela ja tõusis istme pealt püsti, "sa tead täpselt, mis sulle sisse läks ja sa teeksid seda iga kell uuesti, sest mina ei ole olnud nõus sinuga voodisse minema. Ja sul oli vaja seda kuskilt mujalt saada. Sa lihtsalt ei suutnud oodata..." Neid sõnu oli valus öelda, aga see oli tõsi ja see tekitas tüdrukus tunde nagu see kõik oleks hoopis tema süü olnud. Kui ta oleks end Mattile kätte andnud, siis ei oleks seda juhtunud. "See ei ole miski, kus sa ütled 'sorry' ja kõik on jälle korras," lausus Dany, lükates mehe vabanduse tagasi. "Miks sa seda mulle varem ei öelnud? Ma ei oleks sinuga elu sees siia lennukisse tulnud ja veel vähem tahan ma sinuga uut aastat vastu võtta. Ja ära mitte arvagi, et ma sinu korterisse jään, kui me kohale jõuame, siis ma helistan enda õele ja lähen tema juurde. Igal pool on parem kui sinuga olla. Ma ei oleks kunagi arvanud, et ma seda ütlen, aga ma vihkan sind," rääkis tüdruk ning jalutas siis teise istme juurde, mis oli üksik ja asus akna all.

Matthew kuulas Danielat ja tundis end äärmiselt halvasti. Mis kuradi pärast oli ta sinna baari üldse läinud? Ta oleks võinud kodus istuda ja mingit lamedat filmi vaadata. "Ma ei teeks seda uuesti. Ma ei... Mu õhtu eesmärk ei olnud mõne suvalise tüdrukuga voodisse ronida," lausus mees ning tõusis enda kohalt ja läks tüdruku koha juurde, et sinna kõrvale kükitada. "Ma tean, et see ei ole selline asi, kus ma lihtsalt vabandan ja kõik on korras. Ma näen kõvasti vaeva, et see kuidagigi heastada," ütles Matthew järgmisena, hoides enda silmi neiul. "Ma tahtsin, et sa tuleksid lennukile, sest muidu ei oleks sa jõudnud õigeaegselt enda hääleseadetesse ja stuudioproovidesse. Ma olen sitapea, aga nii suur ka mitte, et üht suurt võimalust enda lollusega sinult röövida," rääkis mees, üritades rahulik olla. "Vihka mind kui tahad, aga mina armastan sind siiani," lisas Matt. Ta pidi selle asja korda saama, Daniela oli viimasel ajal üks ainsaid tugipunkte mehe elus. Töö röövis palju aega ja kodus olid probleemid kaksikute ja mõneti ka Milenaga. Dany hoidis ainsana meest kahe jalaga maa peal.

Daniela turtsatas kümalt ning raputas enda pead. Kui enne ei tahtnud ta uskuda, et Matthew on millekski selliseks võimeline nagu petmine, siis nüüd ei suutnud ta uskuda, et mehel on tõesti kahju ja ta ei teinud seda tahtlikult. "Sul ei ole vaja mulle midagi tõestada, sest ma ei oota sinult midagi. Kui me New Yorki jõuame, siis ma võtan enda asjad ja sa ei näe mind enam. Pealegi hakkavad sul võtted," sõnas tüdruk, pöörates end mehe poole, kui too tema uue istme juurde järgnes ja sinna maha kükitas. Kui ta vaatas nendesse silmadesse, siis ta lihtsalt ei suutnud taluda mõtet, et Matthew oli kellegi teisega. "Mis kasu mul on sellest stuudioproovist. Ma käiksin iga kell parema meelega keskkoolis ja mõtlesin enda karjäärile kunagi hiljem. Kuidas sa aru ei saa, et ma tulin New Yorki ainult selleks, et sinuga koos olla, et sa ei peaks nii palju lendama!!! Kas sa arvad, et ma ei näinud, kuidas see sulle mõjus. Ja see suitsetamine? See oli ka minu pärast, aga sa lihtsalt ei suutnud seda mulle öelda, sest ma olen ju l a p s!!! Kas sa tead ka, kui palju ma sinu jaoks ohverdasin? Mu sõbrad ei ole minuga praktiliselt kordagi rääkinud pärast seda, kui ma sinuga käima hakkasin. Mu vanemad arvavad, et ma olen hulluks läinud. Jah, nad võisid sinu ees näidata, et kõik on okei, aga sa ei kujuta ette, kui palju kordi ma enda vanematega vaidlesin ja uksi paugutasin, et sinuga käima hakata või üldse New Yorki saada...." ja taaskord olid tüdruku silmad pisaraid täis ning ta hakkas nutma, peites enda näo käte taha. Ta võis öelda, et ta vihkas Matti, aga selline tüdruk nagu Dany ei teagi, mis vihkamine on.

"Daniela... Aga sul on praegu võimalus, kasuta seda," palus mees. Ta teadis, et muusikaäris on asjad sama karmid kui näitlemises. Sulged ukse mõnele produtsendile, siis hiljem jäädki üritama, et keegi sind jutule võtaks. "Miks sa mulle sellest üldse ei rääkinud?" küsis Matthew. Ta ei teadnud, et neiul olid vanematega suured tülid. Matt sai küll sellest aru, et ta ei olnud Dany vanemate lemmikinimene, aga et nad nii palju vaidlesid... Mees jälgis tüdrukut ning kui ta uuesti nutma hakkas, tõusis Matt, et tüdruku ümbert kinni võtta ja teda lohutada. "Dany, ma olin viimane idioot, et seda tegin. Ma tean, et sellest ei ole võimalik üleöö üle saada, aga palun, lase mul sind praegugi lohutada, sest ma ei suuda näha sind nutmas," palus mees. "I fucked it up, i really did," pomises Sommers vaiksemalt. Ta teadis, et targem tegu olekski vist Daniela elust eemale hoida, et mitte enam tüdrukule mõne enda lollusega haiget teha, aga ta ju nii armastas neiut.

"Ma teen selle kolme kuu aja ära ja siis ma..." tüdruk ei teadnudki, mis siis saab. Läheb Tree Hilli tagasi ja teeb näo, et midagi ei juhtunudki vahepeal. Läheb hoopis ülikooli midagi hoopis muud õppima, sest hetkel tal küll tunnet ei olnud nagu ta tahaks pilli kätte võtta ja laulda. "See ei olnud tähtis, sest meil oli ju kõik korras. Ja lõpuks mu vanemad ju leppisid sellega. Sa nägid ju ise jõuludel," sõnas Daniela kindlameelselt. Ilmselt ei öelnud ta seda samal põhjusel, miks Matthew kõik enda sügavamad probleemid ensele jättis. Ta ei tahtnud teist koormata. Tüdruk ju nägi, et mehel on niigi kiire töö ja tal ei olnud vaja veel nende suhte pärast muretseda. "Matt, palun ära puutu mind ja hoia minust eemale," sõnas tüdruk üllatavalt rahulikult ja kontrollitud häälel, "ma saan ise ka hakkama. Olen alati saanud. Ja ma ei hakka valetama - sa rikkusid tõesti kõik ära." Tüdrukul oli tunne nagu kellelegi seal üleval ta ei meeldiks, sest ta tegi tema elu nii keeruliseks ja valusaks. Dany keeras enda pea aknast välja, kuid hääletud pisarad voolasid endiselt mööda tema põski alla.

"Ja siis saad ehk mõne pakkumise. Ära minu pärast enda unistust jäta," ütles mees. Ta ei osanud midagi targemat öelda. "Nojah, mis vahet seal enam on... Niivõinii keerasin sellise sita kokku," ohkas Matthew ja eemaldas käed. Ta tahtis lihtsalt lennukist praegu alla hüpata. Mees jäi siiski tüdruku kõrvale seisma. "Daniela...Palun," sai mees veel mõned sõnad üle huulte. Ta neelatas raskelt ja üritas end rahulikuna hoida, kuigi tegelikult oleks ta tahtnud tüdrukut suudelda ja teda hoida. Kuulnud viimaseid sõnu, kõndis mees tagasi enda kohale ja mõtles, et mis siis nüüd saab.