Tänavail

Léon jalutas baari poole, kell oli äkki 22 ringis. Ta ei tulnud mootorrattaga, kuna esiteks oli baar pagana lähedal ja teiseks, ta kavatses seal ikka juua ka, mitte klaasi lahjat õlut kurku kallata ja 2 tundi barmenile mingisugust mõttetut jama jahuda. Leóni jalas ilutsesid tumesinised teksad ja mustad nööritavad saapad. Seljas oli mugav valge graafikaga must T-särk ja selle peal nahktagi. Mees kõndis rahulikult ja hakkas taskutest enda suitsupakki otsima, kuna tekkis kange soov ühe sigareti järgi.

OT:Xavier

Kuna Xavieril oli Elizabethiga omad plaanid, ei mahtunud noormehele pähe, et üks suvaline tüüp naisega ringi sahmerdas. Talle ei sobinud see kohe üldse mitte. Isegi kui nad Lizziega olid piirdunud vaid mõne suudlusega, oli Xavieris tekkinud mõningane omandihimu. Kuulnud aga tüübist, kes hiljuti naise voodit oli soojendanud, kasvas viha noormehes nii suureks, et ta ei suutnud seda endas hoida, vaid pidi tollele idioodist prantslasele selgeks tegema, et mees oma käpad edaspidi Lizziest eemale hoiaks. Tänane ajastus osutus plaani teostamise jaoks ideaalseks. Kell oli palju, väljas oli pime ning tänavatel liikus vähem inimesi kui päeval. Jätnud pidurite kriginal enda Lamborghini seisma, väljus Xavi autost ning lähenes kiirete sammudega tüübile, kelles tundis ära Léoni.

Léon kuulis, kuidas krigina saatel üks auto ta kõrval peatus ja vaatas poisi poole, kes ta poole kõndis. Tüüp oli mehele kohe kindlasti võõras ja noormees oli üsna noor. 16 pidi täis olema, et load olid olemas, kuna USA lubas juba verinoortel roolis istuda. Suitsupaki üles leidnud, võttis ta sisetaskust välgumihkli. "Tulid suitsu norima?" uuris mees muigel. Tegelikult teda täitsa huvitas, et kellel teda vaja oli.

Kuna Tree Hill on väike, levivad siin jutud kiiresti, mistõttu ei olnud just eriline väljakutse uurida välja tüübi nimi ja asukoht, kes talle närvidele käis. Mehe küsimus ajas Xavieri naerma, kuid ta ei vastanud midagi. Selle asemel astus ta tüübile veel mõne sammu lähemale ja kostitas toda korraliku paremsirgega. Xavier võis ju noor nolk olla, kuid jõudu tal oli - siiski igapäevane korvpalliga tegelemine ja nädalas mitmeid tunde jõusaalis veetmist. Noormees kahtles, kas Léon üldse aru sai, mille eest see löök tuli, kuid ta ei vaevunud ka seletama. Ja kohe kindlasti ei arvanud Xavi, et ta pingutas oma käitumisega üle.

Léon ei saanud aru, mis just juhtus. Suitsupakk ja välgumihkel lendasid kuhugi, kuna ootamatu hoop oli päris valus. "Mida kuradit sul viga on?!" karjus Theo ja tõmbas kutti kraest ja tõukas ta vastu esimest ettejuhtuvat hoonet. Mees oli ääretult vihane ja ta ei saanud aru, miks tuleb mingi suvaline nolk teda ründama. Närvid on läbi või? Äkki oli tegu hoopis mõne endast väga heal arvamusel tüübiga, kellel olid tõsised probleemid viha taltsutamisega.

"Elizabeth," vastas Xavier esialgu ainult ühe sõnaga. Järgnes hoop tüübile otse kolmnurka, sest Xavi ei kannatanud, kui teda üritati nurka suruda ning seda vastu millegi kõva seina - kuna kõik käis nii kiiresti, ei saanud kutt arugi, millega täpselt tema selg kokku põrkas. Tal tuli endale tunnistada, et ka prantsuse tüüp polnud papist poiss, kuid see ei sundinud Xavieri tagasi tõmbama. Ja otseloomulikult oli ta endast heal arvamusel, kõrk ning vihasena täiesti taltsutamatu. "Hoia temast eemale," lubas Xavier lõpuks tüübile vähe pikema selgituse kui ainult üks sõna.

Kuulnud naise nime, kellega oli mehel paar päeva tagasi päris mõnus öö olnud, sai Léon enda meelest kõigest aru. Jälle sai ta poisikese käest ja nüüd hakkas Theol sellest klobimisest juba küllalt ja ta virutas võõrale tugeva vasaksirge. "Calm the fuck down. Kui sa oled tal mingi väikevend, siis harju sellega ära, et tal on külalisi," sisistas mees, endal nina veritsemas.

Elizabeth jalutas rahulikult kontaklõbina saatel mööda Eastside'i ning naisel oli plaan minna taaskordselt baari. Sellel korral polnud naisel mingit erilist plaani. Võib-olla lihtsalt veidi seltskonda leida, kuna üksi joomine oleks lihtsalt igav. See aga ei tähendanud hetkel seda, et ta täielikult kaine oleks olnud, kuid ometigi ei saanud öelda, et Liz oleks hetkel ka purjus olnud. Naine oli üsnagi oma mõtetes ning alles üsnagi viimasel hetkel märkas ta kahte noormeest, kes teineteise kallal olid. Elizabeth oli juba ümber keeramas, kui talle korraga jäi ette üks liialt tuttav auto. Ta oli seda autot korduvalt Xavieri ema modelliagentuuri ees näinud, mistõttu polnud keeruline arvata, kes üks osapooltest on. Elizabeth lähenes veelgi kaklejatele ja siis sai ta aru, et teine mees oli Léon. Kurat küll.. Parima hea meelega oleks ta hetkel kuhugi baari ära kadunud ning end lihtsalt täis joonud. Selle asemel otsustas Elizabeth siiski kaklusele vahele segada. "Kurat küll! Mis teil viga on?" karjus Elizabeth, kui ta oli nendeni jõudnud, tumepruunide silmade kergelt vihane pilk Xavierile ja Léonile kordamööda käimas.

Ai, see oli nüüd küll valus obadus, aga Xavier ei kavatsenud loomulikult midagi välja näidata, kuigi nägu vist rääkis enda eest... "Elizabeth ei ole minu õde, aga see ei tähenda, et ma ei mõtleks oma varasemaid sõnu tõsiselt," sisistas kutt tigedalt. Nüüd oli ta tõesti marru aetud ning mingit rahunemist polnud kusagilt oodata, vaid viha järjest kasvas. Suuremalt jaolt oli kogu praegune olukord seotud rohkem tema ego kui Elizabethiga. Kuulnud kõigest mõni hetk hiljem kõnealuse isiku häält, pööras Xavi end naise poole. Nüüd oli küll piinlik, aga mis tehtud, see tehtud. "Sina ei peaks üldse end meie asjadesse segama. Mine tagasi koju," andis ta naisele soovituse. Selle võimalusega, et tal tuleb Lizzie ees prantslasega kakelda, polnud Xavier arvestanud.

"Maha, poiss, maha," rääkis Léon Xavieriga nagu koeraga. Talle hakkas vaikselt juba selle poisi ärritus lõbu pakkuma. Kuulnud Elizabethi häält, vaatas mees kõrvale. "Mina kaitsen end selle poisikese eest, kellel on sinusse mingi veider kiindumus," lausus Léon ja tundis vere maitset. No tore. Taskust ühe salvräti välja võtnud, pühkis mees enda ninaaluse ära. "Naistega nii ei räägita," kärkis Theo, kui Xav Lizziega väga kohutavalt käitus.

Elizabeth seisis ja vaatas, kuidas Léoni ninast verd jooksis. Need kaks meest olid tõelised vastandid ning mõlemaga oli Lizil kergemat sorti teema olnud. Kuulnud seejärel Xavieri lauset, et naine ei peaks end sellesse segama ja hoopiski koju minema, oleks Elizabeth ise hea meelega noormehele virutanud. Léoni sõnad olid aga asjasse valgust toonud. "Sa ütled, et see ei puutu minusse, kui sa minu pärast teisele inimesele kallale lähed? Sellisel juhul see ei ole ainult teie asi! See on ka minu asi! Kurat küll, Xavier! Kasva suureks! Ma ei ole mingisugune koer, kellega sa niiviisi rääkida võid," rääkis Lizzie vihaselt ning Xav sai taaskordselt kõrvakiilu osaliseks. "Sina oled pigem see, kellel oleks vaja koju minna ning suureks kasvada!" lisas Liz veel vihaselt.

Just siis, kui Xavier oma viha kuidagi taltsutada ei suutnud, pidi ka Elizabeth välja ilmuma. Teda polnud kohe üldse siia vaja. Xavi oleks saanud rahulikult Léoniga oma asjad ära klaarida ning kohe pärast seda uttu tõmmata. Nüüd oli olukord aga mõnevõrra keerulisem. Noormehele küll ei meeldinud toon, mida Léon kasutas, kuid hetkel hoidis ta ennast tagasi ega kavatsenud tüübile rohkem virutada. Ei tundunud üldse hea mõte Lizziele siin etendust korraldada. Muidu läheb äkki veel liiga ülbeks - ikkagi kaks meest tema pärast kaklemas. "Vabandust... ma olin liiga endast väljas ega suutnud enda sõnu ega tegusid kontrollida," sõnas kutt, kui oli enda kõrvakiilu kätte saanud. Alandav küll, aga Xavier teadvustas endale mõtteis, et ta oli seda väärt.

Léon tõmbas enda nahktagi paremini selga. "Eliza, läheks äkki baari, las ta põrutab enda issi ostetud autoga minema ja laseb end emmel kokku lappida," ütles mees. "Pealegi, ma ei usu, et ta sisse saaks," valas Theo õli tulle. C'mon, ise Xavier ründas teda, las saab nüüd egole paraja laksu. Mees tupsutas veel ninaalust, kuni verd enam ei tulnud. Nina veritses tal üldse väga harva, seetõttu jäi ka verejooks ilmselt kiirelt pidama.

Xavier võis ju enam-vähem rahunenud olla, aga kui ta kuulis, mida Léon järgmisena ütles, tõusis noormehes taas vihas. Too sell kohe noris obadust. Ja loomulikult polnud Xavi selle andmisega kitsi, vaid kinkis tüübile ilusa hoobi nina pihta, mida Léon ennist tupsutas. Ehk siis oli see varasem tegevus prantslase poolt täiesti kasutu. Huvitav, kelle ego nüüd laksu sai? Muidugi oli ka Xavi enda nägu palju viletsamas seisukorras kui enne, aga kutile pakkus rahuldust teadmine, et ka Léon oli kolakat saanud. "Võiksid mokka väheke vaos hoida, tuleks kasuks," kommenteeris Xavier oma tegu.

Kui Xavier vabandust palus, oli Elizabeth arvamusel, et nüüd on selle asjaga ühel pool. Baarikutsumise peale ei osanud naine algselt midagi kosta, kuid õnneks polnud seda paari järgmist lauset kuuldes raske otsustada. Ja siis Xavier demostreeris oma rusikaoskusi taaskord. "Aitab juba küll! Xavier, õpi oma emotsioone kontrolli all hoidma. Sa ei saa kõike alati rusikatega lahendada. Ma ei taha sind näha enne, kui sa selle selgeks oled saanud," rääkis Elizabeth vihaselt ning pilk Xavieril. "Ja sina.. Kurat küll! Sa oled täismees ning sul ikka oli vaja teda provotseerida! Seega ei, vähemalt täna ei tule ma sinuga kuhugi," sai ka Léon kurjade sõnade osaliseks.