Tänavail

Xavieri uus hoop ajas mehe päris marru ja ta tõukas poisi uuesti vastu seina, astudes kohe eemale, kuna ei tahtnud Lizzie juuresolekul asja enam hullemaks ajada. "Kurat, tal ise on mingi probleem," vastas Theo Elizale, aga lasi siis rea prantsuskeelseid vandesõnu lendu. Nina veritses jälle ja mees koukis uuesti taskurätipaki välja, et verejooks peatada.

Xavier naeratas laialt, kui Elizabeth prantslasele ütles, et ta mehega kuskile ei lähe. Seda sai juba väikeseks võiduks nimetada, kuigi naine oli ka tema peale vihane. "Sorry noh, pingutasin natuke üle, aga see tüüp teenis iga minult saadud obaduse auga välja," lausus Xavier, vaadates kord ühe, siis jälle teise asjaosalise poole. Igatahes oli kaklustuju tal tänaseks kadunud, aga siiski ei saanud ei saanud ta garanteerida, et Theole uuesti kallale lähe, kui too peaks jälle provotseerima hakkama. "Viin su äkki koju?" küsis Xav Elizabethilt. Naine ju tahtis, et nad prantslasega tülitsemise lõpetaksid ning see oli üks võimalus, kuidas kõik võimalikult kiiresti korda saada.

Naine jälgis noormehi ning pööritas silmi. "Ma ei üritagi teda õigustada," lausus Elizabeth Léonile, kui viimane korraga midagi prantsuse keeles sogama hakkas. Xavieri naeratus ei jäänud aga naisele sugugi märkamatuks ning see naeratus isegi ärritas Elizabethi. "Natukene? Ja ei, ta ei teeninud seda välja, et sa talle lambist kallale lähed," noomis modell Xavieri kurjal toonil. Kuulnud seejärel noormehe küsimust, vaatas Elizabeth uskumatult Xavierile otsa. "Sa küsid pärast seda tsirkust, mida sa siin korraldasid, et äkki sa viid mu koju? Ei! See-eest istud sa nüüd oma autosse tagasi ning lähed ise koju," rääkis naine. Siiski taipas ka Liz, et see oleks suurepärane võimalus, kuidas Xavier siit minema saada. See ei tähendanud aga siiski seda, et Xav koheselt siia tagasi ei tuleks. "Seega lahku," lausus Elizabeth vastuvaidlemist mitte sallival toonil ning vaatas noormehele otsa.

"Teenis ikka küll, aga ma ei hakka parem seletama. Sa ei saaks nagunii aru," oli Xavier täiesti kindel. Mismoodi peakski ta Elizabethile seletama, et läks Léonile kallale, kuna nood veetsid ühe öö koos? Lizzie polnud Xavieri oma ega midagi, aga see kõik tekitas temas kadedust ning vihahoog oli kerge tekkima. Koju minna aga Xavier niipea ei kavatsenudki. Miks peaks tema olema esimene, kes alla annab? Xavi ei andnud kunagi alla ega anna ka nüüd. "Ma ei liigu siit enne, kui see tüüp läinud on," sõnas noormees kindlal toonil. Samas ei uskunud ta, et prantslane esimesena minekut teeks. Eks saab näha.

Tõsi. Elizabeth poleks tõesti aru saanud ning Xavieri seletus oleks naise pigem vihaseks just ahanud. "Mind ei huvita see, kas sinu arvates teenis ta selle ära või mitte. Mind tõesõna ei huvita," rääkis Elizabeth noormehele vihaselt ning sikutas oma veripunast jakki veidi alla poole, mis varjas naise ülinappi kleiti.. Naisel oli olukorrast t6siselt kopp ees ning ta lootis, et Xav taipab võitluseta lahkuda. Seda ta aga muidugi ei teinud ning Liz polnud isegi väga üllatunud. "Xavier kurat. Lahkud küll! See ei olnud palve. Kui pead end juba täiskasvanuks, siis käitu ka vastavalt!" tõstis naine taaskordselt häält.

Xavier sai vägagi hästi aru, et Elizabeth ei taha teda sinna, aga tema ego oli isegi solvumiseks piisavalt suur. No ei mahtunud talle pähe mõte sellest, kuidas naine, kes talle huvi pakub, teise tüübiga hullas. Välja ta seda loomulikult ei öelnud, et mitte ennast veel naeruväärsemasse olukorda panna. "Ei vedanud mul lihtsalt, et sa kohale ilmusid. Oleksin selle tüübi näole veel korraliku lihvi andnud. Aga noh, vast aitab kah," rääkis Xavier, panemata isegi tähele, kui ülbelt tema sõnad kõlasid. Temasuguse kuti puhul oli selline teguviis muidugi paratamatus. Kuulnud, mida Elizabeth talle järgmisena ütles, hakkas noormees naerma. "Kuna ma pole täiskasvanu, siis pole tarvis ka vastavalt käituda," sai see lause vägagi loogilise vastuse. Samas ei viitsinud Xavi ka lihtsalt jonni pärast seal enam passida, vaid jalutas mõni hetk hiljem juba enda autosse ning sõitis kummide vilinal minema.

Elizabethi pilk püsis noormehel ning pööritas silmi. Jälginud, kuidas viimane lõpuks minema läheb, ohkas Liz ning viis pilgu Léonile. "Sorry selle pärast. Kuidas sul on?" küsis modell ettevaatlikult ning naise kergelt murelik pilk oli prantslasel. Ta tundis end selles süüdi ning Elizal polnud vähimatki aimu, et Xavier võiks niiviisi käituda. Noormehel polnud selle jaoks ju vähimatki põhjust või nii arvas Elizabeth vähemalt.

Léon pööritas Xavieri idiootsuse peale silmi ja üritas mitte kutile uuesti kallale karata. Nolk vajas, et reaalsus talle virutaks ja reaalsuse osa oli mees valmis hetkel täitma. Lõpuks kadus nooruk ära ja Theo jäi lõpuks naisega kahekesi. "Ehh, I'm fine," vastas mees. "Mis värk sul temaga on? Ta on mingi väga hullu kinnisideega naabripoiss?" uuris Léon. C'mon, kutt oli mingi 16-17 ja Lizzie paistis olevat Theoga sama vana.

Kuulnud mehe kommentaari, et temaga on kõik korras, naeratas Elizabeth kergelt, olgugi et kui mehele otsa vaadata, siis ei tundunud see just nii. Küsimust kuuldes ohkas modell kergelt ning vaatas Léonile otsa. "Ma isegi ei tea täpselt. Võib-olla januneb lihtsalt kuulsuse järele või üritab kellegile midagi tõestada, kuid ma poleks elu sees osanud arvata, et ta sulle kallale tuleks," rääkis Elizabeth prantslasele. "Kas sul on kiire kuhugi? Kui ei ole, siis ma kutsuksin sind hea meelega endale külla," tegi naine seejärel Léonile pakkumise. Ta oli nüüd piisavalt maha rahunenud ning sai aru, et Léon polnud tegelikult milleski ju süüdi.

Léon turtsatas, aga see tegi näole haiget. Fuck. "Kui sul on kodus jääpakk, siis count me in," ütles mees noogutusega. Theo lootis, et hommikuks ei ole kuskil sinikaid ja nina ka korras. Luu ei tundunud katki olevat, aga valutas nagu põrguline. Mees tahtis nägu külma veega pesta ja lihtsalt puhata ning närve rahustada.

Naine naeratas kergelt kui ta Léoni sõnu kuulnud oli. "Midagi sellist peaks leiduma küll," lausus Elizabeth ning hakkas seejärel aeglaselt koos noormehega enda kodu poole liikuma, mis ei asunud sugugi kaugel. "Kuhu sa teel enne olid?" esitas Eliza prantslasele küsimuse, et nad täielikus vaikuses ei peaks kõndima. Naine libitas käega läbi oma pikkade blondide juuste ja viis naeratava pilgu Léonile.

Theo naeratas selle peale. Suurepärane. "Ma tahtsin baari minna," vastas Léon. "Loogiliselt võttes oleks kaklus peale joomist tulnud, aga noh, mis teha," kehitas mees õlgu. "Kuidas sa muidu elanud oled?" tahtis Theo teada, kuna talle pakkus Elizabeth huvi.

Kuulnud, et mees tahtis baari minna, turtsatas naine kergelt. "Ai-ai.. Ainult jooks," lausus Liz turtsatusega. "Eirame tõsiasja, et ma samasse kohta teele olin eksole," lisas modell veel seejärel ning keeras vasakule. "Enam-vähem okeilt. Kurta just väga ei saa," lausus naine, kui ta Léoni küsimust oli kuulnud. See oli tõene. Ta oli andnud päris mitmeid intervjuusid, kuid polnud siiski avaldanud päris täpset põhjust, miks ta Tree Hilli tagasi tuli.

"Prsh, silmakirjatseja," muigas mees ja pööras koos neiuga vasakule. "Sa eladki Tree Hillis?" tahtis Léon teada, ta ei näinud neiut just väga tihti, aga siis oli võimatu inimesi mitte märgata, kuna rahvaarv polnud nüüd nii suur ka. Temavanused käisidki põhiliselt kahes kohas ja neid mees ikka külastas.

"Vahest harva natukene. Aga vaatame asja positiivset külge, ma olen siiski aus silmakirjatseja," lausus Elizabeth kerge muigega. "Varasemalt lapsena elasin ning nüüd suhteliselt hiljuti kolisin tagasi. Enne seda mul just püsivat elukohta polnud. Olin nii Pariisis, Milanos, Melbourne'is, Hong Kongis, Los Angeles'es..," rääkis Lizzie mehele ning tõi mõningaid näiteks kohtadest, kus ta elanud oli. Seejärel jõudsidki nad juba naise elamiseni ning avanud oma üsnagi suure maja ukse, sisenes Elizabeth koos Léoniga majja. Seinu katsid nii mõningadki parimad pildid neidisest modellina, kuid ei puudunud pilte ka tõelistest moeikoonidest.