Raindrops keep falling on my head

Anna naeratas õrnalt Chadile, väljudes tüübi järel kortermajast, mille uks vajus raskelt ja kindlalt nende selja taga kinni. Oodata pole neil tõesti midagi, sest sead ei õpi kunagi lendama ning päike tõuseb endiselt idast ja loojub läände. See ei muutu kunagi. Erinevalt noormehest püüdis näitsik enda rohelisi silmi hoida siiski teel, sest juhul kui Chad ainult neidist vankumatul pilgul jälgib, siis peab tema olema see, kes hoiatab tänavapostide, prügikastide, postkastide ja lapsevankrite eest, millele oli Kevinil kunagi kombeks otsa kõndida.
Kui tüüp korraga õrnalt Anna käest kinni võttis, tõusid näitsiku rohelised säravad silmad poisile ja tüdruk saatis talle veel ühe naeratuse. "Mmmm.. mitte eriti.. seega kõnnime lihtsalt edasi ja vaatame, kuhu jõuame välja?" kergitas ta lõbusal muigel kulme, jälgides poissi küsivalt.

Muidugi oli Chad mööda tänavat kõndimises lootusetu õnnetusehunnik, kui ta ei vaata, kuhu läheb. Ja siis pole pärast kedagi teist süüdistada peale iseenda. Peaga vastu posti kõndida pole just meeldiv tunne, isegi mitte aeglases tempos. Samas oli Chad kindel, et küll Anna teda sel korral hoiatama peaks, kui mingi oht tekkimas on. Mõõduka kiiruse juures suudaks ta ehk tõesti õigel ajal suunda muuta, aga kui post või mis iganes veel otsa nina ees on, eriline lootus pääsemiseks puudub.
Saanud veel ühe ilusa naeratuse osaliseks, saatis kutt teise käega Annale õhumusi. Suudlus olnuks kindlasti igati parem ja meeldivam variant, aga kui nad iga natukese aja tagant selle jaoks pause hakkaksid tegema, ei jõuaks ju eriti kuskile välja. Olid ju mõlemad täna tavapärasest ahnemad. "Olgu. Ega üks terve linnatiir ka paha ei teeks. Siin on nii palju kohti, mis meenutavad teatud sündmusi meie ühisest minevikust," lausus Chad. Näiteks Wilmingtoni sillal olid nad juba käinud, aga leidus veel teisigi kohti, mis tee peal vastu tulevad.

Chad polnud ainukene, kellel oli kombeks koperdada vastu poste või kukutada ennast prügikasti. Ka Annal juhtus selliseid asju tihti tänaval, eriti veel juhul kui tema kõrvad olid täis neidise lemmikmuusikat ning tema rohelised silmad olid peidetud suletud silmalaugude taha ja kõndimise ajal püüdis ta ka mõned tantsuliigutused teha. See ei kukkunud kunagi hästi välja.
Kevini õhusuudluse püüdis Ronnie demonstratiivselt kinni, peites selle endale põue ja saates ühe ka poisi poole. See oli lihtsalt nii armas ning nii nemad. Suudlus oleks tõesti olnud kordades parem, aga liiga ahneks ei tohi tõesti minna. Pealegi me kõik teame, kuhu see võib välja viia lõpuks.
"Kõlab hästi.. peaasi, et me suudaksime ikka pärast elusalt tagasi ka jõuda," hakkas Anna õrnalt naerma. Paljud nende mälestused olid vägagi hulljulged ja ohtlikud nooruspõlve trikid, mida ei tahaks eriti korrata.

Chad hakkas naerma, kui Ronnie ta õhusuudluse 'kinni püüdis' ja siis samasugusega vastas. See oli kuidagi nii nunnu, nagu ei olekski tegemist üldse päriselu, vaid mõne filmiga. Kutt ei suutnud isegi veel uskuda, et nad nüüd tõesti koos on. Ta kartis ikka, et midagi läheb valesti ja nad lõpetavad samamoodi nagu eelmisel korral... Anna eest üritas ta loomulikult oma hirmu varjata, aga polnud kindel, kuidas see õnnestub. Võib-olla oli tüdruk juba praegu sellest aru saanud? "Parem oleks, kui me piirdume täna ainult jalutamisega ega hakka midagi väga ekstreemset ette võtma," arvas Chad. Jah, nende kunagistest seiklustest võiks isegi raamatu kirjutada. Chad oli kusjuures sellele kunagi isegi mõelnud, aga õnneks või õnnetuseks ei osanud ta kirjutada. Mitte, et ta kirjaoskamatu oleks, aga huvitavat ja kaasahaaravat teksti noormees vähemalt enda arvates luua ei suuda. Kõik ideed tunduvad tema peas küll üsnagi normaalsed, aga neid sõnadega väljendada oleks hoopis teine asi.

Chad polnud ainukene, kelles oli mingil määral alles hirm, et kõik kaob korraga ning kõik see oli lihtsalt üks hea algusega õudusunenägu. Või hoopis film, kus nad on nagu mingid hüpiknukud, kes täidavad seda käsku, mis neile peale surutakse. Seda Anna ei tahtnud. Las jääda see pigem reaalsuseks, mis ei lõppe kunagi.
"Hea mõte.. pealegi meil on selleks aega küllalt. Vähemalt mul on," muigas näitsik lõbusalt, kõndides vaikselt edasi, olles samal ajal Chadile nii lähedal, et põhimõtteliselt toetas ühe külje vastu noormeest. Just nagu kaks aastat tagasi.
Kirjutamises oli Kevinil kindlasti rohkem annet kui Annal. Tüdruk võis osata küll hästi mängida klaverit, kitarri ja olla väga musikaalne ning intelligente inimene, aga kirjutamisannet pole talle üldse antud. Juba keska ajal oli tal raskusi kirjandite kirjutamisega, sest ta ei suutnud ennast kunagi piisavalt hästi väljendada. Seega las kirjutab selle raamatu Chad kui Anna.

"Minul samuti. Sinu jaoks on mul alati aega. Ja isegi, kui tegelikult pole, saab selle alati tekitada," lausus Chad naeratusega. Ta oli tõepoolest valmis kõik muud toimetused ära unustama, kui saaks selle asemel Annaga koos olla. No muidugi ei saa ta jätta ülikooli, kuid õppimise mõningane piiramine ei teeks midagi hullu, sest õnneks on mälu ja loogilise mõtlemise võimet noormehele piisavalt antud. Ronnie'ga lähestikku kõndimine oli üks asi, mis veel Chadile väga meeldis. Mees ei suutnud nüüd koguni ära otsustada, kas ta peaks Annal edasi käest kinni hoidma või oma käe talle hoopis ümber panema. Mõlemad variandid olid omamoodi ahvatlevad ja tekitasid talle dilemma. Viimaks aga otsustas Chad siiski teise variandi kasuks, asetades käe ümber neidise õlgade, kuna nii meeldis talle isegi rohkem. Selle kirjutamise asjus oli noormees kahtlev, aga ta lootis, et saab kunagi ennast nii palju sundida, et ta võtaks selle 'missiooni' ette.

"Nii armas sinust," naeratas Anna vaikselt. Täiesti ajaliigsuses neidis samas aga pole, tal on siiski Spring Street Gallery, kuhu ta peab kolm päeva nädalas tööle ilmuma. Aga vajadusel leiab tüdruk ka töö kõrvalt aega, et midagi koos Chadiga teha. Siiski kaks aastat on ta tüübist eemal olnud ning hetkel on millegi pärast neis mõlemas tunne, et kõik tuleb kiirelt tasa teha.
Kui Kevin enda käe ümber Ronnie õlgade pani, naeratas näitsik endamisi, asetades enda noormehepoolse käe ümber viimase keskkoha. Väga mugav ja soe oli sedasi.

"Kui ma armas poleks, ei pakuks ma sulle enam huvi," muigas Chad. Tegelikult ei teadnud kutt üldse, mis temas Annat võlus, kuna tema polnud nii etteaimatav nagu teised tšikid. Oli ka aeg, mil Ronnie teda eriti ei sallinudki, mis veel meeldimisest rääkida... Aja jooksul see aga muutus. Praegu näiteks oli neil peaaegu võimatu teineteisest eemale hoida. Miks nad üldse peaksidki?
See praegune asend oli Chadi arvates ideaalne ja tekitas suurema lähedustunde kui lihtsalt käest kinni hoidmine. Viinud pilgu uuesti teele, avastas kutt iseenda suureks üllatuseks, et nad on arvestades kõndimise tempot juba päris kaugele jõudnud. Ilm oli aga võrreldes mõne tunni taguse ajaga küllaltki hea, temperatuuri üle vähemalt Chad kurta ei saanud. "Kas sa mäletad, kui ma bussipeatuses markeriga pingile südame joonistasin ja sinna sisse meie nimetähed kirjutasin?" küsis Kevin, kui tale üks seik minevikust meelde tuli.

"Ja sa oled selles kohe nii kindel?" kergitas Anna küsivalt kulme, hoides enda rohelisi silmi Chadil. Kuna noormees tundus tema jaoks esmapilgul järjekordne ajudeta keskkooli mister popular, ei tahtnud ta tõesti tüübiga tegemist teha, kuid ometigi miski suutis Chadi juures juba esimesest silmapilgust Anna't rabada, meelitada endale lähemale ja pani tüdruku tahtma noormeest paremini tundma õppida. Kuigi ta püüdis käituda hoopis vastupidiselt, saates Kevinit pidevalt pikalt.
Nad olid tõesti kaugele jõudnud. Anna rohelised silmad pöördusid ümbrusele ning ta naeratas endamisi, kui järjest meenusid kõik nende lapsikud seiklused siin linnas. Ilmataat seal üleval oli ka neile halastanud, hoides ilma hetkel kuivana ning üllatavalt soojana. Ilmselt ka tema tahtis, et noored teise võimaluse saaksid. "Seda on raske mitte mäletada. Samal ajal kui sa pinki sodisid, hoidsin ma pilku peal ümbrusel, et me kellelegi vahele ei jääks, sest ma tundsin ennast nii tobedalt midagi sellist tehes," hakkas Ronnie õrnalt naerma.

"Ma ei tea midagi kindlat. See oli lihtsalt arvamus, kuna sinu puhul on raske milleski 100% kindel olla. Ettearvamatu ju, nagu sa oled," seletas Chad, näol kerge naeratus. Kutile just meeldis see, kui Anna temast alguses üldse välja ei teinud ja teda pikalt saatis. Oleks tüdruk talle kohe kaela viskunud, siis võinuks kõik hoopis teisiti minna. Chad oleks liigitanud Anna suure tõenäosusega ülejäänud tšikkide massi hulka, keda on kerge kätte saada. Tema aga sai enda käsutusse piisavalt pika aja, mille jooksul suutis Ronnie'sse lootusetult ära armuda.
"Tobe tõesti. Kuidagi liiga pubekalik. Aga kui järele mõelda, siis need me ju olimegi?" rääkis Chad, mida tema asjast arvas. "Samas ei saa mainima jätta, et see oli ka omamoodi armas. Ikkagi mälestus, mis ei kao kuskile. Kui ma ei eksi, pole pinki seal siiani välja vahetatud," lisas noormees ning jäi korraks mõttesse. Ta oli juba pikemat aega seda bussipeatust alateadlikult vältida üritanud, aga ei tunnistanud seda endale. Täpselt samamoodi ei tunnistanud ka seda, et pole Annast üle saanud... Praegu aga ei pidanud ta õnneks enam taoliste teemadega ennast vaevama ja bussipeatuse vastu polnud noormehel ka midagi.

"Kui ma poleks ettearvamatu, ei pakuks ma sulle enam huvi," muigas Anna lõbusalt, kasutades Chadi enda sõnu, muutes ainult ühte sõna sealt. Tema rohelised silmad pöördusid linnalt viivuks noormehe suunas, kinkides talle õrna naeratuse. Enda arvates pole tüdruk kunagi eriti ettearvamatu olnud. Isegi tema valikutes, tegudes on olemas muster, lihtsalt seda pole nii lihtne ülesse leida. Üks põhilistest põhjustest, miks Ronnie teda pidevalt pikalt saatis ja ignoreeris, oli lihtne. Ta teadis tüüpi ja tema kuulsust, mis tõttu ei tahtnud neidis olla järjekordne vallutus, vaid hoopis tüdruk, kes ei andnud alla.
"Jahm.. sul oli küll mõni aasta edumaad selle ületamiseks, aga mitte mul," muigas Anna lõbusalt. Nad olid tõesti noored olnud. Neidis polnud veel 18 saanudki ning Chad oli 20 juba täis.
"Can't wait to see it," turtsatas tüdruk irooniliselt. Tegelikult oleks tore istuda selle pingi peal ning meenutada vanu häid aegu, mil nemad olid nooremad, taevas oli sinisem ja muru rohelisem. Nagu ka Chad, väldib Anna samuti alateadlikult neid kohti, kus kunagi olid jätnud enda märgi nemad. See oleks puhas piin olnud lihtsalt. Praegu oli tüdruk aga olukorras, millest paremat ei osanud ta soovida.

Chad hakkas naerma, kui Anna enam-vähem samasuguse lausega lagedale tuli, nagu tema ennist öelnud oli. "Sa oled alati omapärane olnud. Võib ju vahel juhtuda, et ma arvan mõne su üksiku mõtte ära, aga tavaliselt jääb sinusse ikka teatud salapärasus. Ning ma ei usu, et see muutub," rääkis noormees. Saanud neidise kena naeratuse osaliseks, vastas Kevin talle samaga. Ja naistemehe kuulsus on Chadil endiselt küljes. Paljud arvavad, et ta on vähemalt pooli Tree Hilli tüdrukuid magatanud, aga see pole kaugeltki mitte tõsi. Ega suvakate arvamus teda ei huvitagi.
"Ma ei ütleks, et sa enam väga teismelist meenutaksid. Võrreldes paari aasta taguse ajaga on vahe märgatav," sõnas kutt. Ka tema ise oli sel ajal veel üsna lapsik, mida ka praegu mõnikord ette tuleb. "Ega sinna palju kõndida polegi. Varsti saad seda meistriteost imetleda," lausus Chad samasuguse irooniaga, nagu enne Anna häälest kuulda oli. Praeguse seisuga oleks ta ilmselt sellise sodimise jaoks juba liiga vana.

"Ma võtan seda komplimendina, seega tänan," muigas Anna kergelt. Olles osaliselt Chadi soojas ja kaitsvas embuses, ei vaevunud tüdruk eriti ümbrust jälgima. Hetkel ei suutnud teda hirmutada ei klounid, kummitused, relvastatud maniakkid ega miski muu. Tal oli oma kaitsev karu olemas.
Isegi juhul kui Chad tõesti on pooli Tree Hilli tüdrukuid magatanud, siis Anna'ga pole tal see veel õnnestunud. Endiselt oli tüdruk pipar meesaia peal, kes oli jäärapäisem kui jäär ise.
"Kaks aastat võivad vägagi palju inimese elus ära teha ning nende kuude jooksul, mis sinna sisse ära mahuvad, võib ka väga palju juhtuda," andis Anna vaikselt teada. "Juhul kui see pole veel teise samasuguste meistriteoste alla kadunud," turtsatas neidis lõbusalt ja valjult, hakates kergelt naerma. Uskumatu, et ta oli lasknud noormehel tookord midagi sellist teha.

"Kusjuures mõtlesin ma seda täiesti tõsiselt. Pole siin naerda midagi," üritas Chad vahelduseks ka tõsisemat nägu ette teha. Üldse kippus ta Anna seltskonnas iga väiksemagi asja üle naerma hakkama, mis noormehele endale juba üsnagi närvidele käis, aga ta ei saanud ka ennast kuidagi tagasi hoida. Ega praegusel hetkel siin midagi karta ei olnudki. Westside'il olid laohooned ja pisut creepy olek, aga praeguseks olid nad juba Eastside'il. Ja enda kallimat kaitseks Chad isegi siis, kui mitu karmi olekuga jõmmi järsku kuskilt välja ilmuksid.
Olgu nende ülejäänud tšikkidega kuidas on, aga see, keda Chad päriselt tahtis, tundus midagi kartvat. Äkki arvas ta, et Chad kaotab siis huvi, kui nad on voodist läbi hüpanud? Nii see loomulikult polnud, sest Kevinit valdasid tõelised tunded, mitte mingi saamahimu. Ja oli temagi selles vallas omaette pidur, kuna mingil põhjusel hakkas ka kutt ise pabistama, nagu tänane möödunud koomiline kogemus näitas.
"Ja mis sinus selle kahe aasta jooksul muutunud on?" uuris noormees. Praeguseni polnud ta ühtegi olulist muutust veel märganud. "Uurime välja. Mida meil ikka kaotada on?" ütles Chad selle peale. Kritseldusi või tõesti sinna juurde tekkinud olla, aga Chad nendega kursis ei olnud. Ta ei sõitnud selle aja jooksul peaaegu kordagi bussiga ja niisama seal samuti istumas ei käinud.

"Olgu siis nii," rahunes Anna maha, tehes samuti tõsist nägu, kui Chad seda tegi. Liiga palju naermist pole ka kasulik. Vastasel juhul järgmine päev pole võimalik voodistki välja saada, sest kõhulihased ähvardavad oma valutamisega lihtsalt ära tappa.
Võib-olla Ronnie tõesti kartiski, et peale noormehega magamist, kaotab mees ta vastu huvi ning ta jäetakse nagu kaltsunukk toanurka maha, sest poodi riiulile tulid uuemad ja ilusamad nukud, kellega on palju huvitavam mängida. Ning ta ei tahtnud olla ainult üks tüdruk Chadi vallutuste nimekirjas, kellega saaks mees hoobelda, kuna teistel pole õnnestunud veel näitsikut voodisse saada.
"Mmm.. palju, aga selle töö jätan ma sulle välja uurida," muigas Anna kavalalt, jälgides momendiks noormeest, kuid viies enda silmad peagi tagasi kõnniteele ja üldse tänavale, mida mööda nad liikusid edasi. See tuttav bussipeatus enda pingiga hakkas vaikselt juba muust taustast eristuma.