Strobe lights brighten the night

Hah. Yvonne teadis ühte noort naist, kes täna öösel magada ei saa. "Teeme nii," sai neiu Stefani sõnade peale öeldud, pöördus aeglaselt ja, võtnud oma käekoti, avas autoukse, et ta kiirete liigutuste tulemusel end kuhugi ära lüüa ei suudaks - ei imestaks absoluutselt, kui löökski. Enne ukse sulgemist ta peatus, et autosalongi kiigata. "Head õhtut," soovis neidis naeratades, lükkas siis autoukse kinni ning astus paar sammu eemale, et Stefanile lehvitada. Alles siis suundus ta Jimenezde maja poole. Oooh! Oodaku Daniela vaid, tal on klassiõele nii mõndagi rääkida...

Steffki polnud päris kindel, kas temal täna öösel und tuleb, aga ta lootis, et tuleb, sest vastasel juhul on ta terve homse päeva kergelt sombi. Elav surnu. See on kõike muud kui meeldiv. "Head ööd!" soovis Stefan ja saatis neidu pilguga kuni too majja kadus. Seejärel käivitas ta auto ning sõitis koju, kus ootas teda ema, kes teatritükki näinud poja muljeid kuulda tahtis.

OT: Lõpp.