Inimeseõpetuse tund

Kaleph noogutas kergelt. "Õige. Ja mulle meeldiks väga, miss Jensen, kui te tooliga ei kõõluks," mainis mees, et siis taas kogu klassi poole pöörduda. "Polügaamia on enamikes Euroopa riikides ja Ameerika kõigis osariikides keelatud. Samas näiteks Inglismaal lubatakse mitmikabielusid, mis on sõlmitud väljaspool riiki - riigisisesed mitmikabielud on seadusega karistatavad. Kõige rohkem, nagu ilmselt juba teate, harrastatakse polügaamiat Lähis-Ida riikides, sest enamikes riikides on see täiesti legaalne. Kindlasti olete kuulnud, et näiteks Egiptuses võib ühel mehel olla kuni neli naist." Huvijuhi silmad liikusid üle õpilaste. "Nüüd on teie kord rääkida. Mida arvate polügaamiast teie? Põhjendage oma arvamust," andis ta ülesande. Kätemeri.

Olivia kuulas, mida teised rääkisid ja ei vaevunud sõnu ja nende tähendusi üles märkima, see teema oli neil läbi võetud Inglismaal. Ta mängis ruudulises märkmikus nn ussimängu, mis koosnes tegelikult numbritest. Kuulnud uut küsimust, oli Liv kindel, et Griffith küsib kas jälle seda blondi kutti, kelle nimi tüdrukul oli meelest läinud või siis tema pinginaabrit.

Roxy istus ja kuulas. Ta pidi tunnistama, et ega see väga ajaraisk vist ei tundunudki enam. Seda nii kaua kuni õpetaja tahtis nende arvamust kuulda. See ei olnud kohe kindlasti näitsiku lemmikfraas, mida õpetaja suust kuulda. Vaadanud klassis ringi, lootis Maxine, et keegi vastab ise ja nii ei pea ta enda suud lahti tegemagi, aga damn...tundus, et nad kõik mõtlesid ühtmoodi - las keegi teine räägib. Roxanne sättis end sirgemalt istuma ning suunas siis viimaks enda pilgu õpetajale. "Kui keegi teine ei vasta siis....emn....mina arvan, et kui inimene ei suuda ainult ühe inimesega korraga olla, siis ei tasuks tal üldse kellegagi olla. Samas ma leian, et kellegi ebielud ega koosolemine ei ole ühiskonna asi. Armastad, keda tahad ja abiellud, kellega tahad. Kellelgi ei tohiks siin olla õigust öelda, mida sa tohid ja ei tohi. Ja miks on mul tunne, et see on rohkem nagu meeste värk. Igal pool on jutte, kuidas mehed abielluvad mitmete naistega. Aga samas seda, et naised abielluvad mitmete meestega leiab palju harvem. Ja paljudes riikides, kus on polügüünia lubatud on polüandria keelatud," sõnas tüdruk viimaks. Noh, midagi oli ta nüüd öelnud. Ei istugi ainult vaikselt kohal ja ei vaata kella. Nüüd tuleb muidugi loota, et ta jutt väga mööda ei lähe.

Nathaniel istus mugavalt toolil ning kuulas poole kohaga seda, mida tunnis räägiti. Kui õpetaja küsis õpilaste arvamusi, ei hakanud noormees algselt sõna võtma. Kui Roxanne oli oma jutu lõpetanud, otsustas Nate ise ka sõna võtta ja seda vabatahtlikult. "No seni kuni kõik osapooled rahul on, siis pole ju vahet mitme naise või mehega keegi abielus on. Peaasi on see, et inimesed õnnelikud on, muust on suht savi ju," rääkis Nathaniel. "Ja kui osapooled rahul pole, siis vaene mees või naine, kes mitme vastassugupoole esindajaga parasjagu abielus või siis suhtes on," lausus Nathaniel turtsatades, süvenedes seejärel uuesti oma telefoni, millega ta oli otsustanud tunni ajal interneti avarusi hakata avastama. Seni kuni ta suutis mitut asja korraga teha, seni ei tohiks sellest ju erilist probleemi tulla?

Roxy noogutas Nathanieli jutu esimese poole peale, leides et see ühtib suhteliselt tema arvamusega. Tüdrukul ei olnud küll poisi suhtes eriti häid arvamusi, aga hetkel leidis ta, et tüübi jutt on täitsa normaalne. "Kas see on üldse võimalik, et näiteks mees tahab naist enda haaremisse, aga naine ei ole nõus, aga ta peab seda siiski tegema? Või näiteks, kas vanemad nagu panevad enda lapsi haaremitesse, et neil hea partii oleks, kuigi laps ise seda ei soovi?" küsis Roxanne, vaadates õpetajale otsa. Teda hakkas lihtsalt huvitama. Seal idas leidus igasugu huvitavaid nähtusi.

Kaleph kuulas Nathanieli ja Roxanne'i arvamusi ning noogutas mõtlikul ilmel. "Miss McRae ütles, et osades riikides on polügüünia lubatud ja polüandria keelatud," sõnas mees, vaadates mainitu poole. "Seda peamiselt sellepärast, et meestel on ühiskonnas ülesanded, mis üldiselt toovad rohkem raha sisse kui naiste omad, seega suudavad mehed oma naisi ülal pidada, samas kui üks naine oma mehi ei pruugi. Mees peab oma naisi kohtlema võrdselt - kui ostab ühele teemantkee, peab teisele sama või midagi samaväärset ostma -, sellepärast ongi polügüünia rohkem levinud. Mis puutub naise vabasse valikusse, siis haaremitega ühinetakse tavaliselt majanduslikel kaalutlustel - kui naine tahab hea elu peale saada, on tal kasulik haaremiga liituda, sest üldiselt on haaremid meestel, kel on hea sissetulek. Kui on valida sente lugeva üksiklase elu ja haaremiliikme elu vahel, valitakse tihtipeale teine. Vanemate võim oma tütre üle väljendub nende võimaluses last väiksest peale haareminaiseks nii-öelda "kasvatada", teda mõjutades. Te teate, et araabiamaades on naistel üsna vähe õigusi, kui üldse, ja paljud abielud sõlmitakse vanemate poolt, nii et jah, kui naine ei taha haaremisse minna, aga vanemad on seda otsustanud, pole tal tavaliselt muud varianti, samas, nagu öeldud, on see mõlemale osapoolele ühel või teisel moel kasulik - vanemad saavad tütre ülalpidamisest vabaks, tütar saab hea elu peale ja mees saab naise." Huvijuht peatus hetkeks. "Said sa oma küsimustele vastuse?" küsis ta Roxanne'ilt.

Roxy kuulas õpetaja juttu ennastki üllatama paneva tähelepanelikkusega. See oli tegelikult päris huvitav ja kui aus olla siis peitus selles kõiges ka oma loogika. Need inimesed seal on niimoodi harjunud elama ja see on neile vägagi tavaline. "Jah," noogutas tüdruku, "aga kui mul oleks valida sente lugeva üksiklase elu ja haaremiliikme elu vahel, siis ma valiksin küll esimese. Ma küll enda väljavalitut kellegi teisega jagada ei sooviks. That's just naaasty." Roxanne muigas ning sasis enda kohevaid lokkis juukseid. See liigutus tuleb tal lihtsalt nii automaatselt, et ta ei pane seda tähelegi. "Aga samas ma saan aru, kuidas teie jutust tuleb välja see, et nemad seal on sellega harjunud, see on neile tavaline ja seega ma leian, et ega mul ei ole väga õigust nende kultuuri, kui seda võib nii nimetada, kritiseerida," lisas tüdruk, viies siis enda silmad õpetajalt Reynale. Kõik teised olid nii vait, et Xinil hakkas juba natuke veider siin õpsiga justkui kahe kõnet pidada. "Huvitav, kas samast soost inimesed võivad ka haaremeid teha?" sosistas näitsik enda muskale kõrva. Ta ei sooviks seda valjuhäälselt klassis arutada. Ja see küsimus oli ka nagu nii rohkem naljaga öeldud, sest nagu Maxine juba ütles - tema küll enda väljavalitut kellegi teisega ei jaga.

Aga arukate argumentidega vestluses polnud ju midagi valesti, leidis Kaleph alati. Ta oli varemgi mõnes tunnis, kus õpilased muidu nagu tukunuid oma kohti soojendasid ja vaikisid, ühe või kahe osavõtlikuma õpilasega juttu ajanud, tunniteemat lahanud ja ehk natuke teemast kõrvalegi rääkinud. "Lääne ühiskonna standardid on teised, meie jaoks on haaremid midagi võõrast, pealegi on Euroopas ja Ameerikas üksi elavaid inimesi, lastega või lasteta, rohkem kui idariikides," rääkis ta. "Teisi kultuure kritiseeritakse pidevalt, see on alati nii olnud," lisas mees naeratades, kui silmad Roxanne'ilt klassile pööras. "Aitäh arvamuste eest. Nüüd aga saate arutleda oma pinginaabriga. Miss Milestone, kui te ehk liiguksite miss Lockwoodi juurde," viipas huvijuht käega, pööras siis klassile selja ja kirjutas tahvlile "Perekonna funktsioonid üksikisiku ja ühiskonna seisukohalt". "Teie ülesandeks on viis minutit omavahel arutleda, mis on perekonna ülesanded üksikisiku seisukohalt ja millised ühiskonna seisukohalt." See öeldud, istus Benjamin oma laua taha ja võttis pastaka, et midagi märkmikusse lisada. Rääkida saavad siin kõik.

Reyna jälgis muheledes, kuidas Xin õpetajaga suhtles. Arukas naine tal. Kuuldes, kuidas tema pinginaaber väljavalitu mittejagamisest rääkis, venis muie laiemaks. Vice versa, baby. Roxie küsimuse peale turtsatas neiu valjult. "Vaevalt, kui sirge ühiskond kahtegi samasoolist koos ei talu," vastas ta sosinal. "Mis siis veel neljast-viiest rääkida - nad lastaks maha kui koerad," hakkas neidis turtsudes naerma. Uus ülesanne ilmus tahvlile ja Rey sirutas käe, et oma vihik lähemale tõmmata. "Niisiis. Perekond - mida pakub üksikisikule?" küsis ta rohkem iseendalt kui muskalt. "Turvatunnet, millest mina ilmselgelt ilma oleksin, kui poleks sind ja su armastavat perekonda," vastas näitsik kohe.

"Jamh...ilmselt küll," pidi Roxy tunnistama ning tema ilusale näole vajus hetkeks kerge grimass, mis oli segu kurbusest ja lihtsalt pettumusest ja võibolla õige natukene vihast. Õudne tegelikult kui ebasalliv ühiskond ikka samasooliste vastu oli. "Perekond pakub....süüa ja peavarju ja....awww sa oledki ju praktiliselt McRae valmis," muigas tüdruk, "ma arvan, et see söök ja peavari lähevad lihtsalt hoolitsuse alla? Ja kui meenutada meie eelmist juttu, siis raha või majanduslikku toetust...kuigi vaevalt seda igas perekonnas leidub. Mis veel....laste saamine või soojätkamine või järgneva põlve loomine või mida iganes." Roxy vaikis. Tema mõtted olid otsas.

William oli kogu aja vaikides istunud ja kuulanud, mida teised räägivad. Ta polnud ikka endale sisse harjutanud, et võib samuti sõna võtta või teistega suhelda, ilma et tema poole pöördutaks, andmaks talle luba kõnelda. Kirjanduse tunnis oli ta tõesti Sethiga dialoogi arendama hakanud, aga pärast tundi kahetses ta seda pisut. Praegu, kui õpetaja õpilaste arvamust küsis, hoidis ta suu kinni. Kui ei küsita, ta ei räägi. Arvas ta mis arvas, parem oli, kui ta üldse ei räägiks. Seda vaikimise rõõmu aga ei pakutud talle kauaks, sest peagi määras õpetaja neile töö pinginaabriga. Milline vedamine, et tal üks oli. Ajanud end oma vihiku kohalt sirgu, pööras noormees silmad oma pinginaabrile. "Mis sa arvad?" küsis ta Annabelilt.

Reyna vehkis kirjutada. "Ma paneksin turvatunde ja selle toidu-peavarju värgi kõik "toe" alla, üheks punktiks kokku," ütles ta. "Majanduslik kindlustatus kindlasti. See soojätkamine on minu arvates pigem ühiskonna vaatepunktist," mõtiskles neiu. "Ses suhtes, et ühiskond ju näeb igas indiviidis võimalikku soojätkajat, aga selleks on alati vaja kahte." Siinkohal hakkas ta turtsuma. "Ühte sõõrikut ja ühte hot dogi."

Annabel oli pikka aega justkui omades mõtetes olnud ega suutnudki väga tunnile keskenduda, kuni tema pinginaaber teda kõnetas. Neidis võpatas ja pööras oma suured sinised silmad poisile. "Ah? Mida? Millest?" küsis ta. "Sorry, ma lihtsalt...ei keskendunud piisavalt." Awkward. Selliseid olukordi pole neiul varem olnud, aga päev oli olnud pikk ja Annabeli mõtted läksid lihtsalt uitama igasugustele asjadele.

Bekah oli vahepeal, kui õpetaja tähelepanu mujal oli, oma pinginaabrit jälle kiusanud ja temaga koos igasuguseid lollusi teinud, siis aga kuulis ta, et paaristöö on. Muidugi oli ta pinginaaber veel härra G-le vastanud, aga sellele brünetitar nii väga ei keskendunudki. "Noh, räägi mulle ka nüüd tarka juttu," ütles ta Nate'ile, näos lõbus ilme. Samas oli Bekah'l endal aega vastust mõelda, et oma pinginaabriga nüüd üks korralik arutelu maha pidada.

Kui nüüd Beka tõesti kavatses temaga paaristööd teha, turtsatas Nathaniel kergelt. See oli see koht, kus noormees oleks parema meelega klassist välja jalutanud. Võimalikke vabandusi pole olnud just jumal teab kui raske välja mõelda. "Sa teed nalja eksole. Minu targa jutu limiit on juba kaugelt ületatud," lausus Nathaniel turtsatusega. "Aga nohh.. Mis seal ikka.. Kasvatus, armastus, hoolitsus. Lahterda need ise kuidagi," lausus Nate seejärel esimesed asjad, mis talle pähe tulid. Perekond oli kõike muud kui Nathanieli lemmikteema ning kui aus olla, siis mees oleks parima meelega klassist lihtsalt tuimalt välja kõndinud. Ainus, mis teda siin hetkel hoidis, oli see, et Bekah ei peaks seda tööd päris üksi ka tegema.