Oh boy...

Trey lõi auto ukse kinni kui Seth sinna sisse oli istunud ning jalutas ringiga juhipoolse ukse juurde. Istunud autosse ja tõmmanud ukse kinni, istus mees hetkeks niisama, hingates sügavalt sisse ja välja. Alles siis keeras ta süüdet ning auto sõitis kohalt ära. "Noh, on siis nüüd hea olla?" küsis mees teravalt, pöörates ühe foori all seistes enda sinised silmad Sethile,

"On jah. Ma tean, et sina ja Faye usute sinisilmselt tolle mendi juttu, aga veame kihla, et varsti lõpetab keegi meist läbipekstuna mingis tagatänavas," tulistas mees vastu. Ta ei leidnud, et ta oli midagi valesti teinud, lihtsalt kool puhus asja suureks ja tegi sääsest elevandi. Seth ei mõjutanud kedagi teist, ta süstis end, et ikka enda heaolu parandada, mitte teistele liiga või head teha.

"Ja siis?!" hüüatas Trey, "seega sa parema meelega rikud ise nende uimastitega järk järgult enda elu, et ise ennast tappa, sest see on ju niiiiiiii palju kordi parem lahendus." Ta võis olla sinisilmne ja seda kõike uskuda, aga vähemalt andis see talle rahu ja julguse elada. Kui ta võtaks sellise hoiaku nagu Seth, siis ei julgeks ta ilmselt hommikul voodistki välja astuda. Muidugi ka nemad Faye'ga kartsid mingil määrla, aga nad ei lasnud sellel hirmul end kammitseda.

Seth pööritas silmi. Fuck off. "Tead, rikun kui tahan. Ongi minu friggin elu! Ma saan aru, et ma ei koti kedagi siis, kui vaikselt ja omaette üritan alkohoolikust ema enda toast eemale hoida, et ta sinna ei oksendaks ja suvalisi mehi ei viiks. Aga kohe siis, kui mul on võimalus kogust sellest sitast pääseda, siis hakatakse mu elu nii keerama, et-" jättis Seth pooleli ja hakkas paaniliselt enda taskutest jointi otsima, mida seal ilmselgelt ei olnud. Pilves olek leevendas tugevat raevu ärrituse tasemele.

"Ja me oleme jälle selle sama asja juures! Mitu korda ma pean sulle ütlema, et ma ei teadnud meie vanematest ega sinust mitte midagi. Kui ma oleksin sellest teadnud, oleksin ma su juba ammu sealt urkast ära toonud. Ma mõtlen iga friggin' päev sellest, et miks mina sain sealt ära ja sina pidid sinna jääma. Kas sa arvad, et ma ei tunne ennast selles kõiges süüdi, mis sinuga toimub? Sa arvad, et ma ei ole kordagi mõelnud sellele, milline oleks elu kui sina oleksid sealt ära saanud ja mina oleksin hoopis seal elanud? Ma vihkan seda, mida meie vanematega elamine su eluga teinud on, aga ma ei teadnud sellest mitte midagi selle hetkeni, kui sa korraga mu ukse taga seisid," rääkis Trey tõsiselt vihasel ja ärritunud olekus. Õnneks jõuavad nad varsti kohale. Muidu lõpetavad nad veel kraavis. "Tead, mul on tunne, et ainuke inimene, keda su elu ei koti, oled sa ise," sõnas mees viimaks.

"Kurat, ma ei süüdista sind. Ma räägin lihtsalt, milline mu elu oli ja miks ma olen praegu selline nagu ma olen," lausus mees natuke rahunedes. Ta sai Treyst aru. Järgnev suutis aga kogu ärrituse, mis eelnevalt oli kahekordistada. "Mind ei koti mu elu? Siis ma oleks juba ammu nälga surnud või kuskil vanemate tagaaias mädanemas! Ma hakkasin varastama, et elus püsida, ära hakka rääkima, et sa tead, mida ma tunnen, sest ma tõesti ei usu, et sa pidid mõtlema viiendas klassis, et kust sa õhtuks süüa saad!" kasutas Seth juba päris kõva häält. See oli natuke tasasem karjumisest, aga enam-vähem selle piiri peal.

"Sa õigustad end pidevalt sellega, et süüdi on su minevik ja elu, kust sa tuled. Võibolla oleks sul aega hoopis süüdistuste loopimise asemel hakata mõtlema olevikule ja sellele, kuidas enda elu parandada. Ja tõesti, ma ei pidanud viiendas klassis mõtlema sellele, kus süüa saada. Aga ma tean paljusi inimesi, kes pidid. Ja nad ei läinud sugugi sellisele teele nagu sina. Seega lõpeta enda õigustamine ja vaata parem tõele näkku, et sa oled enda eluga ämbrisse astunud. Ja see, et sa söögi saamiseks varastasid, et mängi siin tõesti rolli. Sa lihtsalt valisid oma tee ja läksid mööda seda, sest sul ei olnud kedagi, kes oleks sulle öelnud, mis on õige või vale. Aga nüüd peaksid sa juba piisavalt vana olema, et seda näha," rääkis Trey, hoides seekord enda häält ilusti kontrolli all. Ta parkis auto õige maja ette ning keeras süüte välja.

Seth kuulas Treyd ja kuigi ta teadis, et tal oli mõnes mõttes õigus, oli Seth kindel, et sellist elu ei andnud enam muuta. Mees väljus autost ja läks otsejoones enda tuppa. Ta viskas end voodile pikali ja lihtsalt jõllitas lakke. Äkki peaks siit ikka vaikselt lahkuma? Raha tal ju veel nii palju oli, et saaks kuskil uues kohas korteri rendi sissemakse teha ja kuu aega vähemalt elada. Ta oli remonditöökojas teeninud ja siiani oli Seth üritanud säästa raha, mis oli diilerina teeninud.

Trey istus veel hetke autos, kui Seth sõidukist lahkus ja majja sisenes. Ta üritas natuke enda pead selgemaks saada, et välja mõelda, mida edasi teha. Astunud autost välja ja pannud selle lukku, sisenes ta majja. Mõne minuti päras oli ta korteris. Trey viskas enda tagi varna ning eemaldas jalanõud. Aeglasel sammul jalutas ta teisele korrusele enda toast mööda otse Sethi tuppa. Ta jäi ukse avasse seisma ning silmitses enda nooremat venda. "Nii kaua kuni see sodi su organismis on, võid sa rahulikult olla, aga siis ole valmis üheks pikemaks jutuajamiseks," lausus Trey, "hetkel aga auto ja korteri võtmed, palun," sõnas mees kindlal toonil. "Ja kui sa magama kavatsed jääda praegu, siis lähed minu tuppa, sest sinu toas tuleb nüüd üks korralik läbiotsimine ja ma ei taha mitte mingit vastu vaidlemist kuulda," lausus Jeromy. Selleks läbi otsimiseks on tal aga Fayed vaja, sest tema oskab ilmselt mõelda nagu diiler ja poisi peidukad ja salataskud ja kõik muu säärase ülesse leida.

"Korterivõtmed võin ma ju anda, aga auto on minu oma. Ma olen selle endale ise teeninud," vastas Seth ja otsis taskud läbi. Lõpuks leidiski võtmekimbu üles ja suutis sealt kuidagi korterivõtme lahti saada ja viskas viimase Treyle. "Ole lahke," muigas mees. Ta oli 100% kindel, et Trey leiab heal juhul ainult poole sellest, mis noorukil praegu oli. Üks kotike oli küll väga lollakas kohas, aga noh, ta teadis Tree Hillis juba ühte meest, kelle käest sai alati juurde osta.

"Tead, mind absoluutselt ei huvita hetkel, mis on sinu ja mis on minu. Sa annad need võtmed mulle ja kõik," lausus Trey, kui oli korteri võtme kinni püüdnud ja endale taskusse libistanud. Muidugi Trey leiaks vaevalt poole, aga sellepärast ta kavatsebki Raveni ka asjasse kaasata. Tree Hillis võib mõni mees olla, kes head sodi müüb, aga Seth ei saa enam ilmselt korterist välja, et seda ostma minna, rääkimata sellest, et ilmselt võtab Trey ära ka tema raha. "Mis puutub sellesse, et sa nüüd koolist eemaldatud oled, siis tuled sa koos minu ja Faye'ga ilmselt Wilmingtoni ja lähed seal mõnda ravikeskusesse, sest omal käel sa hakkama ei saa nagu me juba nägime," sõnas Trey, andes vennale teada, mis teda ees ootab. Asjad lähevad selles perekonnas karmimaks.

Faye oli tulnud just dušši alt ning kuivatas parasjagu Trey magamistoaga ühenduses olevas vannitoas enda juukseid, kui vennad vägagi vaikselt ja viisakalt koju jõudsid. Rätiku kuivama pannud, tõmbas tüdruk kergelt näppudega läbi juuste, kõndides kergel kulmu kortsutusel mehe magamistoa ukse juurde, mille ta tegi lahti momendil, mil mõlemad vennad olid Sethi magamistoas. Raven kuulis nende vestlusest vaid mõnda üksikut sõna või koguni sõnade paari, kuid ta ei olnud loll ning sai kiirelt aru, millest jutt on, kuuldes ühes lauses sõnu 'narkootikumid' ja 'kool'. Millesse sa Seth ennast nüüd mässinud oled?
Astunud vaikse sammu koridori, sulges Faye ukse enda selja taga, võttes suuna juba noormehe magamistoa poole, jäädes selle ukse juurde seisma. Toetanud ennast vastu koridori seina, jäi Faye vaikselt nende vestlust kuulama.

outfit

"Sa ei saa mu autovõtmeid," oli Seth kindel. Ta ei oleks seda lasknud ka selge peaga läbi. "Prsh, seal on viimane koht, kus ma olla tahan. Pigem lähen siis kuhugi omapäi juba elama," vastas mees ja tundis, kuidas hingamine muutus lõpuks ometi sügavamaks. "Sa oleksid pidanud mu esialgse pakkumisega nõustuma," lausus nooruk, meenutades esimest kohtumist, kus Seth tahtis kindlalt Tree Hillis ainult korra käia, et Trey aeg-ajalt midagi kokku valetaks.

Trey tundis, kuidas Sethi käitumine temas aina viha kergitas. Selle asemel, et teha kõik nii nagu kästud, hakkab ta ikka oma juttu ajama. "Tead," lausus Trey ning astus poisile mitu sammu lähemale, "sul ei ole antud hetkel mitte mingisugust sõna õigust millegi üle kobiseda. Sa teed nii nagu ma ütlen, sest meeldib see sulle või ei, aga sinu allkiri seisab ilusti lehe all, mis annab mulle õiguse sinu elu üle otsustada. Sa oled minu vastutusel!" Mees raputas enda pead ning asetas käed puusa. "Looda aga...," sõnas ta viimaks.

"Auto on minu oma," jäi mees endale kindlaks. Ta oli selle remontimisega kõvasti vaeva näinud ja sõiduki peale palju raha panustanud, Trey ei saanud autovõtmeid endale. "Sa võid ju otsustada, aga eraldi teema on see, kas kõik otsused ka täituvad," lausus Seth. Ta ei saanud aru, miks Trey üldse enam pingutas? Ta nägi ju isegi, et Seth ei olnud mingi ajudeta valgekrae, kes käituks täpselt nii nagu talle ette dikteeritakse.