Payback.

Nii kenakese õhtupooliku kohalikus õllebaaris mööda saatnud jättis Scott oma semudega hüvasti, ning alustas teekonda koju. Ness oli õhtuks pikemalt tööle jäänud, ning seega otsustas korvpallur seda aega oma sõprade seltsis mööda saata. Liikunud baarist juba mõnesaja meetri kaugusele peatus ta ühel pargipingil, ning hakkas kaasa ostetud õllepudelit tühjendama.

Robert oli tegemas enda iga õhtust jooksuringi, mis viis ta tahtmatult läbi Eastside tänavate, kui ta oli tagasiteel koju. Kõrvaklapid peas, sörkis ta rahulikult mööda kõnniteed Westside poole. Ta möödus nii mõneski inimesest, kes olid veel sellisel ajal väljas, aga põhiliselt olid tänavad tühjad. Samuti jäi tema teele ka paar baari, millest mees juba vilunult möödus, põigates kõrvale ka purjus inimestest. Aga ühte ei õnnestunud tal kuidagi vältida. Märganud eemal pingil istumas Scotti, püüdis Rob teda ignoreerides, lootes et sama teeb ka mees. Aga looda vaid midagi sellist selliselt inimeselt.

Pudeli huultele asetanud hingas ta samaaegselt ka õlut juues sisse. Lasi pudelil siis teele veereda, ning silitas käega oma alalõuga, kui Robertit märkas. ''Aloha, psühho.'' Tervitas ta meest endameelest vägagi viisakalt, kui siis käega talle viibates märku andis, et soovib temaga rääkida.

Endamisi tüdinenud paar krõbedat sõna pomisenud, aeglustas Robert juba eemal enda sammu, lülitades enda iPodi välja, pistes selle koos kõrvaklappidega tagasi pükste taskutesse ning jäädes küsivalt Scott'ile otsa vaatama. Tal polnud küll midagi mehele öelda. Seega loodetavasti teeb tüüp kiirelt. "Mida sa tahad?" esitas ta vägagi otsese küsimuse.

Scott saatis silmadega Robertit, kuni endani. Lükkas end seejärel järsult püsti, ning kallutas õrnalt oma pead. ''Nagu tead, me Nessaga plaanime abielluda. Kuna sa oled tema semu, ma küll ei mõista mida ta sinusuguses leiab eksole. Ja ma ei salli sind - see vast on selge.'' Alustas ta kiirelt oma juttu. ''Seega me peame teineteist kannatama. Nessa kuuldes ei solva ja ei haugu. Siiani tajud?'' Uuris ta kulm kergelt kortsu kiskumas.

Robert, käed rinnal risti, silmitses Scotti, kuulates ära, mis mehel öelda oli, et saaks asjaga juba ühele poole ning minema siit. "Tajun, tajun.." noogutas mees kergelt, olles üsnagi tüdinenud näoga. Pealegi pole ta kunagi Vanessa ees Scotti'ga tüli kiskunud - ta pole solvanud tüüpi, lükanud ega haukunud vastu. Seega peaks korvpalluri neid sõnu pigem endale korrutama, kuni ta neist aru saab ja käitub ka vastavalt.