Tähed just kui tantsiksid taevas...

Suitsukoni huulte vahel, lamas Raven mugavalt Wrightville ranna liival. Kuldkollane liiv peitis ennast nii neidise juuste kui ka tema riiete vahele, aga see näitsikut ei huvitanud. Liiv on osakene loodusest ja tema on osakene loodusest, seega on kõik korras ja loomulik. Tõusnud poolistukile, hoides ühe küünarnukiga enda ülekeha raskust üleval, võtsid Faye teise käe peenikesed sõrmed huulte vahel koni, puhkudest välja suuri valgeid suitsupilvi. Kuna tegu oli siiski kanepiga, siis oli viisakalt öeldes lubatud ja loomulik, et Raveni jaoks oli kaks kuud, lillad sinise mütsiga elevandid tantsisid eemal silmapiiril ning tähed ühinesid peagi nendega, moodustades ilusaid rahvusmustreid.
Kuigi kell oli nüüdseks juba kõvasti peale keskööd, polnud Fayel kuhugi kiiret. Polnud kedagi keda tema ootaks ja polnud kedagi, kes teda ootaks kuhugi. Seega võib ta sama hästi siin passida kuni tal kas igav hakkab või kui ta lihtsalt minema aetakse.

outfit

To Seth

Seth oli end Trey juures sisse seadnud, kuid tahtis sealt minema saada igal võimalikul hetkel. "Vend" oli hullem kui mõni võmm, isegi nood ei uurinud nii palju. Kutt hoidis silmi paremal, merel, kuid kõndis samal ajal edasi. Rand oli ju inimtühi. Miks ta autoga ei tulnud üldse? Ahjaa, ta tahtis pisut kangemat kanepit teha ja ei olnud tuju enda ilus auto ära lammutada. Järsku komistas mees, kelle tähelepanu oli täiesti merel, ja ajas end vandudes üles. Näinud, et jalgade omanik oli üks neiu, kes suitsetas jointi, kaardusid Sethi huuled naeratuseks. "Well, well. Nii hilja väljas, kas jube ei hakka?" küsis kutt kerge mõnitusega.

Outfit

Raven ei ehmatanud eriti, kui keegi tema jalgade otsa komistas. Esiteks oli ta tüübi tulekut juba ammu kuulnud ning teiseks oli tema mõistus juba päris kaugel eemal, midagi nii tavalist ja normaalset nagu ehmatus väljendada. Seega hakkas Faye pigem vaikselt naerma. Enda kergelt kronksus jalad vastu keha tõmmanud, tõusis Aaren istukile, kustutades koni ära ning visates lõpu kuhugi lähedal olevale põõsa poole. "Vaevalt. Ma olen hullemaga harjunud kui sellise pommiaugu inimtühja randa, kus liiguvad kas veidrikud või lihtsalt hullud. Seega kumb sa oled?" turtsatas Raven noormehe sõnade peale.

"Natuke mõlemat," arvas Seth ja istus liivale. "You are high as fuck," oli mees kindel. Ta ise tegi ka kanepit, aga ei laskunud sellise kogusega enam pikalt seisundisse, kus ei jaganud ööd ega päeva. Kontroll oli tore asi. "Räägi, kes seda kraami sulle müüb?" uuris Seth. Äkki leiaks selle tšiki kaudu mõne diileri ja tolle kaudu siis varustaja.

"Tegelikult olen ma alles poolel teel. Juhul kui ma oleksin täiega pilves, siis näeksid sa mind siin näkineidu meres mängimas ning liivalosse ehitamas ja siis end neile peale viskamas," täpsustas Aaren noormeest. Näitsiku pruunid silmad pöördusid tüübilt tagasi merele ning tõmmanud enda väikese üleõlakoti lähemale, võttis ta sealt kaks koni, ulatades ühe poisile. "Mitte keegi ei müü mulle seda kraami," lausus ta vaikselt. Juba neli aastat on Raven erinevate varustajate heaks töötanud, müües nii kokaiini, kanepit, heroiini, metat ja kõike muud, mis turul liigub.

Seth naeris vaikselt. Ta oli harjunud sellise seltskonnaga ja ausalt öeldes tundis ta end tüdruku seltsis hästi. "Ei müügi?" küsis poiss ja võttis jointi vastu ning võttis taskust välgumihkli ja süütas kõigepealt tüdruku pläru ja seejärel enda oma. "Kelle käest sa siis saad? Oled ise diiler?" küsis Joshua järgmisena ja tõmbas ühe mahvi.

Faye hakkas lõbusalt ja valjult naerma, hoides enda pruune silmi merel. Lillad siniste kaabudega elevandid tantsisid endiselt kaugel silmapiiril ning tähed tiirutasid nende ümber, moodustades põnevaid mustreid, mis aina kordusid ja kordusid. "Minu varustaja on sinu jaoks liiga kallis ... seega unusta ära," muigas Raven, laskudes uuesti sellili liivale, kõverdades ühe jala ja teise lastes lihtsalt sirgeks. Ta sulges silmad ning hakkas vaikselt endamisi ümisema.

"Liiga kallis? Oh honey, sa ei tunne mind," muigas Seth. Ta on maksnud kraami edasimüümise eest väga soolast hinda, aga pisut hinnale otsa ja oligi raha tagasi teenitud pluss pisut endale. Tal oli hetkel ka erinevate kontode peal raha ja veel kõvasti sularaha, mis oli selleks, kui pidi mingi jama tulema.

"Ning sa ei tunne mind ega minu tööandjat. Pealegi on meil väga piiratud ring kliente, kellele ma müün. Seega kui sul õnnestub sisse saada, siis helista mulle," avas Faye hetkeks enda pruunid silmad ja vaatas tüübile otsa, libistades tüübi jaki taskusse enda 'visiitkaardi'. Soolase hinnaga kraami on ka tema müünud piisavalt, et jätta meelde põhikliendid, kes ostavad ainult Ravenilt endalt. Küllap sellepärast on olnud raske midagi ka enda ja enda klientide jaoks kõrvale panna, aga väikeste kogustega on see täitsa võimalik. Fayel ometigi see õnnestus, aga ometigi saadi jälile ning nüüd tahetakse tagasi saada seda summat, mis küündib peaaegu 15 000 dollarini pluss intressid.

"Fuck it, otsin mõne teise. Ma olen kindel, et seda linna varustavad vähemalt 5 tüüpi," mõtles Seth. Ta oli käinud Westside'i vaatamas ja arvestades inimeste arvu ja kohti, kus aktiivsem suitsetamine, süstimine ja sisse võtmine käis, oli ainuüksi seal 3 varustajat. Eastside oli poshim rajoon, seal ilmselt tõmmati sama saasta, ainult kallima hinna ja teistsuguse pakendiga. Naiivsed inimesed.

Tree Hillis oli tegelikult vaid kaks varustajat, juhul kui Faye kaasa arvata, siis kolm - nemad müüsid ainsana korraliku ja puhast kraami. Need Westside nurgapealsed diilerid müüsid sageli ainult saasta. Väitsid, et on puhas kokaiin, aga tegelikult ostsid sa vaid pisikese koguse tavalist jahu. "Aga sulle võin ma erandi teha," kehitas näitsik õlgu. Ta on seda ka varem teinud. Saanud varustajalt lisa ning andnud selle mitte tema kliendile vaid enda omale, küsides küll natukene rohkem, aga andnud siiski puhta kraami. Süütanud viimaks ka enda jointi, tõmbas Raven sealt paar mahvi, tõustes seejärel püsti ning hakates vaikselt veepiiri poole kõndima, kus oli paar suuremat kivi.

"Ma uurin su varustaja välja," lausus mees muigega. Ta oli kindel, et saab jälile, oli seda varemgi teinud. Ta tõusis samuti ja tõmbas nüüd plärust mahvi, päris hea kraam, kangem kui see, mida Seth üsna tihti tegi. Eks ta põhjusega lahjemat tegigi. "Kas ma su nime ka teada saan?" küsis Josh.

"Edu sulle sellega," turtsatas Faye lõbusalt. Tõmmates plärust aina uusi mahve, hakkas näitsik peagi tegema väikseid keerutusi ning koguni tantsusamme. Ta polnud omadega pilves, lihtsalt see oli tema üks väike kiiks. Isegi täiesti kaine peaga hakkab ta keerutama ja tantsima ning isegi laulma, väljendades nii enda heameelt. Enda müüdava kraami kangusega on õnneks Raven harjunud, mis tõttu oli tal suurem taluvus selle mõju suhtes. Just nagu alkoholi ja erinevate inimeste harjumustega on. "See on Raven," sõnas näitsik naerdes, pöörates end näoga tüübi poole.

Edu läheb alati vaja. Mees ei tahtnud väga kanget kraami teha, kuna arvas, et sõltuvus tuleb kiiremini. Tegelikult nii see ka oli. Üks asi veel, mida Seth ei tahtnud oli see, et ta ei soovinud näha siniseid kaelkirjakuid ja lillasid lõvisid, kerge närvide rahustus oli kõik, mida ta kanepist otsis. Alkoholi mees aga ei puutunud. Mitte kunagi.

Raven võis küll kasutada kanget kraami, aga ta tarbis seda tunduvalt vähem kui müüs. Juttu polnud isegi mitte kord kuus kasutamisest, pigem kord kahe kuu jooksul, aga seda ka väga väikestes kogustes ja lahendatu kujul. Samas kui seltskond on meeldiv, siis võib seda ka muuta. Paari minuti pärast kustutas Raven ka selle koni, peites selle liiva sisse ära. Pole vaja, et mõni laps selle leiaks. Alkoholi lembeline polnud ka Aaren. Ta võis paar õlut võtta seltskonnas, aga sellega ta ka piirdub.