Having Fun

"Jah, ikka," noogutas Jill, "sõidad surnuaiast mööda ja keerad kiriku juurest alla paremale ja sa jõuad põhimõtteliselt sinna samma teisele poole surnuaeda ja siis ikka mööda seda sama teed edasi," seletas tüdruk. Põhimõtteliselt kui noormees isegi ära peaks eksima, siis enamus inimesi oskaks ta õigesse kohta saata. "Pole nad marutaudis ja pole nad ka hundikoerad," naeris tüdruk, "kollid on. Kõik õed-vennad omavahel. Jäeti lihtsalt kiriku ukse ette pappkastiga," rääkis tüdruk. Ta oli nendesse loomadesse nii kiindunud. Eriti meeldis talle nendega koos metsas hulkumas käia.

"Jätan meelde," lubas Seth. "Kas siin varjupaika ei ole loomade jaoks?" uuris kutt järgmisena. Muidugi võisid nad ka niisama loomad endale võtta, kuid 5 tükki? Nojah, ilmselt oli neiul suur maja, kus koerad said piisavalt ringi joosta ja mässata.

"On ikka, aga see on suhteliselt väike ja inimesed käivad seal pigem niisama aitamas kui sealt endale päriselt loomi võtavad. Kui sa vihjad sellele, et me oleksime võinud need viis kutsikat sinna anda, siis idee poolest küll jah. Aga me tahtsime, et nad kõik kokku jääks ja me tahtsime nagu nii koera võtta. Ja pealegi on meil ruumi küllalt, et viis koera ülesse kasvatada," rääkis tüdruk ning kehitas õlgu, "seega, miks mitte." Jill silmitses hetkeks noormeest, kuid viis siis enda pilgu pargi peale ringi liikuma.

Seth noogutas, arusaadav lugu. "Kus sa siin linnas muidu tavaliselt sõpradega istud?" uuris noormees. Äkki oli Tree Hillis mõni populaarne kohvik või klubi, kus nooremaid oli pea igapäevaselt. Siiani ei teadnud ta teisi kohti kui TRIC ja rand, aga rand oli ainult hooajaline.

"Ma käin tavaliselt siin samas pargis või siis näiteks kohvikutest on kaks populaarsemat kohta Karen's Cafe ja Port City Java," seletas tüdruk, "muidu paljud poisid käivad Rivercourtil. See on jõe ääres asuv korviplats. Seal saadaks tihti kokku. Nad ei mängigi seal alati korvi, vaid chillivad niisama. Ja skatepark on muidugi skeiterite kogunemiskoht. Kõik oleneb sellest, milliste inimestega sa kokku tahad saada," kehitas tüdruk õlgu. "Aga suvel on põhiline rand ja noh TRIC on igal ajal teemas. Muidugi on meil siin Westside'il üks suht selline kurikuulus baar ka - Green Poison Bar. Selline mitte just kõige esinduslikuma välimusega, aga seal käiakse tihti. Seal asub ka tätoveerimissalong keldris," rääkis Jill nii palju kui ta kuulnud oli või ka kohti, kus ta ise käinud oli. Aga kõik olenes siiski sellest, kellega tüüp kokku tahab saada.

"Las ma arvan, sinu ei külasta Green Poison Bari," pakkus Seth naeratusega. Ta ise plaanis vaadata nüüd kõik kohad üle, mis Jill oli maininud. Korvpalliplats oli küll hea uudis, Joshua ainust spordiala, mida ta NJ's tegi, oligi korvpall. Kossu mängimiseks ei olnud paljut vaja :väljak, vähemalt üks rõngas ja pall. Thats it.

"Noup," raputas tüdruk pead, "i mean, ma võiksin ju, aga ma arvan, et see ei lõppeks mulle eriti hästi, kui mu paps sellest teada saaks," muigas Jill. Seega ta parem ei lähe sinna. Ega see koht ei tõmmanud ka teda eriti. Võibolla kunagi võib ta sinna endale tätoveeringut tegema minna, kui vanemaks saab ja vanemate silma alt välja pääseb. Aga hetkel teda sealt tõesti ilmselt ei leia. "Ahjaa...vanade laohoonete juures saavad ka mõningad inimesed kokku, aga ma hoiaksin sinu asemel sealt eemale. Seal on mingid gängi värgid. Seal võid endale kuuli kerre saada kui silmi lahti ei hoia. Alles hiljuti oli seal suur tulekahju, kus paljud noored sisse põlesid. Väidetavalt ühe gängi 'kingitus' teisele," rääkis tüdruk, viies pilgu enda ette murule, "ja sellel sillal, mis kahte linnaosa ühendab, saadakse ka kokku. Suvel harrastatakse sealt jõkke hüppamist," Jill muigas kergelt, "öeldakse, et kes ei ole seda teinud, ei ole õige Tree Hilli elanik," turtatas tüdruk.

Seth noogutas, seda ta arvaski. "Millal siis sinu hüpe sai tehtud?" küsis kutt järgmisena. Tegelikult see vettehüpe tundus hea ideena adrenaliinilaksu saamiseks, ta jumaldas igasugust tegevust, mis pumpas verre meeletult adrenaliini ja ergutas kõik meeled ärkvele. Tegelikult võis asi olla ka selles, et ta oli harjunud mõningase adrenaliiniga ja vajas lisa hulljulgetest tegudest.

"Mina....," tüdruk keeras enda pilgu poisilt eemale, ".....ma ei ole sealt alla hüpanud, ma kardan kõrgust," tunnistas Jill ning vaatas siis vargsi noormehele otsa. "Ma proovisin ükskord, aga ma ei suutnud. Ma jõudsin küll teisele poole piiret, aga sealt edasi küll mitte. Ja keegi nägi mind ka ja igastahes tuli sellest mingi jama," raputas tüdruk natuke tüdinult enda pead. Kunagi teeb äkki ära selle, kui rohkem julgust on või kui asi tuleb spontaanselt. "Ma ei usu, et ükski Swanson seda teinud on," muigas näitsik.

Eks igal inimesel on mõni hirm, Seth mäletas, kuidas ta alles paar aastat tagasi tundis hirmu süstalde ees, irooniline, eks? "Sul tuleb siis jama päris kiirelt, sa pead reedel mind siis hoiatama, kui juhuslikult teen midagi, mis võib sulle jama kaela tõmmata," lausus Joshua ja mõtles seda tõsiselt, ta ei tahtnud tüdrukule ühtegi probleemi tekitada, Tree Hillis ei tahtnud ta teistele keerata, kuna siiani oli vastuvõtt väga soe olnud.

"Ma ütlesin juba - protecting issues," lausus Jill pisut laulval häälel, näol lai naeratus. Ega ta tegelikult sellega väga rahul ei olnud, aga vastu ei ole ta kunagi hakanud ja isegi kui ta seda teeb, siis ei too see midagi head. "Sa ei pea reedel selliste asjade üle muretsema. Ma ei taha, et sa tunneksid end....kuidas öelda? Piiratuna. Sa ei pea mind teisiti kohtlema kui teisi inimesi ainult selle pärast, et mul on....natuke liiga vanamoeline ja kaitsev isa. Ega sa temaga reedel kinno ei lähe," muigas Jill, kuid mõtles enda sõnu tõsiselt. Ta tahtis olla nagu iga teine teismeline siin linnas.

"Ma olen unustanud täiesti ära enda tutvustamise. Ma olen Seth Murray," lausus mees naeratusega. "Ei lähe jah su isaga kinnol. That would be kind of awkward or what?" ütles Seth järgmisena ja naeris. Ta polnud pikalt saanud nii rahulikult istuda ja lihtsalt kellegagi rääkida ning tunda end vabalt.

"Oh, muidugi," lõi näitsik endale käega vastu otsmiku, "Serah Michelle Swanson, aga sa võid mind vabalt Jilliks kutsuda nagu enamus inimesi," muigas tüdruk. Nende perekonnas on tavaks, et esimene nimi on pärit piiblist ja omab tähendust nagu 'serah', mis tähendab hommiku tähte. Ja keskmine nimi on tavaliselt midagi tavalisemat. Tema isa kutsub teda alati Serah'ks, aga ema Elle'iks või Jilliks nagu ka terve muu perekond. "Yeah, it would," naeris ka näitsik. "Mis su venna nimi on, kui küsida võib?" uuris Jill.

"Serah, huvitav eesnimi," lausus Seth. Ta polnudki sellist varem kuulnud, Jill oli muidugi suupärasem, aga millegipärast arvas Joshua, et Michelle jääb paremini külge. "Trey Ryland. Meil on erinevad perekonnanimed nagu sa aru said," lisas Josh. Veider oli see, et ta oli juba vaikselt harjunud enda uue eluga.

"Jah, mu isa pani selle. See on piiblist ja peaks tähendama hommikust tähte," lausus tüdruk, "meil on kõigil perekonnas esimene nimi piiblist ja teine midagi tavalisemat," seletas Jill. Ilmselgelt oli tüdruk sündinud hommikul vara ja sellest ka tema nimi. "Trey on su vanem vend?" küsis neidis kerge imestusega, nad ei olnud väga sarnased, "ma tean teda...või noh, teadma on natuke vale sõna. Ma olen teda kohanud. Mu klassiõed räägivad temast palju. Ütleme nii, et paljud tüdrukud ja naised 'teavad' tead Tree Hillis, kui sa aru saad, mida ma silmas pean," muigas Jill ning punastas õrnalt. Tegu polnud ilmselgelt ühe tema lemmikjututeemaga, "aga noh, sa tead, et väikeses linnas on palju jutte, mis ei vasta tõele või on kõvasti moonutatud," lisas tüdruk kiirelt juurde.