Kollane ümbrik

Alex muigas õrnalt. Tema rohelised silmad püüdsid püsida taldrikul, kuid tundes endal Liami pilku, tõstis ta enda pilgu noormehele. Näitsik kergitas küsivalt kulme. "Kavatsed mul siin suutäisi lugeda, et hiljem arvutada välja, kui palju ma kaloreid sisse manustan, et püstitada hüpotees, kui kaua läheb aega, et ma sellise toidu peal olles paksuks läheksin?" esitas Alex poisile vaikse küsimusi, mille ta oli käigu pealt välja mõelnud.

Liam kortsutas enda kulme ning tegi suured silmad, "kust see veel praegu tuli?" küsis ta üllatunult, "ma ei loe su suutäisi ja veel vähem huvitab mind su kaal," turtsatas noormees, tõstes hetk hiljem piimakruusi enda huultele. Aeglaselt pead raputades asetas ta tassi tagasi lauale ning võttis kahvli kätte. "Võibolla ma lihtsalt imetlesin enda tüdruksõpra ja mõtlesin, kuidas mul küll sinuga vedanud on," muigas Liam.

"Seega pole sul midagi selle vastu, kui ma üks päev kaalun 300 kilo, ei jõua voodist enam tõusta ning panen su endale pidevalt midagi süüa tegema?" kergitas Alexandra lõbusal muigel kulmi, vaadates Liamile otsa. Kuulnud viimaks noormehe pilgu tõelist põhjust, naeratas näitsik vaid õrnalt, langetades enda pilgu tagasi tadrikule. Joonud paar lonksu piima ja lõpetanud enda pannkookiga, hakkas tüdruk minema just järgmise kallale, kui tema telefon, mille tüdruk oli hommikul välja laua pealt unustanud, hakkas helisema. Kiirelt fikseerisid Lexi rohelised silmad ära, et helistajaks on Juri ning sõnagi lausumata, võttis ta telefoni enda kätte, tõusis püsti ning kõndis meetreid eemale, ennem kui kõne vastu võttis. Kui ta suutis viimaks selle käest panna, neelatas Alex kergelt, soovides, et ta poleks kunagi seda kõnet vastu võtnud.

"Ma kahtlen, kas sa lubaksid asjadel nii kaugele minna," lausus Liam, "pealegi ärme hakka nüüd äärmustesse minema. Ma arvan, et me mõlemad teame, et sa ei hakka kunagi 300 kilo kaaluma," sõnas noormees ta jõudis vaevalt enda koogiga lõpetada ja uue taldrikusse asetada, kui Lexi mobiil helises ja ta minema jalutas. Liam asetas noa ja kahvli lauale ning toetas pea kätele, tõmmates hetk hiljem kätega üle näo. "Sa pead minema?" küsis Liam üsna tuhmilt. Vaatamata sellele, et Liam aktsepteeris fakti, et Alex on nüüd Tree Hilli gängi juht, talle ei meeldinud see sugugi.

Alex pigistas telefoni enda käes, hakates kergelt enda alahuult närima. Vaiksel sammul kõndis ta tagasi Liami juurde. Sõnagi lausumata vajus ta toolile istuma, asetades telefoni tagasi lauale. Kuulnud noormehe küsimust, tõstis tüdruk enda rohelised silmad poisile. "Ei. Mitte praegu. Juri andis mulle lihtsalt teada, et nad leidsid viis meie liiget ...," sõnas ta vaikselt, neelatades kergelt, ennem kui enda sõnadega lõppu jõudis, ".. surnult." Keegi on hakanud Blode Stone liikmeid vaikselt hävitama nagu tüütuid sitikaid - nii parempoolseid kui ka vasakpoolseid. Parempoolsete all mõtles näitsik Danieli pooldanud inimesi, keda Lexi hetkel ka juhib. Vasakpoolsed on järelikult siis need, kes tahtsid teda tookord tappa.

"Ma ütlesin, et sa pead selle lõpetama. Ma ei taha, et sa sellega tegeled," lausus Liam, hoides enda silmi kindlalt Aexil. Ta ei taha ühel hetkel saada sõnumit selle kohta, et tüdrukuga on midagi juhtunud. "Ma ei saa aru, mille jaoks on sul vaja sellega tegeleda. Daniel on ju haiglast väljas, kas ta ei saa seda enda peale võtta?" sõnas noormees, hoides enda häält rahulikuna kuigi see gängi teema ärritas teda kogu aeg.

"Ega palju polegi enam jäänud," lausus Alex vaikselt, langetades enda pilgu tühjale tadrikule. Tema isu oli korraga kadunud. Viimase viie päeva jooksul on leitud surnuna või kadunud peaaegu 30 inimest. Kui see nii jätkub, siis pole varsti enam kedagi nende gängist alles. "Daniel on nüüdseks täielikult mängust väljas. Tal pole mingitki võimalust uuesti siia sisse saada. Kogu see jama on nüüd minu õlgadel," ohkas ta vaikselt. Õnneks polnud enam palju jäänud. Päev peale lõpetamist peaks see jama lõpuks läbi saama. Igaveseks.

"Ja see peaks mind lohutama.....kuidas?" küsis Liam, lükates enda taldriku laua servast eemale, et enda käed lauale toetada. Kuuldes, et Daniel on sellest kõigest väljas, tõi noormees kuuldavale turtsatuse, millele järgnes külm naer. "Ma loodan, et sa saad ise ka aru, kui mõtetu see kõik on. Ütle mulle, mille nimel sa seda kõike teed, sest mina ei näe selles mõtet," lausus Liam ning tõusis püsti.

"Sa ei usalda mind?" tõstis Lexi enda rohelised silmad laualt Liamile. Seda võis tüdruku silmadest näha, et ta on täiesti omadega läbi. Ta ei tahtnud seda, aga ta ei saanud jätta hätta enda sõpra. See pole tema loomuses. Pealegi kuidas see ütlus käis - parem küsi andestust kui luba. "Kui sa ei näe, siis sa ei näe," kehitas Alex õlgu, tõustes toolilt püsti. Telefoni laua pealt võtnud, võttis ta suuna maja poole.

"Usaldus ei mängi siin mingit rolli. Sa tead väga hästi, et ma usaldan sind, ma lihtsalt ei usalda neid teisi, kellega sa seal kokku puutud," lausus Liam, jälgides tüdrukut, kes korraga püsti tõusis, enda mobiili võttis ja maja poole hakkas liikuma. Noormees raputas aeglaselt enda pead ning ohkas raskelt. Kogu see gängi jama lihtsalt ajab neid kogu aeg tülitsema. Ja see ongi ainuke asi, mille üle nad üldse siiani tülitsenud on. See lihtsalt lõhkus nende suhet. Liam otsutas, et jätab asja hetkel sinna paika. Pealegi jooksis välja Jazmine, kes oli teada saanud, et siit saab magusat. Seega pani noormees ette näo nagu kõik oleks kõige paremas korras ning lõpetas koos enda õega lõunasöögi, koristades hiljem ka asjad ära. Kui Jazmine ülesse enda tuppa jooksis, kuivatas Liam veel viimased asjad ära ning tõmbas lapiga kergelt üle köögi kappide.

Ega Alex ei usaldanud ka kõiki enda gängist, aga samas oli seal inimesi, kes on tema austuse ja usalduse saanud. Nad kõik polnud sellised mustad lambad, nagu teised neid näevad. Näiteks Juri on üks neist. Samuti ka need tüübid, kes on alati tema kõrvad, kui tüdruk laohoonete juurde läheb. Jõudnud ülesse tuppa, avas Lexi rõduukse, lastes tuppa värsket suve ja meresoolast õhku. Enda kotist leidis ta pooliku suitsupaki. Ühe sigareti enda näppude vahele võtnud, hakkas ta otsima ka tsäksi.

Saanud alumisel korrusel kõigega ühele poole, silmitses Liam natuke aega aknast ookeanit. Ohanud kergelt, surus ta käed taskusse ning jalutas ülesse. Ta avas vaikselt enda toa ukse ning astus ruumi sisse. Liam sulges ukse ning toetas end selle vastu, silmad Lexile liikumas. "Ma sain aru, et sa ei suitseta enam," lausus noormees, lükates end ukse vastast lahti ning jalutades tüdruku juurde. Liam asetas ettevaatlikult enda käed selja tagant ümber Alexi kõhu. "Ma armastan sind," lausus ta vaikselt, tõmmates tüdruku aroomi endale ninna. See oli Liami viis anda tüdrukule märku, et ta ei ole enam pahane ning ta üritab Lexiga lepitust leida.

Välgumihklit Alex aga ei leidnud. Tundnud Liami käsi ümber enda kõhu, naeratas neidis endamisi. Suitsu enda huulte vahelt võttis ta ära ning asetas lauale. "Ma ei suitsetagi. Lihtsalt aeg-ajalt on vaja närve maandada ning see sobib minu praeguse imago'ga paremini kokku," püüdis tüdruk naeratada ja nalja visata. Pööranud ennast Liami käte vahel ringi, tõstis ta enda rohelised silmad talle. "Ma armastan sind ka ning sa ei pea vabandama," lausus Lexi vaikselt, siludes noormehe seljas olevat särki.

Liam suutis tüdruku lause peale isegi vaikselt turtsatada ja muiata. Kui tüdruk end ringi keeras ja peagi talle otsa vaatas, vajutas noormees ühe väikese musi näitsiku ninale. "Ma ei taha praegu tüli ülesse kiskuda, aga ma tahan, et sa teaksid, et see on ka mulle raske, et sa selle gängiga jamad. Ma ei taha, et sinuga midagi juhtuks," lausus Liam, tõmmates Lexi enda embusesse.

Alex sulges enda silmad, naeratas õrnalt endamisi, kui Liam enda huuled tema ninale vajutas. See oli nii armas lihtsalt. "Ma tean seda, aga ma pean selle asja lõpuni viima. Me Danieliga otsustasime viia selle asja Tree Hillist kaugemale. Räägitud sai Nort-Carolina politsei peadega ning me saime kokkuleppele, et me paljastame kõik enda kontaktid, liikmed ja kõik muu, mida on võimalik konfiskeerida. Me teeme sellele jamale lõpu ennem, kui kuu lõppeb," sõnas Alex vaikselt, vaadates samal ajal noormehe sinistese silmadesse. "Sa ei pea muretsema. Kõik saab korda. Peagi on kõik läbi, " lausus neidis veelgi vaiksemalt, emmates Liamit vastu. Nüüd tuleb vaid enda sõnu uskuda kah.