If you never try, you never know..

"Üks.. see.. umn.. latte," tellis Brooklyn järjekorras sammukest ette astudes, tõstes silmad ainult korraks oma rahakotilt, et menüüle pilk peale visata. "Rohke piimaga.. pange piima kahe või kolmekordselt," lisas ta järsult, enne kui oma rahakotipõhjast sente letile laduma hakkas. Paberraha oli tal ammu otsas, kaardi peal ka kõige säravam seis polnud ning nüüd kulutas ta oma sendid ka mingisuguse pointless kohvi peale, millest üle poole oli lihtlabane piim. Truth be told, talle isegi ei maitsenud kohv, aga eelmine öö oli üsna kuradima lühikeseks jäänud ja kuidagi pidi ju ärkvel püsima, eriti kui tal oli hädasti vaja baaris see õhtune vahetus üle elada. Mis puutus ilma, siis oli väljas selline tüüpiline kevadilm. Taevas oli üsna selge, aga aeg-ajalt esines tuul ja päris nii paljalt nagu Brooklynile oleks meeldinud ta käia ei saanud. Selle asemel kandis tšikk helesiniseid teksasid ning mõnusalt pikka ja erkpunast pikkade varrukatega sviitrit, mis harjumuspärasest lohvakamalt kukkus. Lisaks punased kõrge kontsaga kingad, mustad päikeseprillid, väike must kotike ja kõiksugu muud ninni-nänni. I'le pani punkti pluusi ja kingadega sama värvi huulepulk, mis ta niigi lopsakaid huuli ainult rõhutas. Ilmselgelt ei sobinud Brooklyn kogu oma olekuga ü l d s e Tree Hilli ja veel vähem Eastside'i aga just siia ta oli tulnud ja nüüd oma äsjasaadud ülipiimase lattega istuma vajuski. [/color]

Tara oli jalutuskäigul ja ta tundis, et üks tee ei teeks halba. Kohvikusse sisse astunud, läks ta leti juurde ja sai üsna kiirelt enda sidrunitee kätte. Naine ei joonud eriti kohvi, see ei maitsenud talle, nüüd leidis Tara, et tee oli tervislikum ka. Ta tahtis kuhugi istuda, aga päris paljud kohad olid hõivatud. Märganud siiski ühte vaba tooli, kõndis naine sinna ja uuris üpris värvika kuju käest :"Vabandage, kas see koht on võetud?" Naine oli pikas tumesinises kevadises kleidis, madalates kingades ja soojaks oli peale võetud hall lohvakas kampsun.

Brooklyn kortsutas õrnalt kulmusid kui oma lattest esimese lonksu võttis. Esiteks oli see k u u m, teiseks oli see jube. Kogu see piimahunnik ei olnud suutnud ebameeldivat kohvimaitset eemaldada. Uhh.. ilmselgelt oleks ta pidanud ma sentide eest hoopis šokolaadi või banaane ostma. "Nope, it's just me and my awful latte," vastas tšikk oma topsikest pisut kõrgemale kergitades kui küsimus temani jõudis, tõstes true-story ilmel pilgu küsijale kelleks osutus... "Tara?" kerkisid Brooklyni ideaalselt hoolitsetud kulmud poole sentimeetrikese võrra kõrgemale kui ta noore naise ilma erilise vaevata ära tundis. Tal oli hea mälu nimede ja nägude peale ja see oli vist reaalselt ka ainuke hea asi mille peale tal mälu oli. "Aaah, tsau," hüppas blondiin naerdes oma kohalt püsti, loksutades pisut lattet joomiseks mõeldud augukesest välja, kuum vedelik sõrmi kõrvetamas, "Merde," vandus ta topsi lauale asetades ja kätt õrnalt raputades, enne kui naeratus uuesti ta suunurgad kõrgemale tõstis ning Lynn Tarat rõõmsalt kallistas. "Sa elad Tree Hillis? Seriously? Vahetasid Suurbritannia kõige s e l l e vastu?" hakkasid küsimused kohe tulema kui noorik uuesti laua taha istuma vajus, "kõige selle" ajal käega suure žestiga üle kogu ruumi viibates. Kusjuures ei kõlanud ta sugugi negatiivselt või halvustavalt ja ilmselgelt polnud tal nende mitte just kõige pikemast tutvusest meeles, et Tara polnudki kunagi Suurbritannias elanud vaid seal ainult puhanud või reisinud. "Okei.. vaat, kes räägib," taipas ta naerdes oma sõnade iroonilisust, olles ilmselgelt vahetanud ise lummava Prantsusmaa vihmase Inglismaa ja vihmase Inglismaa pisikese Tree Hilli vastu. [/color]

Alles nüüd sai Tara aru, kellega tegu oli. Prantslannast sõbranna, kes oli Suurbritannias lühikese ajaga tekkinud. Paras peoloom, kellega oli nii mõnigi pidu maha peetud. Naine kallistas Lynni. "Rahu, rahu," naeris naine. "Noh, ega peod abikaasa ja laste vastu vahetada ei olegi nii halb idee," rääkis Tara, vaadates hetkeks enda õhupallisarnast kõhtu. "Aga mida sina, kõige suurem peoloom, Tree Hillis teed?" uuris naine vastu.

Mingi ime läbi märkas Brooklyn alles n ü ü d Tara ilmselgelt paisunud kõhtu. Võib olla oli ta varem olnud nii haaratud faktist, et ta s i i n, pisikeses Tree Hillis kuhu ta oli ilmselgelt oma elu eest põgenenud, reaalselt vanu tuttavaid kohata võis. Õnneks meeldivaid tuttavaid. "Sa saad emmmeks," venitas ta ilmselge üllatusega, tõdedes fakti, mis Tara jaoks kohe kindlasti uus polnud. Taraga kohtudes olid nad olnud mõlemad parajad peoloomad, noored ja valmis maailma vallutama ja nüüd, mitu aastat hiljem, oli Tara abielus ja lapseootel ja Lynn ise oli.. siiani paras peoloom ja siiani valmis maailma vallutama. "Ja sa oled abielus?" kerkisid Brooklyni kulmud taaskord pisut kõrgemale. "Issand, kus ma elanud olen," vadistas ta oma prantsuse aktsendiga inglise keeles edasi. Tara oli suureks saanud ja omale juured istutanud ja pere loonud. Lynn aga oli ainult paar aastakest juurde visanud, paar korda elukohta vahetanud ja elu põletanud. Tüüpiline. "Aah, ma tulin sõbrale külla - uskumatu, et mul neid siin juba kaks on - teadmata ajaks.. Inglismaal pööras suht hulluks ära ja mõtlesin et vaheldus oleks ütlemata tore," taipas tšikk viimaks ka sõbranna küsimusele vastata. See oli kena moodus öelda, et ta põgenes probleemide eest. [/color]

"Jah...Kahe põngerja emmeks," naeratas naine. Ta mõnes mõttes kartis, aga ka tahtis, et lapsed juba välja tuleksid. "Noh...See Nathan, kellega me ainult tol korral sõbrad olime, ongi nüüd mu abikaasa. Ma olen kindel, et mainisin teda mõnel korral," lisas Tara. Nate oli alguses sõber, seejärel väga hea sõber, siis juba hingesugulane ja abikaasa. Armastus lihtsalt ühel hetkel lõi pähe ja õnneks olid mehe tunded samasugused. "Sa oled siis ikka veel pidude hing?" uuris naine.

"Woooaaah, kahe?" läksid Brooklyni silmad pisut suuremaks. "Kaksikud? Well, that's really something.." kerkisid ta suunurgad lõbustatult hulga kõrgemale. Tema ise poleks ilmselt toataime eest hoolitsemisegagi hakkama saanud, rääkimata siis kahest lapsest. "Nathan? See nunnu tumedapäine ja sinisilmne kutt, kelle pildi ma su rahakoti vahelt leidsin?" uuris tšikk naeratusega, olles enam-vähem kindel et ta ei pannud mööda. Nagu juba mainitud... tal oli nimede peale lihtsalt suurepärane mälu. "Damn, you're babies are going to be fucking cute," teatas neidis naerdes, lükates oma lattetopsi kaugemale, sest ta tõesti ei jõudnud seda jubedust rohkem juua. Nii palju siis viimase raha kulutamine asjalikule ja vajalikule asjale. "Eks ma üritan ikka jah," noogutas ta kõlavalt naerdes ja noogutades. "Elu on lill," lisas ta enesekindlalt, olles oma elu ja otsustega tohutult rahul olgugi et need polnud ilmselt kõige õigemad ja kõige kasulikumad.Aga no regrets, see oli põhiline. [/color]

"Jah...Perekond suureneb kahe võrra," kinnitas Tara naeratusega. "Mhmh, aga see nunnu kutt on nüüd minu," lisas naine ja naeris. "Ma loodan, et nad on hingelt Nathanisse, ta on nii paganama suure südamega ja suhtub kõigesse millest hoolib väga kirglikult," rääkis naine. Välimuse poole pealt tal mingeid soove ei olnud, loodetavasti tulevad terved lapsed. "Kuidas sul siis Léoniga asjad sujuvad?" uuris naine. Ta oli näinud Brooklyni Inglismaal tihti ühe heledapäise kutiga.

"Giiirl, you are not so bad yourself," lausus Brooklyn naerdes kui Tara oma kaasa plusspooli ette lugema hakkas. "Aah, ma loodan nii väga, et ma olen veel siin kui pisikesed välja vupsavad," sõnas neidis naeratusega, silmad vilksatamas korraks Tara suurele kõhule. "Millal üldse see.. tähtaeg? nimetatakse seda tähtajaks?.. igatahes, millal nad tulema peaksid?" uuris ta üht oma parema käe sõrmedes olevatest hõbedastest sõrmustest keerutades. Teda ei võinud kunagi teada. Ta võis kas või hommepäev lennukile hüpata ja siit kaduda - mitte et rahaline seis seda hetkel lubanud oleks. Aga kui kümnendal papsi saadetud raha kohale jõuab, siis miks ka mitte.. kunagi ei võinud teada, mida elu toob. "Oooijah.. sellega on asjad nii nagu nad on," vastad Lynn ainult natukene tõsisemaks muutudes kui Tara Leoni mainis. "Ma olen peale viit aastat lõpuks jälle vaba ja vallaline ja ütlemata rahul," teatas tšikk naerdes, lai-lai naeratus uuesti huulile kerkimas. Lai ja võib olla isegi pisut ülepingutatud. [/color]