teema

Scott pööritas oma silmi. ''Tead sa ära nöögi midagi mu kallal. See auto on ainuke asi, mille eest ma oma enda rahade eest maksnud olen.'' Teatas ta täiesti tõsiselt plikale otsa vaatama jäädes. Ning, kui see väike troll nüüd plikadele eputama kusagil tanklas hakkas ja masina ära rikkus siis tuleb sellest aegade suurim draama - it mean's paar kossumatši jääb sellel Freddie poisul küll nägemata. ''Jaaaa, ma tahan kuulda nüüd mida sa ilma minuta iga õhtu tegid. Sa enne sujuvalt vältisid seda teemat.'' Keeras Scott end küljega Gretteli suunas, ning lasi peal patja langeda.

"Just, ainus," noogutas Grets, huulile rahulolev naeratus ilmumas. "Ehk siis sul ongi viimane aeg teada saada, mis tunne see on, kui keegi su e n d a teenitud raha eest ostetud asja lömmi sõidab," tegi Grettel imelihtsa järelduse, kui siis voodisse istuma ronis ning Scoti käe enda sülle tõstis, et sealt väga aeglase ja mittejõudukasutava sikutamise abil oma kihlasõrmus tagasi saada. After all, see nägi Scoti sõrmes veits gei välja.. "Dude, ma elasin neli aastat Jackiga koos, mida sa a r v a d, mida ma iga õhtu ilma sinuta tegin?" pööritas Grettel aga silmi, andes mõista, et ta kohe päris kindlasti ei hakanud Jeffersoni küsimusele vastama. "Aga ma lõpetasin ülikooli," ilmus neidise huulile järgmisel hetkel aga naeratus, kui ta Scoti sõrme veits liiga palju painutas selle sõrmuse kätte saamise nimel. UPS. Aga, yeah.. Ülikooli lõpetamine oli vähemalt üks asi, mille üle ta uhke sai olla.

Scott pööritas ainult oma silmi, ning seejärel enne kui ta üleüldse oma suu lahti jõudis teha maandus tema käsi Gretsi süles. Silmad sõrmusele kinnitanud, mis end absoluutselt liigutada ei tahtnud muigas mees rahulolevalt. ''Sa ei saa sellega niikuinii hakkama, ning pealegi see auto meeldib mulle.'' EI suutnud ta mainimata jätta. Scott oli nooremas eas arvaud, et ta ei suudagi leida omale masinat, mis talle reaalselt igatepidi meeldiks, kuid üks leidus maailmas, ning selleks oligi just see must Lamborghini, mis tal hetkel perse alust soojendas. Sama oli ka naistega - ilmselt seetõttu ta siiani ka lootis, et Ness ta tagasi võtab. ''Oeh,'' kostus üle korvpalluri huulte ennatlik ohe, kui ta oma käe taaskord enda valdustesse võttis, ning selle sõrmuse sealt oma sõrmele äärmiselt palju liiga tehes ära tõmbas. Gretsi sülle selle visanud võttis ta tüdruku kakao termose, ning kummutas seda omale sisse, kui üsna tuimalt pilgul siis telekasse süvenes. Polnud vaja olla tuumajaama insener, et aru saada, mis vaevas ässa südant.

"Sa oled meil niii positiivne täna kohe..." pomises Grets feiksolvumisega kui Scott rahulikult seletas, et ta ei saa nii kui nii selle sõrmuse kätte saamisega hakkama. Oh well, tegelikult ta ei olekski saanud ning see, et Scott selle ise ära sai - ilmselt äärmiselt valuliku protsessi tulemusena - oli temast täitsa nunnu. "Aitäh," ilmus Gretsi huulile taas naeratus, kui ta kuskilt tekivahelt ka selle karbi üles otsis ning selle siis kenasti öökapile tagasi lükkas. Naeratus tema näol vahetus aga üsna kiirelt kulmukortsutusega kui ta kuti ilmet nägi. "Noo?" nügis tšikk aga veits oma lapsepõlve sõbrakest, pilk kindlalt ikkaveel ta näole kinnitatud. Scott pidi talle nüüd kenasti ära rääkima, mis teda possibly kolme tunniga, mis ta tagasi on olnud, nii masendusse suutis viia, et ta vaikides vanu armastusfilmi tema toas vaatab.

Scott silmitses endiselt ainult telekat. ''Nonoh,'' sõnas ta lühidalt, ning hingas siis rahulikult sisse, kui silmad Gretsile viis. ''Lähme katusele,'' sõnas ta viimaks, kui end välgu kiirusel voodist püsti ajas, ning siis juba ette teades, et plika protestima hakkas ta oma õlale nagu jahukoti sättis. ''Pole minu süü, kui sul külm hakkab,'' muheles noormees, ning viis silmad kellale, mis teleka peal oma seiereid edasi liigutas. Päike hakkab loojuma, fun. Uksest väljunud sammus ta esialgu kööki, kus Gretsi isa neile vaid viivuks pilgu peale viskas. Külmikust ühe kuuspaki haaranud pidi ta nentima et Grets on raskemaks muutunud. ''Sa oled paksuks läinud.'' Vidutas kutt hetkeks oma silmi, ning surus kuuspaki siis sõbrannale pihku, kelle käed niikuinii vabad olid. Teda kohendanud võttis mees suuna läbi maja katusele.

Yeah, right, kui tal külm hakkab, siis ta kasutab Scotti tekina, NAGU ALATI. Kuigi tegelikult oli just päev otsa päike paistnud, nii et katus on mõnusalt soe ja külm hakkab neil alles hommikul, kui nad avastavad, et nad seal üksteise otsa magama on jäänud. Grets muigas kergelt kui talle meelde tuli, kuidas nende vanemad neid ükskord päev otsa otsinud olid ja lõpuks katuselt leinud. Good ol' times. "Yeah, ma unustasingi mainida, et ma nagu tegelikult olen oma sellest ekskutist rase," pööritas Grets aga silmi, kui Scott teda "komplimentidega" üle kallata otsustas. KÕIK parimad sõbrad teadsid, et paks oli alati sõna, mis lõppes peksasaamisega. Aga noh, Scotil oli vedanud, et tal nii mõistev ja tore ja superäge parim sõbranna oli, kes seda naljaga võttis ja väitis, et ta rase on. Ning sel hetkel kui nad üles jõudsid võis näha, kuidas Gretsi väikevennakene Scoti auto keset teed parkis, et mitte millelegi otsa sõita. Tublipoiss.