Sushi....nomnom

Nate astus restorani sisse täpselt kell neli, sest selleks ajaks olid nad Vanessaga väikese hilise lõuna kokkuleppinud. Neil olid mõlemal viimasel ajal väga kiired ajad ja seega oli vaja kokkusaada, et natuke uudiseid vahetada ja lihtsalt sõrbaga kvaliteet aega veeta. Mees oli oma nimele ühe laua kinni pannud. Tegu oli nurgalauaga, kust avanes ilus vaade ookeanile. Kuna Vanessat veel ei olnud, istus ta kohale ja tellis endale mineraalvee. Nathan kandis tavalisi sinised teksasi, valget triiksärki ja musta pintsakut.

OT: Nessa

Ness jõudis kohale kuskil kümme minutit hiljem. Stiilne hilinemine? Ta kandis musta põhjaga lillelist kleiti ja musta tagi selle peal. Õhtuti läks siiski väljas veel päris jahedaks. Küsinud Moralese nime alla tehtud reserveeringu kohta, juhatati ta Nathani juurde. "Hey," tervitas ta meest ja andis talle põgusa kallistuse, "anna andeks, et mind ootama pidid. Aga sa ju tead, et naised jäävadki alati hiljaks," muigas Vanessa, eemaldades samal ajal enda tagi, mis leidis koha tooli seljatoel. Sättinud pisut enda kleiti ja juukseid, viis ta kogu enda tähelepanu mehele. Istunud laua taha, hingas Ness sügavalt välja ja naeratas mehele, "niii, räägi mulle nüüd kõigest - kuidas sinul ja Taral läheb, kuna ma neid nunnusi lapis juba näha saan ja muidugi Chica ja uus maja. Appi, mul on selline tunne nagu me ei oleks kuid üksteist näinud," muigas Vanessa.
[/i]
Outfit.

Vanessa jõudis kohale just siis, kui Nathan enda klaasi tühjaks jõudis juua ja juba mõttele jõudis, et peaks naisele helistama. Äkki on plaanid muutunud. Nende viimaste kuude kiire elu juures ei paneks see teda sugugi imestama. Aga vaevalt oli ta jõudnud selle mõttega lõpuni, kui naine tema ees seisis. "Tere, kadunud sõber," muigas Nate, tõustes hetkeks püsti, et naist kallistada. Tema sinised silmad olid nüüd kinnitunud Nessale, kes nägi väga hea välja. "Esiteks tahan ma öelda, et sa näed täna väga hea välja," lausus Nate, "aga tõesti on tunne nagu me ei oleks üksteist kaua aega näinud. Eriti nüüd, kus sa kõik need asjad ette lugesid," muigas mees. "Siiani on abielu väga hästi sujunud. Me oleme väga õnnelikud, kuigi ega vahepeal tuleb ette ka mõningaid ütlemisi, aga selle võib vast panna tema hormoonide alla. Ma üritan teda siiski nii palju rasedusega aidata kui võimalik. Nüüd, kus meil on jäänud vaid kolm kuud, on ta üsna väsinud ja ülikool pressib ennast ka veel peale. Ja tema uus töökoht. Tara on tugev olnud, et kõigega hakkama saab. Nendel raskematel hetkedel meenub mulle ikka see, kui Tara mulle alles rasedusest teada andis ja küsis, kas praegu on ikka kõige parem aeg, et kas me saame selle kõigega hakkama, aga ma ütlesin kindlalt, et saame. Vahepeal tundub küll, et ega ikka ei saa küll," seletas Nathan, lastes enda pilgul püsida nii naisel kui ka sellel imelisel vaatel, "lisaks sellele on korvpalliga kiired ajad ja ma ei saa kogu aeg kodus olla. Vahepeal jõuan ikka päris hilja koju. Aga me üritame. Sinu sõber Chica on tänu koerte koolile lausa ingliks muutunud. Praegu on ta enamasti minu kantseldada. Vähemalt suudab ta mu alati naerma ajada. Viimasel ajal on ilmnenud tõsi asi, et see pesakonna kõige loium kutsikas on kasvanud täielikuks energiapommiks," naeris Nathan. Jah, selle koeraga välja minnes pidi mees ikka korraliku tiiru tegema ennem kui Chica ära väsis. Ja väsitama pidi teda selleks, et ta öösel nende und segama ei hakkaks. "Maja on palju ruumikam kindlasti kui korter. Sa peaksid mõni päev tulema ja selle üle vaatama. Tarale kindlasti meeldiks, kui meil külalisi käiks. Lastetuba on meil ka juba valmis tehtud. Ja põhiline on see, et meil on oma aed. See on küll väike, aga siiski piisav. Ma arvan, et võin ka Tara eest rääkida ja öelda, et meile meeldib see maja väga. Niii, kas nüüd sai kõik räägitud?" muigas Nate. Nende juurde ilmus teenindaja, kes ulatas neile menüüd.

"Ma tänan selle komplimendi eest," naeratas Vanessa. Ta oli selle kleidi Itaalias olles ema õhtusel ostnud. Ega ta seda just väga tihti ei kandnud. "Ma arvan, et igas abielus tuleb ette mõningaid raskusi ja ütlemisi. Aga see, et te nendest üle tulete on kõige tähtsam. Ja tundes nii sind kui ka Tarat ütlen ma, et teie abielu kestab küll nii kaua kuni surm teid lahutab," julgutas Nessa enda sõpra. Tema jaoks sümboliseerisid Tara ja Nate suurepärast tõelist armastust. Koos olles oli lihtsalt see viis, kuidas nad teineteist vaatasid, lausa hingematvalt ilus. Võibolla lootis naine sismas, et ka tema leiaks sellise mehe, kes teda nii vaataks nagu Nathan Tarat. "Ja kui teil abi on vaja, siis ma võin alati aidata nii praegu kui ka siis kui lapsed on sündinud. Ma oleksin heameelega teie lapsehoidjaks täiesti tasuta. Oh, ja kui te Chicast ära tüdinete, siis ma võtaksin ta rõõmuga endale," naeris Vanessa, vaadates Nathanile lõbusalt otsa. "Selle küllakutse võtan ma kindlasti vastu," lubas Nessa, "küll ma jõuan sind veel terve söögiaja piinata," muigas naine, võttes teenindajalt kerge noogutuse saatel menüü. Lehitsenud seda mõnda aega, viis ta küsiva pilgu sõbrale, "mis me võtame? Kas kahepeale mingi suurema assortii või kumbki eraldi?" uuris Vanessa.

"Siis me ootame sind millalgi järgmine nädal ehk?" pakkus Nate. Ta peab ennem siiski Taraga ka seda arutama. Nessa julgustus läks mehele korda, isegi kui tegemist oli vaid sõnadega. See, et keegi sinu abielusse usub on ikka hea tunne ja annab jõudu ja lootust ka endale. "Kõik abikäed on teretulnud, aga kui sa endale koera tahad, siis võta, aga meie Chica jääb küll meile. Kui ta ära kaob, siis ma tean, keda süüdistada," naeris mees kergelt. "Aga ma tean, et sul endal on ka praegu päris kiire kisakooriga ja siis veel...mis värk sul Robertiga oli? Ja nüüd oled sa ju hoopis sellle korvpalluriga....Jeffersoniga?" viis mees jutu endalt Vanessale. Selle kohta liikus nii palju jutte ringi, et Nathanil ei olnud õrna aimugi, milline see õige või õigem on. "Ma arvan, et võtame ühe assortii. Ma luban täna sinul valida. Mina võtan joogiks mõne mahla, ma olen autoga," andis Nate teada.

"Helistage või anna mulle lihtsalt teada ja ma olen platsis," noogutas Vanessa, hakates naerma, kui Nathan ütles, et Chica kadumise puhul süüdistab ta teda. Kui teenindaja nende juurde ilmus, valis ta neile ühe suurema assortii, endale punase veini ja Nathanile viinamarjamahla, sest see oli veinile kõige lähedasem. Kui teenindaja lahkus, saatis Nessa teda pilguga, ennem kui enda sügavad pruunid silmad Nathanile viis. Alustuseks tõi ta kuuldavale ühe ohke. "Jah, see on tõsi, et ma käin hetkel Scott Jeffersoniga. Me oleme, kui sulle meeldib see väljend siis 'high school sweethearts'. Me läksime lahku mõned nädalad pärast lõpetamist, kui Scott enda karjääri tegema läks. Ja nüüd just siis kui ma oma hirmust suhtesse astuda üle sain ja Robertiga käima hakkasin, siis tuli tema muidugi tagasi. Me jõudsime Robbiega nädal aega koos olla," rääkis Vanessa, "ma arvasin, et ma olen Scotist üle saanud ja see ei tähenda midagi, et ta tagasi Tree Hillis on. Aga momendil kui ta mind suudles....Huh, i was gone so deep with a moment. Siis ma teadsin, et minust ja Robertist ei saa asja. Ma otustasin, et ma ei saa elada mõttega, et mis siis kui ma oleksin Scotiga uuesti proovinud ja mis siis kui see oleks õnnestunud. Pealegi on ta palju rohkem minu moodi - spontaanne elu nautija, kellele ei meeldi kogu aeg paigal püsida," rääkis naine täiesti avameelselt. Selle kõige peast välja saamine ja valjult kuulmine mõjus Vanessale kuidagi kergendavalt, kleepides tema näole naeratuse. "Mis sa arvad sellest? Ja palun ausat vastust," pöördus Ness mehe poole, "kuidas sina ja Tara üldse kohtusite?" tundis Vanessa äkitselt huvi.

Nathan kuulas Vanessa juttu ning jälgis tema nägu. Eriti just silmi, sest sealt sai kõige paremini aru, mida inimene päriselt mõtleb. "Ma tunnistan ausalt, et ma ei ole kunagi eriti sellesse uskunud, et High School Sweethearts lõpuks abielluvad või üldse kokku jäävad, aga samas ma ei väida nagu see ei oleks võimalik. Võibolla need viis-kuus aastat lahus olidki teile kahele vajalikud, et näha, kellega te tegelikult koos tahate olla," arvas Nate. Tema ei teadnud enda keskkooli tüdruksõbrast mitte midagi ja ausalt öeldes teda ei huvitanud ka. Ta oli Taraga liiga õnnelik. "Muidugi sai see ajastus natuke halb, sest Robert on siiski sõber ja ma olen juba kuid vaadanud pealt seda, kui väga ta sinust hoolib, arvates, et teie kaks lõpetate koos. Aga võibolla on ta sulle tõesti parem sõber kui mees. Sest nagu sa mainisid olevat Scott rohkem sinu moodi," jätkas mees. Vanessa tahtis tema arvamust ja seda mees talle ka andis. Talle meeldis, et naine ennast talle nii avas. Eriti pärast seda kui nad ei ole mitu kuud ühtegi pikemat vestlust maha pidanud. "Mina ja Tara....me kohtusime New Yorgis, siis kui ma seal praktikal olin. Ühel peol tutvusime. Aga sulle teadmiseks, ma ei meeldinud talle alguses sugugi. Me olime pikemat aega sõbrad ja ma pidin talle tõestama, et ma temast hoolin ja temaga olla tahan. Ja praegu olen ma üliõnnelik, et ma Tarale järgi ei andnud ja teda rahule ei jätnud. Tema isale ei meeldinud ma kohe üldse, aga nüüd on ta sellega leppinud," muigas Nate. Jah, nii olid nad kohtunud ja nüüd lõid nad juba enda perekonda, oodates enda esimesi lapsi.

Vanessa kuulas Nathanit ja noogutas mõne koha peal. Talle meeldis Nathani mõte nagu oleks see lahus olek neile kahele just see vajalik tõuge olnud, et aru saada, kellega nad koos tahavad olla. "Ma tean, et Robert hoolib minust, aga seda teeb ka Scott. Aga nende erinevuseks on see, et Scott oleks valmis minu nimel võitlema, aga Robert leiab, et kui ma olen kellegi teisega õnnelik, siis see on temaga okey. Seega võibolla on sul õigus, kui sa ütlesid nagu oleks Robbie mulle parem sõber kui mees," lausus Vanessa, vaikides hetkel mil nende juurde tulnud teenindaja lauale suure assortii asetas. Lisaks mõlema ette ühe taldriku, millel olid pulgad, wasabi ja ingver. Kummagi ette asetati ka nende tellitud joogid. Vanessa tänas naist ja järgmisel hetkel olid nad jälle kahekesi. "See on huvitav, et ta sulle kohe võimalust ei andnud ja sul end tõestada käskis. Ma annaksin Tarale selle eest lisa punkte," muigas Nessa. Võtnud pulgad kätte, tõstis ta enda taldrikule kaks erinevat sushit. Haaranud veini klaasi, tõstis ta selle ülesse, "meie sõpruse, teie abielu ja minu ja Scoti terviseks," sõnas Vanessa toosti, mis tuli pikk, aga sobis hetke meeleollu suurepäraselt. Löönud Nathaniga klaasi kokku, võttis ta veinist väikese lonksu. Klaas jälle laual, pistis Vanessa ühe sushi endale suhu.

Nathan ei osanud selle koha pealt midagi öelda. Ta ei tundnud Scotti ja polnud temaga kunagi rääkinud. Ta teadis vaid seda, et tema särk ripub võimla seinal, sest ta on üks Ravensitest, kes on ühe hooaja jooksul kõige rohkem punkte meeskonnale toonud. Kohalik kuulsus nagu ta oli. Nate lõi naisega klaasid kokku ja naeratas talle soojalt, võttes mahlast ühe suurema lonksu. Ka tema tõstis endale taldrikule kaks sushit, aga lisaks ka ühe maki. Pistnud neist viimase endale suhu, viis ta enda sinised silmad naisele. "Ma lihtsalt loodan, et sa ei ole armunud Scoti keskkooli isiksusse, sest ma olen kindel, et seda temas enam ei ole. Viie-kuue aastaga on kindlasti kujunenud täiesti uus Scott. Ma tõesti tahan sulle parimat, sest sinusugune naine lihtsalt väärib parimat ja sa ei tohiks kunagi nõustuda vähemaga," arvas Nate, pistes siis ühe sushidest suhu. "Ma arvan, et see, et Tara mulle end kohe kätte ei andnud, tegi ta minu jaoks palju huvitavamaks ja erinevamaks teistest tüdrukutest, kes olid kohe nõus mulle kaela langema," muigas mees.

"Ma tean, et ta ei ole enam see sama inimene, aga mulle meeldib see uus Scott isegi rohkem," sõnas Vanessa kindlameelselt. Teda häiris võibolla õige natuke see, et mees arvas endast liiga palju, aga siiani ei olnud see teda nii tugevalt seganud, et see nende suhtele ette jääks. "Aga aitab minu armuelust," muigas naine, "räägi parem, kas te Taraga olete juba laste nimedele ka mõelnud?" viis Ness teema hoopis mujale. "Ja lisaks sellele huvitab ming hirmsasti see, kes korvpalli meeskond suudab tänavu osariikide vahelise võistluse kinni panna?" tundis Van siirast huvi.

"Põhiline, et sa õnnelik oleksid," luges Nate teema lõpetatuks. "Tegelikult ei ole. Me arvame, et küll meile siis need õiged nimed pähe tulevad, kui lapsed meil juba käes on," arvas mees. Öeldakse ju, et nimi peab inimesega kokku sobima ja enamus juhtudel sobibki. "Teed siin spioonitööd, jah? Ausalt öeldes on meeskonnal kõik võimalused selleks olemas, aga kõik oleneb poistest. Minu töö on enamasti juba tehtud. Kuigi eks ma toetan neid ikka nii kuidas saab. Aga jah, ma usun, et see ei ole võimatu," vastas Nate sõbranna küsimusele. "Ja kuidas on lood kisakooriga?"

"Oh, ma ei jõua enam oodata," lausus naine naerdes. Selline tunne nagu ta ise saaks kohe-kohe emaks. Ta oli hetkel isegi rohkem ekstaasis kui Nate. "Täpselt-täpselt, sellepärast ma sinuga lõunat süüa tahtsingi 007 ikkagi ju," muigas Ness, "tegelikult ma lihtsalt tunnen Ravensite vastu huvi. Ma võtsin veel paar kuud tagasi mõned uued liikmed meeskonda ja nende väljaõpetamine on hetkel enamus aja võtnud. Ma loodan, et see toob meile kasu mitte kahju. Samas on meie kava see aasta päris tugev ja kui tüdrukud selle hästi ettekannavad, siis on meil päris head võimaluse. Ikka esikümme vähemalt," arvas Vanessa. See oleks muidugi eriti tore kui kiskoor võidaks. Nii tõestaks ta kohe ka seda, et on treeneriks sobiv ja Ryan ei palganud teda ainult sellepärast, et ta on Brittany sõbranna.

"Kuule, minu arvates olen mina see, kes isaks saab," naeris mees, nähes kui õnnelik Vanessa kogu selle lapse jutu peale on. Ei tea, kas naine tahab sisimas ise ka endale last saada? "No, kes see siis enne suuri võistlusi meeskonda uusi liikmeid võtab," vangutas mees enda pead. Kuna tema taldrik oli tühi, tõstis ta suurelt kandikult endale mõned uue sushid. "Kuna sa oled koolis esimest aastat, siis ma arvan, et see, et te juba pääsesite osariikide vahelistesse võistlustesse on suur asi," toetas Nate sõbrannat igati. Vanessa oli tema arvates väga hea treener ja oli omal alal ikka väga tugeva. Ja tal oli tugev tahtejõud.

Nessa naeris ja jõi paar väikest lonksu enda veinist. Tõstnud enda taldrikule mõned makid, hakkas ta neid ükshaaval endale suhu pistma. "Eks ikka mina, kes siis veel," turtsatas naine, "no, mul oli tõesti hädasti paari uut inimest vaja. Vähemalt olid nad varem trenni teinud ja seega ei olnud kava neile väga keeruline selgeks õppida," seletas Nessa. Viinud enda sügavpruunid silmad Nathanile, vaatas ta talle lihtsalt otsa. "Ma tänan sind nende sõnade eest, aga tüdrukud ja nende vanemad ootavad kindlasti rohkemat," oli Ness enam kui kindel. No, ta ise ootas ka ikka midagi enamat.

Nathan hakkas naerma. Jah, tõesti. Ainult Vanessa oleks nii hulljulge, et paneks enne tähtsaid võistlusi meeskonda uusi liikmeid. Eks siis näeb, kas see maksab talle kätte või toob edu. Kunagi ei või teada. "Mina igastahes hoian teile pöialt," lubas mees, tõstes laualt enda klaasi ning võttes sealt hetk hiljem ühe lonksu. Söönud mõned sushid, pöördus Nate taas Nessa poole. "Kuule, sa mainisid mulle kunagi midagi tantsukooli või klubi loomisest. Kas see on sul endiselt mõttes?" meenus talle korraga.