Home sweet home

''MIs sa piinad vaest looma.'' ütles tüdruk noomivalt vennale ning võttis Zimose endale sülle. '' Tule siia pisike, mis ta piinab sust.''

"Oh jumal, jah."ütles mees naerdes ja läks suurde tuppa, kust ta oma leopardi teki võttis ja selle üle õla pani. Ta surus selle korra vastu nägu ning muigas kui tuttavat lõhna tundis. Seejärel läks ta kööki ja võttis külmkapist mahlapaki, mille ta köögikapile pani ja klaasi otsima hakkas.

Sammie naeris vaikselt ning vaatas siis Zimoset kes nurrus vaikselt. '' Palun pane mulle ka juua.'' lausus ta vennale, kui too endale juua panema hakkas.

Raa võttis teise klaasi veel ja kallas mõlemad mahla täis. Ta viis ühe õele ning teisega läks suurde tuppa, diivanile. Ta tõstis teki enda õlalt sülle ja jäi sellega mängima, samas mahla juues. Ta libistas tekki sõrmede vahelt läbi ning peagi vajus ta sügavasse mõttemaailma ...

Tüdruk tänas venda joogi eest ning jõi siis oma mahla. Ta jälgis Jeremyt, kuidas too nagu väike laps mängis oma tekiga. Nähes, et Raahi vajus mõtte maailma ohkas neidis vaikselt.

Jeremy lihtsalt istus ja mõtles seal. Teda painas miski, mida ta polnud isegi enda õele rääkinud. Arvestades seda, et tema õde teadis temast kõike.

Sammie pani kassi maha ning läks venna juurde. Tüdruk istus ta kõrvale ning pani käed ta ümber, et teda kallistada. '' Millest sa nii tõsiselt mõtled?''

Jeremy tuli kohe omast maailmast välja ja vaatas õde. Tema näole tekkis muie, mis kõik kahtused minema ajas. "Ei midagi, pole tähtis." ütles ta kindlalt ja pani käe tüdruku ümber.

''Jeremy, sa tead, et sa ei saa midagi mu eest varjata.'' lausus tüdruk ning vaatas siis vennale sügavlt silma.

Raa vaatas tüdrukut ning viis pilgu mujale. Ta tõusis püsti ning läks akna juurde seisma. "Hea küll. Sa tead, miks ma siiamaani seda tekki alles hoian? Sest et see plika kellele see kuulus," rääkis mees, tahtmatta ta nime nimetada. "suri eelmine kuu mingisse faking raskesse haigusesse. Ta ütles, et ta ei taha mulle mingeid valusid tekitada. Sellepärast ta jättiski mu maha. Aga asi läks hoopis poole hullemaks." rääkis ta, hääl juba vali. Siis pööras ta seljaga õe poole, toetus kätega seinale ja lasi peal õlgade vahele vajuda ja pilgu maha liikuda.

Samantha ohkas kurvalt ning vaatas siis venda kurva pilguga. '' Miks sa sellest varem pole rääkinud?'' küsis ta vaikselt ning läks venna juurde. ' Mul on kahju, et nii läks.'' lausus ta vaikselt ning kallistas Jeremyt tugevalt. Tüdruk teadis, et sellistes olukordades vajab vennas veel eriti tuge.

Jeremy ei öelnud midagi vaid kallistas tüdrukut. Peagi vajus ta keharaskus õe toele ja mees lasi pea tüdruku õlale. Ei, ta ei visanud pilti tasku. Õnneks. Ta lihtsalt lasi ennast lõdvaks. Peagi kostus temalt madal mörin, millele järgnes raske ohe.

Tüdruk pani käed tugevamalt ümber venna ning hoidis teda tugevalt enda vastu. God damn it, Jeremy oli ikka suht raske, arvestades veel seda, et kutt oli ka õest peajagu pikem.

Jeremy lasi peagi tüdrukust lahti ning läks pilkugi õele pööramatta oma tuppa. Ta otsis enda Marlboro Ice suitsupaki ja läks rõdule. Mees võttis pakist ühe suitsu ning süütas selle, tõmmates kohe kopsud suitsu täis. Ta hoidis natuke aega ja puhus siis välja. Peagi pigistas ta filtrit natuke aega kuni üks krõps käis. Mees tõmbas uue mahvi ja nüüd oli ta suus tugev mentooli maitse.

Sammie saatis vennaraasukest pilguga ning läks, siis diivanile istuma. Ta lappis venna lemmikteki kokku ning viis seejärel selle venna tuppa. Jer oli ikka omadega täiesti läbi, vähemalt nii tundus mehe õele.