VersaEmerge @ TRIC!! Vea end kohale.

Samantha sobras mõnda aega mõtteis, üritades välja mõelda kohta kuhu minna. '' Umn, mul hetkel pea tühi.'' lausus ta ning vaatas õrnalt naeratdes Stephenit. Parem noormees ise pakub kuhu minna.

Sayer tervitas nendega ühinenud Liamit ja Alexit, kuigi ta sai kohe aru, et tüdruk väldib tema pilku ja on üldse kuidagi pingul. Nende viimane sõnavahetus ei olnud tõesti kõige sõbralikum. Tegelikult tahtis Sayer juba ammu temaga sellest rääkida, aga tüdruk ei olnud kunagi üksi ja praegust olekut arvestades ei tulnud see ka täna veel kõne alla. "Tahad lavale lähemale minna?" pöördus ta hoopis Jessica poole.

Jessica ei teinud sellest väljagi, kui Liam ja Alex tema kõrvale maandusid. Ta kompas pimesi Sayeri käe järele ning põimis nende sõrmed. "Mkm," raputas Jes noormehe küsimusele vastuseks pead, silmadega samal ajal Alenat otsides. Kuhu ta läks? Pidi ju kohe tagasi tulema.

Tundnud, kuidas tüdruku käsi tema oma kompas, muigas noormees kergelt, pilk Jessicale suunatud. Nende ühte põimunud sõrmed olid justkui kindluseks ja märgiks, et nad kuuluvad kokku ja miski ei saa neid lahutada. Say märkas tüdruku otsivad silmi ja ta teadis ka selle põhjust, aga ta ei öelnud midagi, vaid viis ka enda silmad ruumis ringi vaatama.

Liz tõusis otsustavalt diivanilt püsti ning seadis enda sammud leti juurde, kus ta endale ühe lahjema õlu tellis. Baarmen võttis külmikust ühe pudeli, korkis selle lahti ning ulatas näitsikule. Tasunud koheselt joogi eest, keeras ta end ringi ning tatsas lava juurde rahva sisse. Leidnud sealt Sierra ja Jasoni, tervitas ta neid ning tänas noormeest eelmise päeva eest. Lizard ei läinud täitsa lava ette, aga palju sellest puudu ei jäänud. Ta kavatses teha seda, mida Daniel käskis - tunda rõõmu tänasest õhtus. Ja seda siin lava ees, mitte seal diivanil istudes.

Alexi silmad saatsid Lizardit, kuni viimane kadus rahva sisse. Tore oli näha, et neidisel on palju parem olla, eriti veel peale eilset õhtut kui Daniel viimaks ärkas. Seda uudist kuulis ta Jasoni käest, kellega ta eile õhtul haigla lähistel kokku põrkas. Enda rohelised silmad viivuks Jessile ja Sayle viinud, pööras ta kiirelt enda pilgu Liamile. "Ma .. ma lähen hingan natukene värsket õhku.. mul on natukene paha olla," sõnas Lexi kiirelt, hüpates põhimõtteliselt diivanilt püsti ning kõndides väljapääsu poole. Põhimõtteliselt oli see tõsi, tal oli paha olla ning seda mitte tekiila tõttu, vaid pigem võttis Juri uudised tal seest õõnsaks ja täitsid külmaga. Samuti oli põhjuseks ka Sayer. Alex mäletas hästi nende viimast vestlust ning see pole talle siiani rahu andnud.

Mar 24, 2012 18:29:08 GMT 2 @music said:

Samantha sobras mõnda aega mõtteis, üritades välja mõelda kohta kuhu minna. '' Umn, mul hetkel pea tühi.'' lausus ta ning vaatas õrnalt naeratdes Stephenit. Parem noormees ise pakub kuhu minna.

Nagu Steph isegi teaks. Samas mingeid erilisi valikuid ju nagunii polnud. Üks võimalus oli see, et nad läheksid Stepheni poole. See oligi esimene asi, mis kutil pähe tuli. Ja kuna ta midagi paremat välja mõelda ei osanud, pakkuski ta seda võimalust Samanthale. "Minu juurde ehk?"

''Kõlab hästi.'' nõustus neidis lõbusalt. Talle see mõte meeldis ja isegi väga. Tüdruku poole nad nagunii ei oleks saand minna, Jeremy oleks, siis kogu aeg küljes rippunud.

"Aga siis lähme kohe?" küsis Stephen lootusrikkal toonil. Siin ruumis oli natuke liiga lämbeks muutunud ning kutt soovis kiiremas korras välja minna, et natuke värsket õhku hingata. Nagunii jalutaks nad Stepheni koduni jalgsi, kuna see ei asu klubist eriti kaugel. Ja muidugi oli ka üks teine põhjus, mis Steph siit lahkuda tahtis. See oli privaatsus. Kutt tahtis Samanthaga kahekesi olla ilma mingite uudishimulike pilkude jälgimiseta.

Samantha näole tekkis naeratus. '' Lähme.'' nõustus neidis lõbusal hääletoonil. Sammie tahtis juba siit klubist välja saada, õhku oli vähe ja hetkel soovis ta Stepheniga kahekesi olla. Teiste uudishimulikud pilgud ei meeldinud tüdrukule kohe üldse mitte.

Stephen võttis Samanthal käest kinni ning õige pea olidki nad klubist lahkunud. Nüüd jäi üle veel teha väikene jalutuskäik Steph koduni ning kohal nad ongi. Ka sel korral pole Stepheni juures kedagi kodus. Nagu ikka. Vanemad annavad ilmselt endast kõik, et oma poega ignoreerida. Vahel võis see ju kurb tunduda, aga praegu oli Steph isegi õnnelik, et neid pole. Jäävad ära selgitused, miks ta mingi võõra plika majja veab. Ja muidugi jälle see privaatsustunne.

Samantha hoidis tugevalt kogu aeg noormehe käest kinni. Millegi pärast tüdruk juba arvas, et Stephil pole kedagi kodus. Muidu noormees poleks pakkunud ju, et minna ta juurde. Tüdruk lükkas juuksesalgu, mis tal silmadele vajus, kõrva taha ning vaatas muigega Stephenit.

Ei läinudk palju aega, mil noored Stepheni kodu juurde jõudsid. Kõik aknad olid kenasti pimedad, nagu kutile juba varem teada oli. Samas tegid vanemad mõnikord ka "üllatusi" ja ilmusid koju hoopis siis, kui neid kõige vähem oodata võis. Vastumeelselt pidi kutt Samantha käest lahti laskma, kuna nüüd oli vaja võti taskust kätte saada ning uks lukust lahti keerata.

OT: uus teema?

Sammie heitis pilgu korra akendele ning muigas, kui need olid pimedad. Järelikult polnud kedagi kodus, aga samas kunagi ei või teada, äkki vanemad magavad juba või midagi. Kui Stephen ta käest lahti asi, tahtis tüdruk protestima hakata, kuid hoidis ennast tagasi. Oli ju noormehel vaja võti üles leida, et uks lukust lahti saada.

Ot Jepp

Mar 21, 2012 15:56:34 GMT 2 @red said:

"Jätan meelde," lubas Sierra, vaadates veel hetke poisile otsa, ennem kui pea jälle otseks sättis ja pilgu lavale viis. Pihta hakanud muusika pani tüdruku koheselt enda jalga kergelt nõksutama ja kaasa laulma. Vähemalt neid kohti, kus ta sõnu teadis ja kus nad tal peas olid. Yeah, sellist muusikat oli ta kaua oodanud. Nüüd sai hästi end lõdvaks lasta.

Poolteist tundi möödusid kiirelt hea muusika saatel. Jason ei võtnud kordagi enda käsi Sierra pihalt, hoides neidist enda lähedal. Korra ta lasi tast lahti ning tüdruk kadus tema juurest, enam ta ei taha lasta sel juhtuda. Kuigi lähenev sügis võib seda nendega teha. Tommie andis Melodyle võimaluse elada enda elu edasi, teha neid samu lollusi, olla see sama tüdruk, teha enda unistused teoks. Elu on liiga lühikene, et see raisata ühe hetke ootamise peale või ühe inimese ootamisele, kes võib-olla ei tulegi tagasi.
Kui viimane pala oli kõlanud, pöördusid Jasoni rohelised silmad Sierrale. Ta surus enda huuled hetkeks tema juustesse, kinkides talle õrna musi. "Mis plaanid meil edasiseks on?" tundis noormees huvi, jälgides neidise silmi.