20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 29, 2012 19:03:27 GMT 2
Tunnid olid läbi ja trennini oli aega. Koju polnud asja ja väljas oli nii külm, et Jessie ei tahtnud isegi kuhugi kohvikusse jalutada või midagi. Teisi trennikaaslasi polnud veel kohal ja seetõttu jättis tütarlaps oma asjad kõik kappi ning läks koolimaja peale uitama. Huvitav, kas Sayeri ema on täna koolis tööl? Või on liiga vara veel? Igatahes oli kindel, et selle tädiga hoiab ta edaspidi häid suhteid. Päris pugema ei tasuks vist ka hakata. Jessica jalutas mööda koridore kuni sattus psühholoogi kabineti ukse juurde, mis kergelt irvakil oli. Ta piilus sisse ja jäi sellega kohe vahele ka. "Tere," lausus Jessie kergelt ehmudes, ta ei arvanud, et psühholoog endiselt koolimajas on.
|
|
|
Post by Robert L. Harting on Jan 30, 2012 23:28:35 GMT 2
Roberti jaoks oli see järjekordne õhtu lisatundidega, mis kulusid põhiliselt teda külastanud seniorite psühholoogiline analüüsi koostamisega ning nende tehtud testide ülevaatamisega. Tegevust jätkus igastahes palju. Jätnud ukse lahti värske õhku saamiseks, võttis Robbie musta lipsu eest ning avas esimesed kaks triiksärgi nööpi. Vaikse muusika saatel jättis mees testid sinna paika ning sirutanud ennast, sulges hetkeks silmad.Ttervituse peale avas ta enda silmad ning pööras need uksele, silmitsedes tumedapäist tütarlast. "Tere-tere," tervitas Robbie teda vastu, istudes uuesti viisakalt. "Viimase tunni vabastav kell käis juba ammu, mis sind veel siin kinni hoiab?" küsis Robert.
|
|
20-aastane; Eastside
Citizen
|
Post by Jessica Jeanette Hill-Tremblay on Jan 30, 2012 23:35:39 GMT 2
Psühholoog on päris lebosse ära läinud, mõtles Jessica. "Mul hakkab umbes-täpselt," ta otsis silmadega seinakella,"viiekümne ühe minuti pärast kisakoor." Jessie viibis seal kabinetis esimest korda, psühholoogi oli ta kooli peal liikumas näinud varem. "Teil peaks ka koristaja jaoks plats vabastatud olema," märkis Jes.
|
|
|
Post by Robert L. Harting on Feb 8, 2012 20:06:15 GMT 2
Robert noogutas kergelt, jälgides samal ajal neidist. Tüdruk pole varem tema juures käinud, mis tõttu oli mehe jaoks vaid tuttav nägu. Tema sõnade peale muigas psühholoog kergelt. "Ma koristan põhiliselt ise enda kabinetti ning pealegi on proua Tremblay harjunud, et ma veedan siin aega ka tunde peale tööpäeva lõppu," lausus Robbie konkreetselt ja ausalt, suul endiselt sõbralik naeratus. "Aga nii kaua kui sa ootad, võid sa olla siin kui sa soovid. Mul pole midagi selle vastu ning kui sa tahad rääkida millestki, siis ma ka kuulan heameelega," lisas ta peagi. Sellepärast mees siia tööle tuli - alati on noori, kes tahavad rääkida teatud asjadest inimesega, keda nad tihti peale ei tunne, kui näiteks oma perekonna liikme või sõbraga.
|
|