Pole vajadust

"Aga targem oleks. Minevikust kinni hoidmine pole kunagi kasulik. Ei sulle ega kellelegi teisele. Vastasel juhul oled sa päris kiirelt depressioonis, mis võib sind viia radadele, kuhu sa ei taha minna. Kui sa soovid, siis me võime sellest rääkida, kui ei, siis liigume edasi ja räägime millestki muust, aga sa ei tohi neid tundeid allasuruda ja maha salata," sõnas Robert rahulikul ja samas toonil, mis ei lasknud neid sõnu mitte kuulata.

"Ma olengi juba...Ühel õhtul jõin ma end täiesti täis ja Sierra kandis mu eest hoolt. Muidu oleksin ei tea kus lõpetanud," rääkis Joseph ausalt. Noormees toetas küünarnukid põlvedele ja pea omakorda kätele. Nii oli hea rääkida ja mõelda.

Robert noogutas kergelt. Ta tegi kiirelt mõned märkmed paberile, tõstes enda pilgu uuesti Joe'le. Noormees on tõesti palju läbi elanud, nii viimastel päevadel kui ka viimased aastad. Ta pidi kasvatama ülesse enda noorema õe, püüdes samaaegselt enda eluga toime tulla. See pole kerge ülesanne, mida täita, aga samas on see üks neist ülesannetest, mis kasvatavad meid selliseks nagu me täna oleme. Need kasvatavad meie iseloomu meile sobilikuks. "Tundub, et te olete head sõbrad," lausus mees vaikselt.

"Jah, me oleme...Head sõbrad," lausus Joseph pisut kibedalt. Ta ei tahtnud sõber olla, aga ei jäänud muud üle. Kahju olkes Sierrast kui sõbrast ilma jääda. Joe tundus, et ta lõdvestus ja vestlus mõjus tegelikult rahustavalt. Noormees jõudis otsusele, et õpetajatel oli õigus aja kinni panemise suhtes.

Kahe emotsiooni vaheline tühimik, kui Joseph mainis sõnu 'head sõbrad', ei jäänud Robertile märkamata. Ta teadis seda emotsiooni. Ta ei hakanud küll midagi mainima, aga tegi paar märget selle kohta. "Te teate üksteist ju pikemat aega?" tundis Robbie huvi. Sierra oli küll varem maininud, et on Joega juba aastaid sõbrad, aga rohkemat mees eriti ei teadnud. Samas oleks seda vajalik teada, sest ometigi sõbrad on need, kes suudavad patsienti mõjutada kõige rohkem.

"Jah, enne minekut saime hästi läbi...Aga meie suhtlus katkes ühel hetkel. Kirjad muutusid aina lühemaks ja...Lõppes," vastas Joseph ja toetas end mugavamalt istuma. Joe arvas, et tasuks siin veel käia. Tänane polnud veel lõppemas, kuid nooruk uskus, et see teeks head.

See olukord sarnanes päris palju Roberti ja Vanessa vaheliste suhetega. Nende kirjavahetus muutus samuti hõredamaks ja lõppes korraga. Vähemalt nüüd, kui naine on tagasi Tree Hillis, on nad hakanud uuesti suhtlema ja teinud isegi korralikud plaanid, et kaotatud aeg tagasi teha. Märganud, et Joe tunneb ennast juba mugavamalt, muigas psühholoog rahulolevalt. "Ja nüüd? Kõik on korras?" küsis Robert.