Cheerleading

Oli esmaspäeva pärastlõuna. Mary, kes nüüd uuena kisakoori astus, polnud kavaga absoluutselt kursis. Seega arvas treener, et oleks hea, kui keegi oma vabast ajast oleks nõus Mariele kava ette näitama ja siis seda talle õpetama. Seetõttu istus Mary tüdrukute riietusruumis, trenniriided seljas, ja ootas kedagi, kelle nime ja välimust ta ei teadnud. Marie pole kunagi varem cheerleadinguga tegelenud, aga ta on kolme-aastasest peale käinud iluvõimlemises ja esimesest klassist alates showtantsus. Kas nendest kahest piisab, et olla kisakooritüdruk? Mary igatahes oli endas väga kindel.

OT: Carmel

Carmel oli üsna üllatunud, kui Vanessa keset kooliaastat neile uue tantsija võttis. Tavaliselt seda ei tehtud või siis õigem oleks öelda vanasti seda ei tehtud, sest vanasti ei olnud kisakoori tüdrukutel treenerit, vaid kaptenid mängisid treenerite osa. Nüüd pidi aga Car olema nõus ja kuulama seda, mida treener neile räägib. Ja just täna oli ta käskinud tal enda vaba aeg enne treeningut kulutada sellele, et kellelegi uuele nende kava õpetada. Kuna ta on kapten, siis ei ole tal eriti muud võimalust, kui kuuletuda ja teha seda, mis tiimile parim. Seega jalutas Carmel mööda võimla koridore, ajades juttu paar korvpalluriga, kes trenni läksid. Jätnud nendega poiste riietusruumi ukse juures hüvasti, liikus ta otse neidude omasse, astudes sisse ruumi, mida ta võis tõesti enda teiseks koduks kutsuda. Car tatsas sõnagi lausumata enda kapi juude, millel ilutses kena sinine C, mis tähistas kaptenit. "Ma loodan, et sa oled kiire õppija, sest kava on raske ja võistlused ukse taga," sõnas ta kappi avades ning sealt enda kisakoori kostüümi välja võttes. Avanud enda koolikoti, mis pingil lebas, võttis ta sealt välja ühe kilekoti, milles oli 'uue tüdruku' kiskoori kostüüm. "Ma loodan, et on paras," lausus ta, ulatades selle neiule, keda ta esimest korda enda elus nägi. "Ma olen Carmel muidu, võid ka Car'iks kutsuda," lisas ta kerge naeratusega.

Kisakoori outfit

"Ma annan endast parima," lubas Mary. Muidu vist ei annaks, aga kuna ta rahvale esinema peab ja ennast lolliks teha ei taha, siis annab. Tütarlaps võttis kilekoti vastu ning võttis sealt kostüümi välja. Suurust vaadanud, oli ta üpris kindel, et see on talle paras. "Mary," tutvustas Marie Angely end. Ta pani kostüümi tagasi kilekotti ja kilekoti kappi, mis nüüdsest oli tema oma. Ta võttis patsikummi ning seadis oma juuksed kõrgesse hobusesabasse. Nüüd on ta valmis kava selgeks õppima.

Carmel vahetas enda kooliriided kiirelt kisakoori riiete vastu. Sidunud enda valgete papude paelad kinni, ajas ta end sirgu ning sidus enda pikad mustad juuksed hobusesabasse. "Ma arvan, et läheme matiruumi. Saalis on praegu korvpallurid ja nad hakkavad meid segama.....või siis vastupidi," turtsatas tüdruk ning muigas õrnalt, astudes riietusruumist välja. "Kas sa muideks tead, et sul on vedanud, et sa poole aasta pealt meeskonda said. Tavaliselt seda ei juhtu," seletas Car, jalutades mööda võimla koridore matiruumi poole, pilk uuel tüdrukul.

Matiruum, kõlab ohutult, järelikult sobib. Mary tõusis püsti ja järgnes Carmelile. "Vanessa kahtles jah kuidagi palju, et kas ikka võtta mind meeskonda. Ütles, et kui ma kava kiirelt selgeks ei saa, et siis ma siia püsima ei jää," rääkis Marie. Tütarlaps tõesti lootis, et ta saab kava selgeks, et kisakooritüdrukuks jääda. Ta tahtis korvpalli lähedal olla.

"Me oleme siiski võistlusrühm ja enamasti tulemuste peal väljas. Korvpallile kaasaelamine on meile lihtsalt meeskonna vaimu loomiseks ja kavade harjutamiseks," üritas Carmel neidu nende tiimiga paremini kurssi viia. Nad on mitmetel aastatel tulnud USA kisakoori rühmade seas esi 10'nesse ja sellise väikese linna ja kooli kohta on see suur saavutus, eriti kui pidada silmas, et vanasti puudusid neil igasugused treenerid. Tüdrukud ajasid kõik asjad ise joonde. Avanud matiruumi ukse, pani Car tuled põlema. "Alustuseks teeme niisama sooja ja siis ma õpetan sulle kavalise liikumise selgeks ja pärast seda hakkame elemente täiustama. Siis saad trennis keerulisemad elemendid selgeks õppida, ma mõtlen neid elemente, kus meil rohkem inimesi vaja läheb," rääkis kapten, lülitades muusikakeskuse vaikselt käima. Nii läheb aeg lõbusamalt. "Oled sa üldse varem kisakooriga tegelenud?" esitas Carmel Mery'le küsimuse.

"Täpselt sama lause ütles mulle Vanessa," muigas Mary. Tütarlaps astus Carmeli järel matiruumi. "Ei ole," raputas Marie Angely pead,"aga ma olen käinud kolmteist aastat iluvõimlemises ja üheksa aastat showtantsus." Loodetavasti see informatsioon paneb Carmeli mõtlema, et Marie ei ole nii lootusetu väljakutse kui pealevaadates paistab.

"Mõlemad tulevad kindlasti kasuks," arvas Carmel. "Kas sa eelistad end iseseisvalt soojaks teha või tahad koos minuga samu harjutusi teha?" uuris tüdruk, sest temal erilist vahet ei olnud. Nagu nii oli tal välja kujunenud oma kindel soendusrutiin, mida ta igakord tegi. Sellega sai end kiiresti soojaks.

"Koos sinuga," lausus Marie. Hiljem hakkab ta ilmselt iseseisvalt tegema, kui kava teada saab, et siis täpselt teada, mille soojakstegemisele ta rohkem rõhku peab panema. Hetkel ta lootis, et kui Carmeli järgi soojenduse teeb, et siis ta järgmisel päeval sant ei ole.

"Okey," noogutas Carmel, "alustuseks võime niisama mõned ringid joosta, siis venitada ja pärast seda mõnigaid tantsusamme teha," andis tüdruk Mary'le kiire ülevaate sellest, mis neid ees ootab. Kohendanud kiire liigutusega enda hobusesaba, hakkas ta vaikselt jooksma. See oli mõnus, sai tavaliselt oma mõtteid mõlgutada, aga täna tahtis ta neiu kohta rohkem teada saada, "räägi siis mulle, kust sa tuled üldse ja kuidas sulle meie linn ja kool meeldivad?"

Mary hakkas samuti jooksma. Talle ei meeldinud joosta. See võttis kopsu nii kokku, et pärast võttis oma kümme minutit aega, et hingamine jälle kontrolli alla saada. "New Yorkist tulen," lausus Marie ja tõdes, et jooksmisega samal ajal rääkida on paras piin. "Ma olen siin linnas alles paar päeva olnud, kuidagi harjumatult vaikne on," suurlinna tüdruku jaoks on väikelinn nagu väikelinlase jaoks küla. Küla Marie jaoks on pommiauk, kus mitte midagi ei toimu. "Pisike kool on, kui New Yorkis võttis mul enam jaolt terve vahetund aega,et ühest klassist teise jõuda, siis siin mul on vahetundides aega muud ka teha," muigas Mary. Marie Angely on Tree Hillis nii vähe aega veetnud, et ta veel ei oskagi seisukohta võtta, et kas talle meeldib siin või mitte.

"Ah, et otse Suurest Õunast," jättis Carmel meelde. "Mis sind siis sellest suurest linnast siia väikesesse linnakesse tõi. Paljud noored ei tule siia just vabatahtlikult," pidi tüdruk tõdema. Noori oli siin üsna raske paigal hoida. Muidugi oli perekondu, mis olid Tree Hillis aastaid ühes majas elanud nagu ka Carmeli enda perekond.

"Suht kräpp koht elamiseks, kui positsiooni pole," märkis Mary. Kui tallaaluseks muutuda, siis kaob ilmselt eluisu ära. Karm värk. "Vanemad läksid lahku. Paps arvas, et kuhugi pommiauku kolimine aitab lihtsamini seda üle elada," seletas Marie. Paps sõnastas seda natuke teistmoodi - keskkonna vahetamiseks. "Ja kuna ma emme silmarõõm ei ole, siis öeldi mulle konkreetselt, et pean isaga kaasa minema," ütles Mary. Tütarlapse emme võttis uue mehe, kellega tita saab. Marie jäi talle lihtsalt jalgu. See on Marie Angely vaatenurk, sest talle tõesti tundus, et ta emal on täiesti ükskõik, kellega Mary elama jääb.

"Jamh, üsnagi tüüpiline stsenaarium," muigas Carmel. "Isaga saad siis hästi läbi, jah?" uuris tüdruk. Tema vanemad elasid koos ja ta sai nendega hästi läbi, seega ei olnud tal sellistest asjast väga palju aimu.