Hello, my old friend

Tegu oli pühapäeva õhtuga ning väljas hakkas juba hämarduma, kui Sierra enda suuna Westside'ile võttis ja täpsemalt Sayeri juurde. Kuna Jessica oli soovitanud tal ise noormehe juurde minna, et teada saada, kuidas tal läheb, siis siin ta nüüd oligi. Melody seisis vana tuttava ukse juures, käsi koputamiseks valmis. Oi, selle majaga oli tal nii palju mälestusi. Siin trepi peal said nad koos Sayeriga kõik maailma asjad läbi räägitud. See tilluke maja oli tema jaoks lihtsalt nii hubane ja mõnus, et ta julges seda enda teiseks koduks nimetada.

Outfit

Sayer oli just jooksmas käinud, vaatamata väljas valitsevale lumele. Tegelikult oli selline talvine jooksmine väga värskendav ja mõnus. Tegi kõik su mõtted kenasti lahti. Ja seda oli poisil praegu kõvasti vaja. Keeranud tuttavale jalgrajale, jõudis ta peagi enda aeda, märgates koheselt ühte punapead enda trepil seismas. Say vaatas võõrast kergel kulmukergitusel, lähendes talle aeglsaelt, kuni tema selja taha seisma jäi. Koheselt tundis ta selle kena neiu ära. "Can it be? Sierra Melody Kusterbeck isiklikult minu ukse ees," sõnas noormees laia naeratusega, kinkides tüdrukule ühe kallistuse. "Sind on küll hea meel näha," pidi Say tõdema. Sierra oli talle alati nagu õde olnud.

Kuulnud enda selja tagant vägagi tuttavat häält, keeras Sierra end ringi ja praktiliselt hüppas poisile kaela. "Sind kaaa. Tead, kuidas ma sind igatsesin. Ma tahtsin sulle üllatust teha, sellepärast ma su viimasele kirjale ei vastanudki," rääkis näitsik säraval pilgul. Ta süda sees tegi sellist rallit, et raske oli lausa hingata. Vot nii õnnelik oli Mel antud hetkel. "Ma loodan, et sa pahane ei ole," tegi Sierra noormehele enda tuntud kutsikanäo.

Sayer hoidis veel pikalt enda käsi ümber selle kalli tüdruku. Ka tema oli ülimalt õnnelik ja rõõmus, et Sierra just nüüd ja praegu siin oli. "Ma ei saa mitte kuidagi sinu peale pahane olla. Oeh, Sierra sa just tegid mu päeva mitu korda paremaks," õhkas Say ning lasi Sierrast viimaks lahti, avades ukse ning lastes ta enda ees sisse. "Emps, sa ei arva elusees ära, kelle ma meie uke eest leidsin," sõnas Sayer piisavalt valjult, et see kööki kostaks, ise samal ajal enda üleriideid eemaldades. Esikusse ilmus peagi Sayeri ema - Claire. "Et mu silmad mind ei petaks," pomises naine ning jalutas tüdruku juurde, kallistades teda soojalt ja emalikult.

Sierra astus majja ning tundis koheselt seda soojust ja hubasust, mis siin alati olemas oli, vaatamata kõigele, mis selle maja seinte vahel toimunud on. Tüdruk eemaldas enda saapad ja mantli ning kotist võttis ta välja kaks kingitust. Kuid ta ei jõudnud neid kellelegi anda, sest sai ennem ühe sooja kallistuse osaliseks. "Näe, ma tõin teile mõlemale kingitused ka," lausus Mel rõõmsalt, kui naine embuse lõpetas. Ta ulatas Sayerile ühe kotikese ja Claire'ile teisi. Sayeri oma sisaldas ühte arhitektuuri raamatut ja Inglismaa parlameni hoone metallist tillukest maketti ja ühte T-särki. Samuti maakaarti, kuhu Sierra oli märkinud kõik kohad, mis ta teadis, mida Say külastada soovib. Nüüd saab poiss sinna ise kohti juurde panna. Claire'i oma sisaldas, aga ühte ilusat salli, tassi ja paari erinevat inglise teed.

Sayer ja Claire võtsid enda kingitused vastu ning vaatasid mõlemad sooja naeratusega neiule otsa. "Sa tulid just õigel ajal. Ma tegin seda kooki, mis sulle väga meeldib - kohupiima ja ananassiga ja meil on valget jäätist ka," sõnas naine ning asetas enda käe ümber tüdruku, et ta kööki juhatada. Sayer jälgis neid hetke, "ma lähen käin kiirelt pesemas ja ühinen teiega siis," lausus ta köögist möödudes ja trepist ülesse kadudes. Ta viis enda kingituse magamistuppa, võttis vahetusriided ning kadus duši alla.

Claire pani Sierra ühele toolile istuma ning lõikas talle veel täiesti soojast koogist ühe paraja tüki, lisades sellele peale veel mõnusa kuhja jäätist. Võtnud sahtlist lusika, asetas ta selle Sierra ette. "Ja ära ütle, et sa Inglismaal midagi paremat maista said," sõnas naine mängleva karmusega, tõstes ka endale ühe tüki ja istudes Sierra vastu. "Noh, räägi siis, kuidas sul läheb ja kuna sa jõudsid?" õhutas Claire neidu rääkima. Ka tema oli neidise olukorrast täiesti teadlik ja seda tänu kirjadele, mida Say alati ka emale näitas. Seda muidugi Melody loal.

"Ohh, ma armastan seda kooki ja ma tõesti tundsin sellest puudust," tunnistas Sierra, astudes Claire'i juhatusel kööki, kus võis tõesti tunda seda ammu tuttavat koogi lõhna, mis ta hetkeks silmi sulgema pani. Mõnus. Hetk hiljem leidis ta end toolilt. Silmadega üle ruumi käies, pidi ta tõdema, et kõik oli täpselt nii nagu ta mäletas. Jälgides, kuidas naine talle ühe suuure tüki taldrikule asetas, muigas Mel laialt. "Mitte miski ei saa sinu söökide vastu, Claire. Need on lihtsalt i m e l i s e d," rõhutas Mel eriti viimast sõna ja ta teadis, et ei liialda. Ta oli kunagi isegi soovitanud tal oma kohvik avada, aga naine lükkas selle arvukate argumentidega ümber. "Praegu läheb hästi. Tead, siia tagasi tulles tundsin ma seda veidrat tunnet, et see ongi kodu. Tead, ma ei tahaks siit enam mitte kunagi mitte kuhugile minna. Aga ülikool ootab ees," rääkis Sierra, võttes taldrikult ühe suure ampsu. Mmmm. "Ma jõudsin....mul on piinlik öelda, aga juba detsembri alguses. Mul oli lihtsalt nii palju tegemist, et ma ei jõudnud kuidagi siia. Koolis ma küll ei käinud, aga mul oli ilma selletagi jamamist. Ma käisin isegi ballil, aga ma kadusin sealt ruttu. Oeh, eks ta ole ikka natuke raske siin nüüd jälle nende samade inimeste keskel olla, aga inimesed nagu Sayer, Joe, Liz ja nüüd ka Jessica, teevad siin olemise palju kergemaks ja paremaks," tunnistas Sierra avameelselt.

"Tree Hillil ongi selline omapärane võime sind seda linna armastama panna ükskõik mitu korda sa oled varem vandunud, et tahad siit esimesel võimalusel kaduda," rääkis Claire, vaadates Sierrat nagu enda tütart, keda tal kunagi olnud ei ole. Või siiski? Just selle tüdruku näol oli tal alati olemas tütar. "Ära sa mulle sellest ülikoolist räägigi. Mul on nii raske Sayeril ära minna lasta, aga see on elu. Ta on vaadanud endale ka Tree Hillist nii kauged ülikoolid. Muidugi on need paremad, aga raske on, kui ma teda ainult mõned korrad kuus nägema hakkan. Vähemalt lähevad asjad loodetavati Niles'iga korda...," ohkas naine, jäädes mõneks ajaks mõttesse, kuid naeratades siis selle kurbuse enda näolt minema. "Siin majas ei pea sa kunagi vabandama või piinlikust tundma. Me ei hinda sind. Kõge tähtsam on see, et sa üldse siia tulid," sõnas Claire ning võttis Sierra käes enda pihku, vaadates näitsiku pruunidesse silmadesse. "Sa tead ju, et oled siin majas alati teretulnud. Ma olen kindel, et see algus võib raske olla, aga lõpuks on see kõik seda väärt," kinnitas naine siira naeratusega.

"Ma ei teagi veel, mis ülikoolidesse ta enda taotlused saatis, aga sellel teemal tahan ma temaga kindlasti rääkida. Ma ei tõesti ei taha lõpetamisele mõelda, sest mul ei ole õrna aimugi, mida ma edasi tahan teha. Alguses mõtlesin ma Inglismaale tagasi minna, aga siis mõtlesin ma, et miks mitte Ameerikas mõni ülikool laulmise ja ehk isegi muusikalide alal lõpetada," avaldas Sierra enda ülikooliideid. "Ma kuulsin Sayerilt, et te käisite tal jõuludel seal külas ja ta olevat end täitsa hästi üleval pidanud," sõnas tüdruk, süües enda kooki, mis oli lihtsalt liiga hea. "Ma tean ja selle pärast mulle see maja meeldibki," naeratas Mel, pigistades Claire'i kätt õrnalt. Naise käsi oli emalikult soe ja hoolitsev.

"Ta saatis kuute erinevasse ülikooli enda taotlused. Ta on otsustanud minna arhitektuuri peale, kuigi ta mõtles ka kirjanduse peale," valgustas Claire tüdrukut enda poja valikute ja eelistuste vallas. Ega ta isegi kuigi palju ei teadnud. Sayer on alati selline poiss olnud, kes teab ise, mida teeb ja kuidas teeb. Talle meeldib ise enda otsuseid langetada ja talle ei meeldi kui keegi teda otsustamisega tagant sunnib. "Sa jää ikka Ameerikasse. Muidu jäädki sinna kaugele Euroopasse. Pealegi ma just sain su tagasi, et taha kohe ära lasta jälle," naeratas naine siiralt, vaadates enda vastas istuvat punapäist neidu, kes oli kenaks naiseks sirgunud. "Jah, see oli väga tore. Kuigi mulle tundub, et Sayer ei ole ikka veel täiesti kindel, mida ta enda isa vastu tunneb. Tal on ilmselt valusad mälestused, mis ei lase tal Niles'i enam sama pilguga vaadata. Ma võin ka eksida, aga mul on tunne, et ta ei taha veel seda täielikult uskuda, et isa on muutunud. Ta just kui kardab kõrvetada saada, kui Niles jälle sellesse aukku peaks kukkuma," rääkis naine tasasemal häälel, kuigi vaevalt Sayer seda ülesse kuulnud oleks.

"Me kirjutasime sellest natuke. Ma arvan, et arhitektuur on temale see õige," arvas Sierra. Ta saab seal ühendada enda joonistamisande ja füüsika oskuse, arvas tüdruk. Need olid kaks kohta, kus ta tugev oli. "Noo, ma saatsin kolme ülikooli enda taotlused väikese hilinemisega, seega ma ei ole kindel, kas nad neid üldse arvesse võtavad. Ma ise tahaksin hirmsasti Berklee'sse sisse saada," rääkias Sierra naisele, jäädes viivuks mõttesse. Siin elus oligi ainult üks asi, milles Mel hea oli ja see oli laulmine ja muusika. Muud ained olid nii nagu olid. "Noh, ma arvan, et me ei saa teda just milleski süüdistada. Aga ma usun, et kõik, mis ta vajab on lihtsalt aeg," sõnas Sierra ning sõi isukalt kooki.

Claire noogutas kõikide tüdruku sõnade peale, sest need olid lihtsalt õiged. Võibolla vajas Sayer tõesti ainult aega ja see oligi kõik. "Berklee's olevat hea muusikaosakond," sõnas naine pärast lühikest vaikushetke, mis ei olnud kuidagi rõhuv. Nad mõlemad mõtlesid lihtsalt natuke aega enda mõtteid. "Kas Roof on sulle ka enda tüdrukutest rääkinud?" uuris naine vaikselt. Ta tundis muret selle üle, et ta neid viimasel ajal pidevalt vahetas. Eriti kurb oli ta Alexi pärast.

"Jah, seda ta on," ohkas Sierra ja sellepärast ta kardabki, et ei saa sinna sisse. Lisaks muusikale loevad seal ka teiste ainete hinded, aga need ei ole näitsikul just kõige paremad. Ta loodab endast lihtsalt sellel poolel aastal kõik anda ja eks siis näeb, kas saab sisse või ei saa. Naise järgmine küsimus pani tüdruku laialt muigama. "Ma tean, et tal oli midagi Lizzaga ja praegu on ta vist Alexiga?" pakkus tüdruk. Ta ei olnud Say viimasele kirjale vastanud, mis tähendas seda, et ta ei olnud temalt ka uut kirja saanud. Seega kõige hilisemad uudised on puudu.