Sünnipäevapidu

Jessie jõudis just äsja Westside'ilt koju. Ta oli seal palju kauem, kui algul plaanis ja seda ilmselgelt selle tõttu, et Sayerit kohtas. Enne kojutulekut käis ta ka kiirelt poes, et igast rämpsu õhtuks varuda. Ta juba kujutas ette, kui paha tal järgmisel hommikul olla on. Tütarlaps pani Say joonistatud pildi enda riiul-lauale ning koti rämpstoiduga asetas ta oma diivan-voodile. Ta polnud veel päris kindel, kas ta hakkab filme vaatama oma toas või elutoas, kus on suur telekas. Olenes, kas ta on üksi kodus või mitte. Jes läks kööki pitsat tegema, selleta pole üksi filmiõhtu tema jaoks filmiõhtu.

OT: Jackson.

Koolimaja asemel võttis Jackson suuna Eastside. Käed teksade taskus, kõndis ta reipa sammuga äärelinna poole, otsustades õhtu veeta Jessica seltsis. Sonny kuulis neidise vennalt, et tüdruk ei plaaninud õhtul ballile tulla ning kuna tegemist on tüdruku sünnipäevaga, siis üksinda ei tohiks ta seda veeta.

Kõndis ta hetkel mööda Eastside'i tänavaid Jessi juurde Jasoni juhtnööride järgi, mis on küll üsnagi umbkaudsed ja segased. Ometigi ei kulunud palju, et leida ülesse õiget maja, sest mida rohkem linnast välja minna, seda vähem maju seal ka on. Ning nende pere maja paistab juba kaugemalt silma.
Seisatanud väravas, muigas Sonny kergelt, silmitsedes maja. Sellises võiks isegi elada kui raha oleks. Pole just kõige modernsem ega uhkem. Üpriski mugav tundus teine.
Toonud kuuldavale kerge turtsatuse, sammusd Jackson edasi, jõudes peagi ukse juurde, lastes viisakalt kella.

Pannud just pitsa ahju, kuulis Jessica uksekella. Tütarlaps sammus esikusse, pani seal tule põlema ning avas ukse. Ta oli pisut üllatunud, kui seal Jacksonit nägi. "Hei," tervitas ta noormees ja tegi ukse rohkem lahti, andes märku, et kutt esikusse tuleks. Jessiele ei meeldinud niimoodi uksevahel rääkida. "Sa ballile ei peaks praegu suunduma?" küsis tütarlaps, endiselt imestunud, et Jackson seal on. Mis noormeest siia tõi?

Käed teksade taskus, silmitses Jackson maja, pöörates enda silmad Jessile kui uks avanes. Noormees naeratas tüdrukule, astudes viimase kutsel majja. Seest veel uhkem kui väljast. "Kena elamine," mainis ta mööda minnes, pruunid silmad uuesti Jessil. "Eip. Ma tulin täitsa õigesse kohta," sõnas noormees, jälgides neidist.