Still @ Eastside

Kümnendast augustist oli möödas täpselt viis päeva. Roy ei oleks kunagi arvanud, et ta pärast kiirabi kutsumist nii kauaks haiglasse jääb, sest ta ei olnud enda arvates nii palju tappa saanud. Haiglas muidugi tuli välja midagi muud ja seega jäeti ta sisse pikemaks ajaks. Külalisi kui selliseid tal eriti palju käinud ei olnud ja noh, Royce ei olnud väga üllatunud ka. Bändiliikmed käisid paaril korral teda vaatamas ja muidugi leidis selleks aega ka poisi onu, aga see oligi põhimõtteliselt kõik. Enda töökojast sai ta ühe 'get well' kaardi ja kommikarbi. Ju boss tundis süümekaid, et Roy temale teenet tehes tappa sai.

Hetkel pikutas Roy voodis ja vaatas telekat, kust tuli korvpallimäng. Tegemist oli küll kordusega, aga vaadata võis ikka. Kõigile, kes tüüpi aga vähegi tunnevad, võis olla üllatav, et teleka hääl oli maha keeratud ja ega Royce sellele mängule väga tähelepanu ei pööranudki. Viinud aeglaselt pilgu kellale, ohkas kutt tüdinult, sest tal oli veel mitu head tundi aega, enne kui ta siit lõpuks välja saab. Ta ei tahtnud siin enam olla. Parem pikutab kodus kui siin. Tõstnud puldi üles, lülitas tüüp teleka kinni ning viis enda sinised silmad enda vasakule jalale, mida kattis küll tekk, aga noormees ju teadis, et seal all on üks paistes ja tugevalt sidemesse keeratud põlv. Arstid ütlesid, et operatsioon või füsioteraapia võiksid ta võibolla korvpalliplatsile tagasi aidata, aga muidugi ei ole poisil neist kummagi jaoks raha...

Elijah Dean Flores

Elijah pääses kordades kergemini. Ta pidi vaid end puhtaks tegema ja siis elama mõned päevad valusate ribidega. Jalgadel ja kätel oli ka sinikaid, aga need olid praeguseks juba üsna heledaks muutunud. Ilmselgelt uurisid vanemad, mis oli toimunud, sest keegi ei ära üles üsna pekstud näoga lihtsalt niisama. Et nooruki isa töötab juristina, tahtis mees kohe asja politseisse viia. Dean ütles, et tema pärast on see mõttetu, küll aga võis teine kannatanu teistsugusel arvamusel olla. Eli lubas poisiga rääkida ja võttiski ette külastuskäigu haiglasse.

Noormees ei teadnud, mida kaasa osta, tühjade kätega tundus totter noorukile haiglasse külla minna. Iseasi oli see, kas Royce üldse tahtis, et Eli teda külastaks. Flores ostis lõpuks ühe puuviljakorvi, kus olid sees viinamarjad, banaanid ja õunad, ning sõitis haiglasse. Eli sai teada, kus palatis Roy viibib ja kõndis sinnani, et siis ukse taga hetkeks lihtsalt seisatada. Lõpuks Flores koputas ja astus palatisse. "Ma tean, et ma olen tõenäoliselt viimane inimene, keda sa praegu näha tahad, aga mu isa arvas, et meil maksaks kohtusse minna," ütles noormees kiirelt ja pani puuviljakorvi ühele madalale öökapile, mis palatis seisis.

Koputus uksele pani Roy pead pöörama. Ta oletas, et mõni õde või arst tuleb, aga selle asemel astus palatisse hoopis Elijah. Noormeest valdasid segased tunded tüübi nägemisest, sest tänu temale peab varsti terve linn teda ilmselt geiks. Aga samas oli tüüp talle appi tulnud, kuigi suurt abi temast muidugi lõppkokkuvõttes kakluses ei olnud. Royce teadis, et polnud klassivenna vastu ka kõige sõbralikum olnud, aga vabandama ta küll ei kavatsenud hakata. Kuulanud ära ettepaneku, mille Eli tegi, kergitas Royce silmnähtavalt enda kulme. "Kohtusse? See on rikaste lõbu. Mul ei ole ei tahtmist, viitsimist ega vajadust selle jaoks. Pealegi mina..." peatus Roy poole lause pealt. Ta vaatas Elile otsa ning hingas sügavalt välja. "Mul ei ole mõttet sinna minna, sest mina alustasin selle kaklusega. Jah, Adam ja Donald provotseerisid mind, aga see ei loe kohtus kellelegi midagi," sõnas tüüp ja viis siis pilgu lihtsalt vastasseina. "Aga aitäh, et läbi astusid," sõnas Roy rohkem seinale kui Elijah'le.

Elijah noogutas kergelt. Mida ta ikka siit lootis, et Roy on nõus kohtuteega? Pealegi ei olnud see ka Deani esimene valik. "Mu isa ei võtaks ilmselgelt mingisugust raha," mainis Flores. Kuna see oleks ka kaasus, mis kaitseks ka juristi poega, siis oleks totter kelleltki mingisugust summat küsida. Ilmselt oleks Eli isa seda noormehe palumisel iga sõbra või sõbranna heaks teinud. "Ma arvasingi, et sa tahad asjal lasta surra. Pealegi, mis saaks olla kohutavam kui see, et keegi sind veel minuga koos näeks. Kohtus või siis... Ma peaksingi minema," lausus Dean, lastes silmadel hetkeks Roy näol peatuda. Pattyl ja Sunnyl ei olnud õigus, see oli täiesti halb idee, et ta üldse tol korral läks noormehega rääkima. Elijah hoidis käsi tumehalli dressipluusi taskutes, et ühe käega võtmeid sõrmitseda ja teisega närviliselt ostutšekki kokku kortsutada.

"See kohus oleks täiesti mõttetu aja raiskamine," mainis Roy vaikselt ja vaatas siis tüübile otsa, "ükskõik, mis seal juhtuks, see ei annaks tagasi mulle mu tervet põlve, millega ma korvpalli mängida saaksin. Mõttetu." Noormees oli enda põlve pärast rohkem masendunud, kui ta välja näitas. Tegelikult mõtles ta isegi seda, et tal on sügisel mõttetu kooli minna, sest ta käis seal nagu nii ainult korvpalli pärast. Nüüd tal seda enam pole. Seega jääb ülikool igatahes välja. Tal ei ole enam midagi. Ta jääb eluks ajaks Tree Hilli ajalehti vedama ja rikaste autosid parandama. Sellisena nägigi Royce enda saatust hetkel. Ja see ei olnud kõige kirgastemas toonides. "Elijah, see ei loe enam, kas meid nähakse koos või ei. Nad on pähe võtnud, et me oleme paar, ja see ei muutu enam... vähemalt mitte nii pea," lausus Roy, sest sisimas ta teadis, et see on tõde. Ükskõik, mida nad teevad Eliga, nad on juba ristitud uueks geipaariks. Isegi kui nad mõlemad endale tüdrukud saaksid, ei pruugiks need kuulujutud kaduda.

"Oota, mida?" küsis Elijah, kergitades kulmi kõrgemale. "Su põlv on nii vigastatud, et sa ei saa enam korvpalli mängida? Kindlasti on mõni operatsioon või...?" rääkis Dean ning läks lähemale, et normaalselt vestelda. Ta võttis seina äärest tooli ning istus voodi kõrvale, et saaks noorukiga seda teemat arutada. "Isegi sõdurid, kes on sõjas käinud, pannakse kõndima," lisas Flores. Ei olnud võimalik, et Roy ei saanud enam kossu mängida. "Noh," alustas nooruk pärast Roy'd pisut vaiksemalt. "Kui sellel vahet ei ole, siis," ütles veel Eli ning näperdas sõrmede vahel ostutšekki, mille ta taskust oli võtnud. Elijah lootis kuskil sisimas, et Roy on ka aeg-ajalt Eli peale mõelnud, Flores ei osanud isegi kirjeldada seda sooja emotsiooni, mis tal tekkis, kui mõtles Royce'ile.

"Täpselt nii nagu kuulsid," sõnas Roy ja vaatas klassivennale otsa. Ta tõesti ei soovinud sellest väga rääkida, aga nüüd oli ta muidugi Eli huvi endale tõmmanud. "Muidugi oleks olemas operatsioon ja füsio, aga need maksavad terve varanduse. Mul ei ole sellist raha välja käia," lausus noormees ja lasi ennast ärritunud ohke saatel patjadele. Roy sinised silmad liikusid poisilt laele, mida ta silmitsema jäi, kuni ta noormehe sõnu kuulis, mis jällegi tema tähelepanu endale said. "Siis mida?!" küsis Royce kulme kergitades. "Jah, me võime endiselt sõbrad olla ja läbi käia, aga väljaspool kooli ei tasuks meil kahekesi midagi teha... võibolla ainult koos suurema grupiga," lausus tüüp vaiksemalt ja soojemalt. Peaaegu nii nagu ta Eliga varem rääkis, kui kõik nende kahe ümber kuulujuttudega veel rikutud ei olnud.

Elijah ei suutnud uskuda, et mingid kaks Eastside'i nolki suutsid kellegi tuleviku sellisel moel varastada. "Siis just pead kohtusse minema, et nad maksaksid. Sina ei ole ju selles süüdi, ma olen kindel, et sa võidaksid, ei ole lihtsalt loogiline, et sa sellega lepid," rääkis Dean, olles pisut ärritunud. Kuidas saab nii olla, et mõned tüübid arvavad endast liiga palju ja rikuvad kellegi kolmanda elu lihtsalt ära rikkuda? Dean ei teadnudki täpselt, kuhu ta selle jutuga jõudnud oleks, siht oli küll teada, aga Elijah oli liiga arg, et midagi kindlat öelda. "Ma saan aru," sõnas noormees alistunud noogutusega. "Ma peaksin nüüd minema," lisas Dean, ta sai aru, miks Roy noorukiga eriti tegemist ei tahtnud teha, kui keegi võtaks Elilt tantsimise, oleks ka poiss täiesti murtud.

"Mis mul muud üle jääb kui leppida? Kohtus loeb ainult see, et mina alustasin ja ma olen teiselt poolt jõge. Pealegi ei soovi ma, et nad hakkaksid mu minevikust kõike välja kakkuma selleks, et võita ja hoopis minust see halb inimene teha," seletas Royce. Nad saaksid väga kergesti tõestada, et Roy on vägivaldne inimene, kuigi kõik juhtumid on aastate tagused. Need kakutakse kindlasti välja. Ja kes teab, võibolla hakatakse veel tema perekonda uurima, kellele seda veel vaja. "Tore. Sa tead, et kui asjad ei oleks nii segamini, siis mul poleks mitte midagi selle vastu, et sinu sõber olla," lisas noormees igaksjuhuks ja vaatas seekord tõsiselt kutile otsa. Ta ei tahtnud, et Elijah ennast kõiges süüdi tunneks, aga otseselt Roy sellest rääkida ka ei tahtnud. "Okei, ma saan ka täna lõpuks koju," mainis Royce pisut iroonilise turtsatusega, millele järgnes pearaputus.

Elijah ei teadnud, mida Roy soovis peita, aga ilmselt oli tal enda põhjus olemas. "Kui sa nii arvad," ütles Dean kerge õlakehitusega. Ta tõusis toolilt. "Jah, sain juba aru, ära muretse, hoian eemale," lausus Elijah tõsisel ilmel. "Head paranemist või midagi," lisas Flores ning ta lahkus palatist. Eli ei saanud aru, kuidas ta üldse nii loll oli ja lootis, et midagi võib veel tekkida. Totter idee. Dean istus autosse ja sõitis koju, tuju veel halvem kui enne.
OT: Lõpp