Ära pikka viha pea...

Kui Dylan juhtumisi Tori kaassaatejuhi koha sai, tuli poisile meelde, kuidas ta kunagi oli lubanud näitsiku raadiosaatesse tulla, kui too kisakoori peaks astuma, ent oli seda siis naljana mõelnud. Tuli aga välja, et tegu polnudki päris naljaga, sest kui noorteraadiosse hakatigi otsima veel ühte saatejuhti, proovis Dylan selle koha siiski saada ja saigi, kuigi pidi tüdrukut rohkem asendama, kuni too ära on. Nüüd, kus poiss oli juba üsna mõnda aega noorteraadios töötanud, leidis ta, et talle isegi meeldib see ja kuni teda sealt minema ei kihutata, ei kavatsenud ta ka loobuda. Samas oli poiss just Tori äraoleku ajal tüdrukule rohkem mõtlema hakanud ja tal oli lõpuks tunne, et Tori meeldib talle rohkem kui sõber. Vahepeal oli noormees jõudnud isegi Cara peole, kuid pärast jänese lahti pääsemist läks seal kaos lahti ja üsna varsti pärast loomakese kinni püüdmist tuli kutt peolt ära ka ning terve ülejäänud nädal kuni tänaseni möödus lebotades ja natuke isegi Tori peale mõeldes. Täna õhtul Dylan aga lebotada ei kavatsenud, sest tal oli niigi tööpäev ja praegu oligi ta jõudnud noorteraadio stuudiosse, et varsti ühte neist noortesaadetest alustada. Kuna saate alguseni oli aga aega, lasi Dylan lihtsalt muusikat, kuid istus juba raadioruumis, sest teadis, et tänast saadet ta üksi tegema ei pidanud...

SPOILER: Click to show

OT: @radio

Tori oli kolmapäeva öösel vastu neljapäeva lõpuks enda pikalt reisilt Taisse tagasi jõudnud. Ta oli seal veetnud imelise aja koos enda emaga ja ei jõudnud juba ära oodata, kuhu nad järgmisel aastal lähevad. Kodus tüdruk aga pikalt puhata ei saanud. Ta magas praktiliselt terve neljapäeva ja ärkas alles kuskil reede keskpäeval. Siis hakkas ta enda asju hoolega lahti pakkima, pannes ilusti kokku ka sõpradele mõeldud kingitused, mis ta lähipäevil neile ära kavatseb anda. Õhtuks pidi ta aga juba tööle minema. Käinud veel duši alt läbi, sättiski tüdruk ennast tööpäevaks valmis. Viisteist minutit pärast kodust lahkumist jõudis ta juba tuttava hoone juurde, mis oli neiu jaoks justkui teine kodu.

Parkinud enda auto ära, seadis Yolanda enda sammud raadiojaama. Kui tavaliselt suundus ta kohe noorteraadio ruumidesse, siis seekord läks ta hoopis juhataja juurde, sest paps oli öelnud, et ta sealt läbi käiks. Tüdruk ei osanud arvatagi, mida temast seal tahetakse, aga kohale ta läks. Tori istus juhataja laua juures asuvale tugitoolile ning jäi siis teda kuulama. Kõik, mis ta kuulis, oli aga talle paras üllatus. Nad teatasid, et on võtnud tööle veel ühe noorteraadio saatejuhi ning too on neidu juba tema lahkumisest alates asendanud. Nagu mida? Tori ei mõistnud, miks ta paps talle midagi sellest rääkinud ei olnud. Ja kuidas said nad niimoodi tema seljataga sahmerdada? Tüdruk jõudis juba hetkeks mõelda, et järgmisena öeldakse talle, et ta on lahti lastud, aga selle asemel teatati talle hoopis, et tal on nüüd kaassaatejuht. Ei noh... tore küll. Yolal mingit sõna õigust siin enam ei olnud. Ta võttis kätte uut raadiosaate ülesehitust tutvustava paberi ning astus seejärel kabinetist välja. Samal ajal kui ta jalutas noorteraadioruumi poole, lasi ta silmadega ka üle paberi, mis tal käes oli.

Jõudnud õige ukseni, asetas Tori käe lingile ning hingas sügavalt välja. Ta pidi nüüd nägema enda uut töökaaslast, kellest peaks saama tema partner. Eks näeb, kuidas see koostöö sujuma hakkab... Lükanud ukse lahti, astus tüdruk ruumi sisse. Tori viskas enda koti tugitoolile, nagu alati, ning vaatas siis eesruumis ringi. See oli ilmselgelt kellegi poolt pisut ümber tehtud ja tüdrukule see ei meeldinud. Tal oli siin kõik kenasti enda järgi ära sättinud ja nüüd on keegi justkui tema kindlusesse astunud ja seda enda järgi ümber tegema hakanud. Ei, see küll ei lähe. Tori raputas halvaks panevalt enda pead ning jalutas siis automaadi juurde, et endale sealt üks veepudel võtta nagu alati. Seejärel suundus ta raadioruumi, sest seal tundus olevat ka tema uus töökaaslane. Vähemalt muusika reetis seda.

"Tervist," sõnas Tori, kui oli raadioruumi sisse astunud, tõstes alles pärast tervitust enda pilgu tüübile, kes seal oli. "Sina?! Tõsiselt?!" kergitas tüdruk enda kulme ja jäi kutile üllatunult ja vihaselt otsa vaatama. Kõikidest Tree Hilli elanikest just tema? Miks? Alles nüüd märkas neiu, et ka raadioruum oli ümber tehtud. Ühe laua asemel oli seal nüüd kaks, aga muidugi pidi Dylan ikka tema kohal istuma. "Sa istud muideks minu koha peal," mainis Yolanda üsna külmalt ning asetas enda veepudeli demonstartiivselt kuti ette lauale, andes märku, et tüüp pigem ajagu enda tagumik püsti ja istugu teisele poole. Hetkel ei näidanud neiu sugugi välja, et nende vahel kunagi mingi sõprus olnud oleks. Pigem tundus Dylan talle hetkel vaenlasena, kes on tema valdustesse tunginud. Hea, et tüdruk oli kõvasti varem tööle tulnud, sest nüüd on tal vähemalt natuke aega seda kõike uut sisse võtta.

SPOILER: Click to show

Dylan istus raadioruumis ja nautis muusikat, kuid heitis aeg-ajalt pilke ka kellale, et näha, palju tal veel aega on, sest kutt oli eeldanud, et Tori peaks ka iga hetk saabuma. "Hei, Tori," tervitas poiss rõõmsalt Torit, kes vastupidiselt temale nii rõõmus ei olnud. "Jah, mina. Ei meeldi või?" küsis poiss, kelle näol püsis endiselt lõbus ilme, kuigi Tori tundus küll kuri. Poiss ei teadnudki, millega ta hakkama oli saanud, et Tori nii pahane oli, sest viimati olid nad väga head sõbrad. "Mina küll ei näinud, et sellele toolile su nimi peale oleks kirjutatud," kehitas Dylan õlgu, sest teine tool oli vaba ja Tori võis sinna ka istuda. "Kuule, äkki ütleksid, kes su hommikuhelveste peale sülitas, et sa nii tige oled?" küsis poiss lõbusalt. "Mina küll ei mäleta, et oleksin sulle midagi teinud."

Tori ei hakannud parem sellele küsimusele vastama, kas talle meeldib, et tema töökaaslane on Dylan. Ta ei olnudki võimeline sellele väga mõtlema, sest ta oli lihtsalt liiga tige nende juhatajate ja kõigi teiste peale, kes tema selja tagant sellise otsuse teinud oli. Oleks võinud ju temalt ka midagi küsida, aga ei... "Seal ei peagi midagi kirjutatud olema. Ma olen sellel toolil istunud ligi kolm aastat ja istun edaspidigi, seega liiguta," lausus tüdruk ja näitas käega, et kutt eest ära tuleks. Ta ei kavatsenud enda kohta ära anda, ükskõik kui lapsik see ka ei olnud. "Sina ei ole mulle midagi teinud?!" kergitas tüdruk enda kulme ja laiutas enda käsi. "Kuidas oleks sellega, et sa oled minu selja tagant lihtsalt minu töökoha ära võtnud? Kas sa ei arvanud, et oleksid võinud mulle vähemalt helistada või sõnumi saata või mailile midagi jätta, et sa kavatsed sellele kohale kandideerida? Ma ei saa aru, kuidas kõikidest inimestest just sina mulle niimoodi noa selga võisid lüüa, reetur selline," seletas Yolanda, "kuna ma kuulsin, et sa oled siin nagu nii juba üle kuu aja minu kohta täitnud, siis palun väga, saad edaspidigi üksinda hakkama. Palju õnne uue töökoha pärast. Mina lahkun." Tüdruk viskas paberilehed lauale ning keeras siis ennast ringi, jalutades tagasi eesruumi, kus ta enda koti võttis, et minema minna. Hetkel oli ta tõesti nii tige, et võiks vabalt juhataja kabinetti jalutada ja öelda, et lahkub töölt.

"Okeiii, rahu," ohkas Dylan ning ajas end toolilt püsti, tõstes allaandmise märgiks käed. Ta kuulas Tori ära ning raputas pead, asetades oma käed rinnale risti. "Nii et sa arvad, et see on minu süü, et keegi sulle midagi ei öelnud?" jäi noormees siiski võrdlemisi rahulikuks, sest tema tahtis selle asja ära lahendada ja leidis üldse, et Tori oli tema peale täiesti ilma põhjuseta pahane. "Tori, ma ei võtnud su töökohta ära," jõudis poiss veel öelda, enne kui tüdruk ruumist lahkus. Poiss ohkas ning raputas pead, kuid järgnes siis tüdrukule. "Kuula mind nüüd ka, eks?" lausus poiss tõsisel häälel. "Keegi ei ole sind lahti lasknud ja sa ei pea lihtsalt ära minema selle pärast, et minust su kaaassaatejuht sai. Pealegi... Kas sa mitte ise seda kunagi ei tahtnud?" üritas Dylan rääkida, kuid iseasi, kas Tori teda kuulab ka. "Jah, ma tunnistan, et oleksin võinud sulle ise vähemalt helistada või midagi, kui keegi teine sulle midagi ei öelnud, nii et vabandust selle pärast. Äkki tuled nüüd mõistusele ja hakkame oma saatega pihta, sest aega pole enam palju?" vaatas kutt Torile otsa.

Tori keeras ennast ringi ning vaatas Dylanile otsa, otsustades ära kuulata, mida tal öelda on. "Jah, me rääkisime sellest, aga see oli kõik tookord rohkem niisama naljaga öeldud," lausus tüdruk, sest ta tõesti ei arvanud, et mõned kuud hiljem istubki ta tõesti koos Dylaniga raadioruumis ja peab saadet. Võibolla see kõik lihtsalt ehmatas ta ära. "Sa oleksid võinud mulle enne seda helistada, kui sa üldse enda avalduse sisse andsid," sõnas Tori ja vaatas kutile otsa. Ta asetas käed rinnale risti, kuid ei liikunud kuskile. Ta pidas peas tõsist sõda, et kas minna ära ja jätta kogu see raadiotöö endast maha või võtta ennast kokku ja teha see asi ära. Viimaks liikus tüdruk sõnagi lausumata tagasi raadioruumi ning istus enda kohale maha. Ta keeras pudelilt korgi maha ning võttis sealt paar lonksu.

"Ma tean," lausus Dylan rahulikul häälel, kuid oli õnnelik, et Tori ta siiski ära otsustas kuulata. Dylan ei tahtnud temaga tülitseda. "Jah, ma tean... ja vabandust selle pärast," vabandas Dylan. "Tori, mulle meeldiks väga sinuga koos töötada," tunnistas noormees ning vaatas Torile otsa, kui too veel keset ruumi seisis. Kui Tori raadioruumi liikus, läks Dylan tema järele ning võttis istet toolil neiu kõrval, et siis saadet alustada. Kui saade läbi sai, jäi Dylan kerge naeratusega Torit vaatama. "Oleme nüüd rahu teinud?" pöördus ta neiu poole.

Tori suutis saate ajaks ilusti nende äsja toimunud sõnavahetuse kõrvale panna, jättes mulje nagu oleks nende vahel kõik kõige paremas korras. Tüdrukule oli pisut harjumatu jagada eetriaega kellegi teisega. Nii mõnelgi korral tahtsid nad Dylaniga rääkimist samal ajal alustada, kuid õnneks suutsid nad sarja lõpuks enamvähem selgeks saada, millal rääkida ja millal lasta teisel suu lahti teha. Võtnud kerge ohkega kõrvaklapid peast, võttis tüdruk veel viimased lonksud enda veepudelist ja tõusis siis toolilt püsti. Kuulnud Dylani küsimust, vaatas Yola talle alguses niisama otsa, lausumata midagi. "Eks me näe," kehitas tüdruk õlgu ja jalutas raadioruumi ukse poole, jäädes uksele korraga seisma ja vaadates üle õla tüübi poole tagasi, "sa oled aasta lõpuni mu ori selle tembu eest, Sutton. Ära arvagi, et ma su aja siin kergeks teen... vähemalt alguses. Eks iga rebane vajab natuke retsimist, et ta enda nina liiga üles ei tõstaks." Keeranud pilgu tüübilt tagasi enda ette, ilmus Tori suule väga lai ja kaval muie, mis Dylanile muidugi varjatuks jäi. Yolanda jalutas tugitooli juurde ja haaras enda koti, visates seejärel pudeli ilusa kaarega nurgas seisvasse prügikasti. "Küüti tahad," hõikas ta noormehele, enne kui noorteraadio ukse poole suundus.

Esimene saade Toriga koos ei olnudki Dylani jaoks kõige hullem, kuigi tallegi pakkus nalja see, et vahepeal tahtsid nad samal ajal rääkima hakata. Hea vähemalt, et nad enda tüli selleks ajaks unustada suutsid ja saate ikka tehtud said. Tori vastusest ei lugenud poiss midagi välja, aga tundus, et tüdruk Dylanit enam maha lüüa ei tahtnud. "Mulle sobib, peaasi, et su viha alla uuesti ei satu. Ma ei tahaks seda teist korda läbi teha," lausus poiss lõbusalt muiates ning jalutas Tori järel ukse poole, kui oli kõrvaklapid peast võtnud ja end püsti ajanud. "Minugi poolest," noogutas poiss, kuni talle meenus, et tal on taskus veel ehted, mis ta Burning Boat Festivalilt Torile võtnud oli. "Aga oota... Mul on sulle veel midagi," teatas poiss ning võttis taskust välja värvilistest pärlitest tehtud käevõru ning kõrvarõngad. "Kuigi tänane ei alanud kõige paremini, tundsin sinust ikkagi puudust, Tori. Ja kuna sa ei jõudnud Burning Boat Festivalile, tahtsin ikka, et sa sellest osa saaksid," lausus kutt ning andis ehted Torile.

"Sa ei ole veel tõeliselt vihast Tori näinudki," mainis tüdruk õrnalt muiates. Tori hakkas juba ust lahti tegema, kui Dylani hääl ta peatas. Näitsik keeras ennast ringi ning vaatas tüübile otsa. "Jah?" kergitas Yolanda küsivalt enda kulme. Mis tal siis veel neiule varuks on? Parem ärgu öelgu, et ta veel millegagi siin hakkama sai sellel ajal, kui neidu siin polnud. "Ee... sa ostsid mulle ehteid? Aitäh," sõnas Tori, olles päris korralikult üllatunud, et tüüp midagi sellist tegi. Ta võttis need vastu ning pani käevõru kohe ümber käe, aga kõrvarõngad pistis kotti. Küll ta neid hiljem kannab. "Tänud veel kord. See oli sinust armas, aga ära arvagi, et ma sellepärast sinuga leebem olen," muigas Yolanda.

"No siis ma ei tea, mis see oli, mis äsja meie vahel juhtus," turtsatas Dylan. "Aga sa oled vihasena ilus, mitte et sa muidu ei oleks," lausus kutt lõbusalt, kuigi Torit ta rohkem välja vihastada ei tahtnud, eriti veel täna. Näinud, kuidas Tori käevõru ümber käe paneb, ilmus kuti näole naeratus, sest tundus, et Torile need ehted sellegipoolest meeldisid. "Jah?" küsis poiss lõbustatud ilmel. "Mida sa minuga siis teed?" uuris poiss, kui Torile ukse avas, et tüdruk tema ees välja saaks minna. Aeg oli ju üsna hiline ja nad olid niikuinii juba lahkumas.

Kui Dylan teatas, et Tori on vihasena ilus, teenis ta tüdrukult ühe üsna veidra pilgu. "Eks sa oota ja vaata," lausus Tori. Ta kavatses teha kutile sama, mida tehti temale, kui ta alles siia tööle tuli. Ühesõnaga hakkab kutt nüüd neiult korralikult pranke saama. Yola astus noormehe ees raadioruumist välja ning hakkas mööda koridori välisukse poole liikuma. "Ütleme nii, et sul saab lõbus olema... või siis minul on lõbus ja sinul kurb," muigas Tori.

Saanud Torilt veida pilgu, raputas Dylan pead ning hakkas naerma. Ta oli sellest juba puudust tundnud, kuidas Tori talle vahepeal veidraid pilke saatis ja nad üldse teineteise kallal kõvasti norisid, kuid kumbki ei võtnud seda solvanguna. See meeldiski Dylanile ilmselt Tori juures kõige rohkem, et vahet pole kui veidrad naljad neil on, nad ei võta kumbki neid isiklikult ja lihtsalt naeravad teineteise üle. "Sa teed mind juba uudishimulikuks," lausus Dylan ning naeris Tori sõnade peale, kui nad raadioruumist välja jõudsid. "Ma mõtlen positiivselt ja arvan, et see saab olema pigem lõbus, aga ma ei tea, mis mind veel ootab, nii et ma vist kardan ka sind nüüd natuke," lausus kutt.

Tori ei öelnud poisi sõnade peale midagi, vaid lihtsalt jalutas Raadiojaamast välja. Tüdruk võttis suuna enda halli Nissani juurde ning tegi juba eemalt selle uksed puldiga lahti. Ennast sättis ta juhikohale, mis jättis Dylanile kõrvalistme. Tõmmanud turvavöö endale peale ja pannud raadio vaikselt käima, sõitis auto peagi paigalt. Esmalt viis Tori poisi Westside'ile ning suundus siis alles ise koju.

OT: läbi