Just Another Song...

Dani istus elutoa diivanil, kitarr süles. Laual lebas tema uus laulude jaoks mõeldud märkmik, sest eelmine oli tal tuuril täis saanud. Ega seal uues märkmikus suurt midagi ei olnud, sest Sandee ei olnud suutnud alates Burning Boat Festivalist ridagi midagi ilusat kirja panna. Vahel suutis ta teha mõne salmi, kuid kõik nad lõppesid ikkagi lõpuks maha tõmmatuna või lausa pürgikasti visatuna. Isegi helid, mida tõi kuuldavale kitarr, ei suutnud neidu niimoodi rahunema ja rõõmu tundma panna nagu varem. Kõik akordid ja noodid tundusid neiule sadu kordi läbi mängituna ja igavana. Ta tahtis luua midagi uut ja huvitavat, aga talle tundus, et ta on sellest sihtmärgist hetkel miljoni valgusaasta kaugusel. Naisel oli täielik loomekriis ja ta ei suutnud sellest kuidagi välja tulla. Pigem see aina sõi teda seest poolt, tekitades seda, et Dani oli närviline ja ilmselt võis lausa väita, et depressioonis. Ilmselt ei oleks tüdruk nii murtud, kui lisaks kõigele sellele ei oleks tal veel õrna aimugi selle kohta, mida enda tulevikuga teha. Tal ei ole enam ei plaadilepingut, ülikooli ideed ega ka uusi laule tulemas. Ta lihtsalt on...

"Saast. Täielik saast oled," pomises tüdruk endamisi ning sodis jõuliselt pastakaga sõnad, mis ta ennist lehele kirjutanud oli, maha. Visanud pastaka eemale, libistas Dani käed juustesse ning ohkas raskelt. Järsku tõusis ta otsusekindlalt püsti, tõmmates kitarririhma hoogsalt üle enda pea. Selle käigus suutis ta muidugi laual seisva pooleldi täis veiniklaasi kitarrikaelaga pikali ajada nii, et punast vedelikku oli täis terve laud ja seal hulgas ka tema märkmik. "Super, lihtsalt suurepärane," sõnas Dani ja viskas kitarri diivanile. Ta potsatas ka ise diivanile ning tõstis siis tilkuva märkmiku enda kahe sõrme vahel üles, jäädes seda lihtsalt silmitsema. See lihtsalt tilkus veinist. Noh, samas oli Danielal tunne, et ta ei kurvastagi väga selle pärast, et tema märkmik sellise saatuse sai, sest midagi head seal sees nagu nii ei olnud. Peagi hakkas vein vaikselt üle lauaserva vaibale tilkuma. Sandra teadis, et peaks ennast üles ajama ja selle segaduse ära koristama, aga ta lihtsalt ei näinud selles mõttet. Samuti tundis ta ennast täiesti jõuetuna. Tal oli lihtsalt tunne, et tahaks kas kisada või nutta. Ta ei teadnudki kumba ta neist rohkem teha tahtis. Kõik oli lihtsalt nii sitasti... Kui ei oleks Snowd, siis ei suudaks vist neiu ennast küll kuidagi kokku võtta.

Matthew oli aja maha võtnud, aga varsti oleks ta pidanud ka enda töö juurde tagasi minema. Kuigi raha oli kontol veel rohkem kui küllalt, tundis Matt, et hakkab Tree Hillis vaikselt manduma. Ema sai ka igapäevaeluga ilusti hakkama, alguses, pärast isa surma, unustas ta pidevalt erinevad asjad ära ja Matt oli alati abiks. Nüüdseks oli ka mees ise surmast hakanud vaikselt paranema, kuigi siiani oli valus mõelda sellele, et isa ei näinudki kaksikute, Hunteri ja Rosie gümnaasiumi lõpuaktust või siis nende lapsi. Chadi oma jäi ka nägemata. Sommers mängis aeg-ajalt juba selle mõttega, et sügisest võiksid nad Danielaga NY-sse tagasi kolida. Snow'le võiksid nad lapsehoidja võtta ning siis said nad enda karjääri peale jälle pisut mõelda. Ega pisitüdruk alati lapsehoidjaga oleks, kindlasti oleksid noored nuputanud välja ajagraafiku, et saaksid ise võimalikult palju nende lapsega tegeleda.

Matthew oli just Snowga jalutamas, tüdruk jäi kärus magama ning kui Matt enda ja Dani maja juurde jõudis, jättis ta käru välja ja tõstis Mica hellalt sülle, et ta hälli magama viia. Mees viis tütre ta hälli, Mica isegi ei ärganud üles, seejärel jalutas Matt elutuppa, kuhu Dani oli temast maha jäänud. Laualt tilkus veini ja naine nägi välja nagu hunnik õnnetust. "Valgega võib venisõda pidada, punasega mitte," märkis mees muigega. Ta käis köögis ja tuli tagasi niisutatud köögirätikuga, et veiniplekk kohe vaibalt puhastada ja ka laud koristada. "Mis juhtus?" küsis mees, kui oli istunud diivanile, rätik puhkas juba laual, sest plekk oli kiirelt välja tulnud.

Daniela lasi märkmiku peagi veini sisse tagasi ja tõstis klaasi püsti. Nii palju ta ikka teha jõudis. Ta oli nii oma mõtetes kinni, et seda ta küll ei kuulnud, kui Matt ja Snow koju jõudsid. Mehe kodus olemisest sai ta aimu alles siis, kui tüüp elutuppa astus ja teda kõnetas. Dani tõstis enda pruunid silmad temale ning turtsatas kergelt, suutes isegi hetkeks enda suunurki kergitada. Jäänud siiski enda endisele kohale, vaatas neiu lihtsalt seda, kuidas Matt kõike koristada üritas. Plekk tuli isegi õnneks maha, kuigi neile ei oleks ilmselt probleemiks olnud see ka kuskile puhastusse viia. Laual ujuv vein sai ka peagi rätikusse imatud. Võtnud korraks enda märkmiku veel kätte, asetas ta selle rätikusse, et need pärast koos ära visata. Midagi päästma ta sealt märkmikust küll ei hakka. Kuulnud mehe küsimust, vaatas Sandra talle lihtsalt otsa ja raputas enda pead. "Veiniklaas kukkus pikali ilmselgelt," viipas tüdruk käega klaasi poole, mis nüüd tühi oli, "enne seda sain ma muidugi juba ei tea mitmendat korda kinnitust, et ma olen sitt muusik. Tundub, et ma olen üks neist lauljatest, kes teeb ühe plaadi, käib korra tuuril ja siis langeb lihtsalt unustusse." Daniela viis hetkeks pilgu enda kitarrile, kuid sinna see kuigi pikalt pidama ei jäänud.

Tumeda vaiba võlud. Kui isegi midagi sinna jäi, siis silmaga seda näha ei olnud. Pealegi sai punase veini kohe eemaldades kiirelt välja. Nii palju Matt koristamisest teadis. Mees sai aru, et midagi oli valesti, Daniela kippus turtssatusi ja sarkasmi tavaliselt siis lendu laskma, kui miski häiris teda. Nad olid ometi nii kaua juba koos olnud, Matt tundis naist päris hästi. Kuulanud ära ilmselge vastuse, ei hakanud Matthew midagi ütlemagi, kuna lootis, et Dani selgitab pikemalt, miks ta pisut ebaharilikult käitus. "Mhh, sitt muusik. Inimene on iseenda suurim kriitik, eks? Alles esinesid Burning Boat Festivalil, seal sa küll rahvale meeldisid," lohutas mees ning pani käe tüdruku seljale. Andnud talle ka ühe põsemusi, lisas Matthew: "Pealegi ei ole sa unustusse midagi langenud." Matthew ei mõistnud, kust see kõik tuli. Daniela karjäär paistis ülesmäge minevat.

Nii nad väidavad jah, et inimene on iseenda suurim kriitik. Daniela puhul peab see ilmselgelt väga hästi paika. Kui Matthew enda käe neiu seljale asetas, vaatas tüdruk talle hetkeks otsa. Ta naeratas õhkõrnalt põsemusi peale ning hingas rahulolevalt välja. See kõik ei muutnud küll tema enesetunnet paremaks, aga pisut parem oli ikka olla kui enne. "Jah, veel..." lausus Dani, "kui sa veel ära pole unustanud, siis mul ei ole enam lepingut ei stuudio ega plaadi jaoks. Ja kui isegi oleks, siis poleks mul peaaegu ühtegi laulu, sest ma ei suuda midagi kirjutada, ükskõik kui kõvasti ma ka ei üritaks midagi välja mõelda... Ülikooli ma ka pole mõttesse võtnud ja seega mul polegi mitte midagi, mille poole püüelda. Mul ei ole enam suunda ja see on päris hirmutav tegelikult." Tüdruk ajas ennast diivanilt püsti ning haaras laualt klaasi ja rätiku koos märkmikuga. Ta viis need kööki, kus klaas läks nõudepesumasinasse ja muu prügi hulka, ilmudes peagi tagasi koos rulli majapidamispaberiga ja ühe lapiga, et veel viimane vein laualt ära saada. "Noh, majaperenaiseks ma veel vähemalt kõlban," kehitas tüdruk õlgu, vaadates korraks nüüdseks puhast lauda ja siis Matti. Ta viis asjad kööki ära ning naases siis mehe juurde. Asetanud kitarri tugitoolile, sättis ta ennast diivanile mehe kõrvale. "Mida ma tegema hakkan, kui me mõne nädala pärast New Yorki läheme? Sina käid tööl ja mina... olen päevad läbi kodus ja tegelen Snowga? Noh, siis võiks juba teise lapse ka saada, oleks mul vähemalt huvitavam," mainis tüdruk.

Matthew ei mõistnud, kust see järsk meelemuutus oli Danielal tulnud. Alles ta rääkis, kui tore oli tuuril olla ja kuidas fännid olid kõige toredamad asjad maailmas, seda muidugi Snow ja Matthew kõrval, eks ole. "Sul ei peagi lepingut olema. Sa saad plaadi ise ka teha. See ei ole nüüd nii kulukas ka. Ma usun, et laulud tulevad millalgi sinuni. Sul on muusat või midagi vaja," arvas Matthew kerge naeratusega. "Ma ei tahtnud ka ühel hetkel üldse enam näidelda. Tekkis tunne, et olen ainult mänedžeri lükata-tõmmata. Aga asi lahenes," rääkis mees, lootes sisimas, et Daniela tunneb end natuke paremini. Sommers mäletas väga hästi, kuidas kolm-neli aastat tagasi plaanis ta üldse mõneks ajaks Tree Hilli kolida, kuna rollid tundusid aina igavamad. Matthew jäi elutuppa ja otsis välja mobiili, et kella vaadata. Mehele oli paar sõnumit tulnud, millele ta vastas, et seejärel nutikas jälle tasku pista. Kui Dani tuli tagasi, sättis Matt end paremini istuma, et saaks elukaaslasele mõnusamalt otsa vaadata. Kuulnud Daniela pakkumist, avas mees korraks suu, aga pani selle sama targalt kinni. "Ee... Mida?" küsis Matthew, et olla kindel, kas ta sai õigesti aru.

"Sinu jaoks poleks see tõesti võibolla kulukas, aga minu jaoks küll," sõnas tüdruk, vaadates mehele otsa. Pealegi oleks näitsikul kindlam tunne ilmselt, kui tal oleks taga ikka grupp inimesi, kes viitsivad vaeva näha, et tema plaat ikka õnnestuks ka. "Muusa..." turtsatas Sandee, kuid ei öelnud suurt midagi rohkemat. Enda arvates tal ei olnud sellist asja nagu muusa või siis ei ole ta lihtsalt enda muusat veel korralikult üles leidnud. "Sina ei tahtnud ise näidelda, aga mina ei saa midagi selle vastu teha, et ma midagi kirjutada ei suuda," lausus Daniela, leides, et need on ikka kaks erinevat olukorda. Kuulnud Matthew küsimust, vaatas tüdruk talle otsa ning kortsutas pisut enda kulme. "Sa siis ei ole kordagi mõelnud, et meil võiks veel üks laps olla peale Snow?" küsis naine imestunult, sest tema oli aru saanud, et mees tahtis veel lapsi saada. "Hetkel oleks ju üsna hea aeg. Mul pole nagu nii midagi enda karjääriga teha praegu. Pealegi on Snow ilusti aastane ja selleks ajaks kui see teine laps kunagi sünniks oleks ta võibolla juba kahene kui mitte rohkem," seletas Dani, mis andis mõista, et ta on seda asja juba pikemalt mõelnud, mitte ei maininud seda niisama mööda minnes.

"Ära muretse, ma katan kõik kulud," lubas Matthew. Raha oli kasulik vaid siis, kui seda sai enda lähedastega jagada. Annetused olid ka toredad asjad, kuhu raha panustades ja tunda end pisut paremini, sest näitlemine ei ole inimkonnale kuigi kasulik. "Muusa jah," kinnitas mees muigega. See oli vist rohkem kunstnike teema ja jäi ilmselt harvemaks juhtumiks. "No...Jah. Võta aega ja küll sa jälle kirjutad. Ehk aitab New York sellele kaasa," pakkus Sommers välja. Tree Hill võis tunduda lämmatavana, võib-olla suutis suurlinn naise loomekriisist päästa. "Ei, ei. Olen ikka. Tulevikus võiks neid kolm või neligi olla, aga kas nüüd? Ma just mõtlesin, et saan natuke aega jälle näitlemisele pühendada," selgitas Matt. Tal ei olnud laste valmistamise vastu midagi, lihtsalt Matt kartis, et siis ta peaks veel aasta-kaks eemal olema ja see juba hirmutas Sommersit. "Ja kui sul tuleb see vaim jälle peale ja tahad karjääri edendada?" uuris Matthew.

"Tead... ma ei hakka sinuga sellel teemal hetkel vaidlema, sest mingit plaati pole nagu nii tulemas," lausus Daniela, kes ilmselgelt ei soovi, et mees teda täielikult üleval peaks, kuigi see on ikkagi üsna niimoodi välja kujunenud, mis on muidugi ühelt poolt loomulik, sest nad on siiski juba perekond, mitte lihtsalt suhtes olevad noored. "Võibolla," kehitas Sandra õlgu, kui Matthew pakkus, et Suur Õun võib tema mured kustutada. Loota ju võis, aga Dani kahtles selles. "Mis praegusel ajal siis viga on? Noh, sina võid ju näitlemisele pühenduda. Mina olen see, kes last enda kõhus kandma peab ja hilisema hoolitsemisega saan ma ka üksinda hakkama," mainis Daniela, kellele jäi hetkel mulje, et Sommers ikkagi ei ole väga huvitatud sellest teisest lapsest. "Noh, küll ma siis kuidagi vaikselt edendan. On teisigi muusikuid, kes teevad seda pere kõrvalt," lausus Daniele mehele ja lisas, "aga mulle tundub, et sa siiski ei ole sellest mõttest eriti vaimustuses, et Snow endale õe või venna saaks."

Matthew raputas kergelt pead. Daniela oli ikka jäärapäine, loodetavasti ei olnud Snow selline. Nende rahakott oli ühine, mehe meelest oli normaalne, et see, kes teenib, peab üleval tervet perekonda. Kuigi ta ema ja isa olid mõlemad olnud tööinimesed, läks ta isal pisut paremini, linnapea koht oli tasuv. Vanematel ei tulnud ilmselt mõttessegi, et maksaksid kõik võrdselt. See oleks absurdne. "Üksinda... Me oleme ikka perekond," arvas Matt. Ta ei tahtnud, et Daniela peaks olema see, kes vaid lastega tegeleb, mees tahtis ka ise näha, kuidas Snow ja tema tulevane õde või vend suureks kasvavad. "Dani, kui sa arvad, et sina oled selleks valmis, siis miks mitte," ütles mees peale hetkelist mõttepausi. "Teisega olevat lihtsam ka, esimesest kogemused olemas," lisas Matthew kerge naeratusega.

"Noh, jah üksinda, kui sa tööl oled," lausus Daniela. Kui mees jälle koju jõuab, siis saavad nad teha kõike nagu perekond. Matt peaks ju ometi teadma, kui ta tahab nii filmimaailmas veel püsida kui ka perekonda saada, siis ta peab lihtsalt ühe või teise vahepeal ohvriks tooma. Praegu on ta rohkem perega olnud ja see on loogiline, et nüüd tahab ta ilmselt varsti jälle ekraanile pääseda. "Ma ei tea, kui valmis ma nüüd selleks olla saan, aga ma tean, et ma tahaksin teist last millalgi saada ja praegu tundub hea aeg," lausus Daniela ja vaatas mehele otsa, kes järsku nüüd ikka teise lapse poolt oli. Kas ta ütles seda selleks, et tüli vältida või sellepärast, et tõetsi tahab seda? "Aga kas sina oled ikka täiesti kindel, et sa seda tahad? Enne hakkasid sa kohe enda karjäärist rääkima ja nüüd ütled, et miks mitte?" sõnas tüdruk ja kergitas pisut küsivalt kulme.

Matt mõtles, et kui nad Snowga said graafikud sobitatud, siis saavad ka järgmise lapsega. Loodetavasti tuleb tema õigeaegselt, mitte ei trügi mitu kuud enne tähtaega välja. Matthew teadis, et kui ta läheb nüüd filmimaailma juurde tagasi, siis on paar-kolm aastat tegusamat aega jälle garanteeritud. "Ega ma ennegi vastu kohe olnud, ma lihtsalt mõtlesin, et selline otsus tasuks läbi rääkida. Mulle meeldiks, kui meil oleks tulevikus veel lapsi. Noh, mina mäletan väga selgelt seda aega, kui me kuuekesi saime läbi, siis veel Rosie't polnud," ütles Matt. "Mitte, et ma seitset last tahaksin, mu vanemad olid ülivõimekad ka, ma läheks enne hulluks, aga kolm-neli oleks isegi tore," selgitas Matt.

"Seitset last sa ei saaks ka minult, isegi kui tahaksid," lausus Daniela muiates, andes mõista, et sellises suuruses perekonda tema nende tulevikus küll ei näe. Kolme või nelja lapsega saaks ta ehk veel hakkama, aga kohe kindlasti mitte rohkem. "Aga ma arvan, et ma võiksin siis igaksjuhuks millalgi arsti juures käia, et teada, kas teise lapse saamine on mulle ohutu," sõnas Daniela, pidades silmas seda, et ei juhtuks midagi sellist nagu Snowga. Pealegi neile öeldi ka ju, et neiu ei tohiks kohe jälle rasedaks jääda. Nüüd on sellest aga juba rohkem kui aasta möödas, seega ei peaks probleeme olema loodetavasti.

Matthew muigas. "Me läheks pärast viiendat hullumajja," arvas mees lõbusalt. Ta ei suudaks nii suure perekonnaga hakkama saada, ta vanemad olid lihtsalt hulljulged, et tahtsid nii palju lapsi. "Kas sa tahad siin või NY-s arsti juures käia?" uuris Matt tõsinedes. Tuleks kindlaks teha, et Snow õde või vend tuleb ohutumalt, sest sellist närvipinget ei soovi Matthew ka enda suurimale vaenlasele. "Mõtle, kes oskas arvata, et mul on enne kolmekümnendat eluaastat perekond," lausus Sommers mõtlikult. Ta arvas nii 5-6 aastat tagasi, et enne 35. eluaastat ta küll end kellegagi ei seo. Asi juhtus aga nii 10 aastat varem, kui Matt ennustanud oli. Tegelikult meeldis see Sommerile väga, et tal oli juba üks laps ja elukaaslane. Ei tea, kas Daniela ootas, et nad millalgi asja pulmadega ametlikuks ka teeks? Matthew pärast võisid nad elu lõpuni jääda elukaaslasteks, tema meelest ei muutnud abielu väga midagi, aga tüdrukutel vist oli see unistus pidada suured ja vahukooresed pulmad, mis jääksid elu lõpuni meelde.

"Ilmselt küll," noogutas Daniela lõbusalt, kuigi nende suguvõsas on palju perekondi, kus on üle viie lapse. Enamasti elavad muidugi need perekonnad Mehhikos. Need, kes Ühendriikidesse tulid, leppisid muidugi väiksema perekonnaga. "Ma ei teagi, aga ma arvan, et äkki New Yorgis," arvas tüdruk, kuigi siis võib Mattil vähem aega olla, aga eks saab neiu üksinda ka haiglas käimisega hakkama. Küll ta annaks pärast mehele kõigest teada. "Kuule, kes oleks arvanud, et mina enne kahekümnendat eluaastat lapse saan?" vastas tüdruk mehe mõtisklusele. Ausalt öeldes ei oleks tüdruk ka arvanud, et Matthew Sommers niipea veel perekonna saab, aga näed, sai ja veel tüdruku endaga.