Happy birthday, babe!

Ajast, mil Patricia oma kodust Eastside'il välja kolis ja Floreste juurde elama asus, oli möödas juba üheksa päeva, pidi neiu veidi nukralt nentima. Siiani ei olnud temani jõudnud ühtegi vihjet, et keegi üldse temast seal puudust tunneks, ju siis oli neil enda eludega ka piisavalt tegemast. Elijahi juures elamisel ei olnud ka muidugi midagi halba, sest temaga oldi seal harjunud ning see oli juba mitu aastat tema teiseks koduks olnud, kus teinekord öö veeta, kui kodus jälle asjad halvasti olid, aga siiski oleks olnud tore kodustest ka midagi kuulda. Ise vältis Rica alateadlikult nendega kontakti, eriti isaga, kuigi kaksikud polnud tegelikult milleski süüdi.
6. augusti hommikul ärkas Patty aga küllaltki varakult, et eile ostetud kingitus ära pakkida. Abigail pidi täna siiski 18-aastaseks saama ja neiu tahtis oma tüdruksõpra üllatada. Lilli ta siiski ostnud ei olnud, aga karbi šokolaadikomme küll, sest see käis vist peaaegu iga kingituse juurde. Selle kõigega valmis saanud, väljus Rica Floreste majast ja võttis suuna Westside'ile Rowanite kodu suunas. Kohale jõudes hingas Patricia sügavalt sisse, enne kui õige ukse taga kella helistas ja jäi veidi närviliselt sisselaskmist ootama. Neiu ei kujutanud ette, kuidas temasse kui Abby tüdruksõpra siin nüüd suhtutakse, aga eks ta saab seda mõne hetke pärast teada.

Abigail Rowan
Outfit
Kingitus

Erinevalt Patriciast suhtus Abigaili perekond tüdruku äkilisse liigavahetusse üllatavalt mõistvalt. Mia ja Fred suutsid selle üle isegi nalja visata. Oma vanemate arvamust kartis Abby tunduvalt rohkem, aga pärast vestlust isaga selgus, et nii hull see olukord polegi. Ja mis emasse puutub, jäi vestlus kohe eriti lühikeseks: naine lihtsalt ütles, et tehku Abigail, mida ise tahab, sest neidis on juba peaaegu täiskasvanu ja see on tema elu. Täna, 6. augustil sai aga tüdruk ametlikult 18 täis. Pidu Abby siiski korraldada ei kavatsenud. Ta pole tegelikult kunagi suur peoloom olnud. Pidutsemise asemel eelistas tüdruk näiteks raamatuid lugeda või harivaid teadussaateid vaadata. Kisakoorikapteni tiitli puudumisel oleks Abbyt tõenäoliselt koolis mingisuguseks nohikuks peetud.
5. augusti õhtul oli Abigailil raskusi uinumisega, aga see oli tema puhul juba aastaid nii. Eks mingi väike ärevus ikka ju tekib enne sünnipäeva. Vaatamata hilisele magamaminekule ärkas tüdruk endale tavapäraselt siiski üsna vara. Peagi hakkas ka õnnitlusi ja sünnipäevakinke kogunema – seda esialgu pereliikmetelt. Ka Fred ilmus sel päeval küllaltki vara kohale. Ainult ema oli veel tulemata, kuid Abby polnud selles kindel, kas naine üldse tema sünnipäeva enam mäletabki, sest pärast oma uue mehega kokkukolimist tal nagu muud elu polekski. Kui näitsik uksekella kuulis, viibis ta parajasti köögis, seega oli tal ukseni päris lühike tee minna. Avanud välisukse, nägi Abby seal enda tüdruksõpra. "Tore sind näha. Tule sisse," naeratas Abby ja astus ukse eest ära.

Outfit

Patricia ohkas kergendatult, kui ukse avas talle siiski Abigail, mitte keegi teine ta pereliikmetest. "Palju õnne sünnipäevaks, täisealine" lausus neiu muigega, kui oli korterisse sisse astunud. Pärast kingituse üleandmist vajutas Rica oma tüdruksõbra huultele väikse suudluse, millele järgnes ka kallistus. "Kas kooki ka pakutakse?" uuris ta siis Abbylt, vaadates korteris ringi, oodates, millal mõni teine pereliige kuskilt välja hüppab, aga seda ei paistnud siiski juhtuvat. Eriti huvitav oleks olukord olnud muidugi siis, kui Michael juhuslikult Mial külas oleks olnud, aga see oleks siiski liiga suur kokkusattumus olnud. Patricia polnud kumbagi kaksikut pärast kodust väljakolimist näinud. Loodetavasti ei hakka nüüd Abby kohe ka selle teema kohta uurima, aga Rica oli enam kui kindel, et ega see küsimus päris tulemata ka ei jää. 

"Jee, lõpuks ometi kaheksateist. Aga aitäh sulle," sõnas Abby, laskmata naeratusel enda näolt kaduda. Oma sünnipäeval oli neidisel ikka hea tuju, kui samal ajal midagi katastroofilist toimumas pole: nagu üks aasta, mil vanemad just 6. augustil tülli minna suutsid ja terve korter nende kisast kajas. Õnneks on sellised peredraamad nüüd minevik, sest vanemad enam koos ei ela. Tundnud äkki Patricia huuli enda omadel, oleks Abigail tahtnud suudluse palju pikemaks venitada, aga olude sunnil jäi see lühikeseks, kuna iga hetk võis ju keegi tulla. Perekond võis küll Abby valikut aktsepteerida, kuid vaevalt kellelegi meeldiks neid niisuguses situatsioonis näha. "Kui kööki tuled, siis saad oma magusa," vastas Abby, viies pilgu köögiuksele. "Isa pidi natuke aega tagasi töö juurde minema. Mia ja Fred ajavad elutoas juttu," pidas näitsik vajalikuks mainida, et Patty ei peaks muret tundma mõne ootamatu 'kokkupõrke' pärast. Miskipärast Abby ei uskunud, et siblingud siia tema tüdruksõpra uudistama tulevad, aga kes teab, mis neile pähe lüüa võib. "Lähme," lisas näitsik, võttes Pattyl käest kinni, et ta enda järel kööki juhtida.

Patricia sai täiesti aru, miks Abigail nende suudlust väga pikaks ei venitanud, sest iga hetk võis ju keegi esikusse jalutada ning neile peale sattuda. Säärane olukord oleks aga küllaltki piinlik olnud. Tema igaljuhul praegusel hetkel ei julgeks koos Abbyga oma isa silme alla ilmuda, sest noh, ta polnud mehega pärast seda kohutavat õhtut rääkinudki. "Ei jõua ära oodata," lausus neiu muigega, kui Abby talle selgitas, millega ülejäänud pereliikmed ametis olid, mitte et nendega kohtumises midagi väga halba oleks olnud, kuni nad väheke privaatsemale tegevusele peale ei satu. Mia tegelikult ju peaks teda teadma niikuinii, sest nad olid siiski kooliõed. Rica noogutas, kui tüdruksõber tal käest kinni haaras, et ta kööki juhtida. Ta polnud siin ka muidugi esimest korda, seega sättis ta end mugavalt laua taha istuma, kuniks Abigail neile mõlemale kooki serveerib. 

Abby oli küll igati rahul, et Patty tema sünnipäeva puhul külla tuli, aga ikkagi tundis ta ennast pisut kohmetult. Õde ja vend võisid küll eelnevalt väita, et neil pole Patricia vastu midagi, kuid sellest hoolimata vajab Abigail aega, enne kui oma tüdruksõbraga pereliikmete ette ilmub. Patty õhtusöögile kutsumise peale ei tahtnud tüdruk isegi veel mõelda. Võib-olla kunagi tulevikus nad selleni jõuavad, aga mitte lähiajal. Kui mõlemad juba köögis olid, lõikas Abigail koogist mõlema jaoks ühe tüki ning tõstis need taldrikutele. Järgmisena otsis ta välja väikesed lusikad koogi söömiseks ning joogiklaasid morsi jaoks. Põhimõtteliselt oleks ta võinud ka midagi alkohoolset pakkuda, aga parem oli kangemast kraamist siiski eemale hoida – paneb lollusi tegema. "Olgu, räägi nüüd mulle, mis sul kodus juhtus?" võttis Abigail jutuks teema, mis Pattyle arvatavasti ei meeldi, aga kaua ta ikka seda küsimust edasi lükkab.

Koogi serveerimine ei võtnudki väga kaua aega ning varsti olid mõlemal neiud taldrikud ees. Patricia vajutas lusika oma koogitükki, et seda maitsta. Muidugi pidi ta tunnistama, et tegu oli päris hea koogiga, kuid Abigaili küsimuse peale võttis lonksu mahla, et endale kooki mitte kurku tõmmata. Ta oli seda küsimust päris kaua peljanud, aga arvata oli, et ühel hetkel see ikka tuleb. "Isa reageeris natuke üle, kui ma talle sinust rääkisin ja ma vajasin natuke aega kuskil mujal," lausus Rica ohkega. Natukesest ajast oli juba muidugi päris pikk periood saanud, aga üldse ei kutsunud veel koju tagasi minema. Keegi väga teda seal vist ei oodanud ka. Hannah ning Michael üritasid aeg-ajalt kontakti võtta, aga neiu ei osanud õe-vennaga kuidagi millestki rääkida ning jäidki kõned vastu võtmata. 

Abigail teadis, et see teema on Patty jaoks ebamugav, aga mis tal peale küsimise ikka muud üle jääb. Peab ju ikka oma tüdruksõbra elus toimuvaga kursis olema. Ainus hea asi nende praeguse jututeema juures oli vaid see magus kook. "Ma olen kindel, et ta muudab kunagi oma meelt," sõnas Abby, võttes seejärel lonksu oma mahlaklaasist. See on üsna tavaline, et mõni isa või ema sellist uudist kuuldes esialgu ära ehmatab ja lapsele selja pöörab, kuid varem või hiljem saab kõik jälle korda. Ja suhe on suhe, seega vahet pole, kas osapoolteks on erinevast või samast soost inimesed. Umbes tunnikese said Abigail ja Patricia veel omavahel vestelda, kuni Abby ema välja ilmus, võttes veel pool suguvõsa ka endaga kaasa. Ju siis tuli talle alles nüüd oma tütreke meelde, kui too kaheksateist täis sai.

OT: läbi