Kuumalaine

Brandon oli viimased kuud üsna kinnine olnud. Enda bioloogilise isa surmast saati oli Ethan vaid koju või tööle aheldatud, ta ei tahtnudki väljas käia. Igasugused üheöösuhted olid lõppenud, tal polnud lantimiseks tuju. Ometi hakkas ta käima raamatu- ja plaadipoodides, kuna see aitas mõtteid eemale viia. Õnneks sai ta ka aeg-ajalt Shelbyga kokku, mis aitas ilmselt neil mõlemal pisut paraneda. Bradile ei meeldinud, kui keegi rääkis sellest, et keda linnapea surm siis "raskemalt" mõjutas. Kõiki mõjutas, kaotuse raskusastme üle arutada oli totter. Ega see meest tagasi toonud. Brad hakkas vaikselt jälle ka emaga suhtlema, et saada asjasse selgust.
Ühel suvisel pühapäeval leppis Brad aga Rileyga kokku, et nad kohtuvad pargis. Rileyga kohtus Ethan plaadipoes, kus tüdruk jäi enda jutuga meelde ja kuna Brandonil olid igasugused sõbrasuhted teretulnud, oli ta ka ise avatud tutvustele. Kuigi Riley käis kolmikutega ühes klassis, ei häirinud see meest. Nad olid ju vaid sõbrad. Pealegi oli tüdruk enda vanuse kohta küps, ta mõtteviis oli väga täiskasvanulik. Ethan jõudis kella kahe ajal parki, käes kaks jääjooki, mis ta oli turu juurest ostnud. Loodetavasti tuli tüdruk lähiajal, kuna muidu sulas küll ta mitmevärviline jook üheks magusaks vedelikuks. Brad võttis puu all istet ja vaatas inimesi, kes pargis olid.
OT:Kinni

Rileyl oli päris hea meel, kui ta ühel päeval Bradilt telefonikõne sai ning mees ettepaneku tegi, et võiks kuskil kokku saada. Neiu juhtus õnneks olema ka Tree Hillis ning selle pakkumise võttis ta muidugi vastu, leppides kutiga kokku, et kohtutakse pargis. Sarnaselt Brandonile ei leidnud ka Riles, et nende sõpruses midagi imelikku oleks olnud. Oma iseloomu poolest oli Coop isegi üsna kinnine ning võib-olla sellepärast suutis ta Bradiga suheldes teda kuidagi mõista ning ennast temaga samastada, mis suhtlemise lihtsamaks tegi. Lisaks polnud neiul just palju sõpru ning kuigi ta väga aktiivselt potentsiaalseid sõpru ei otsinud ka, oli ta tutvustele siiski avatud. 
Umbes kolmveerand kahe ajal kodust liikuma hakates, võttis näitsikul ehk veidi rohkem kui kakskümmend minutit aega, et Eastside'il asuvasse parki jõuda. Seal veidi kõndinud ja pargis olevaid inimesi silmitsenud, märkas ta ühel hetkel ka Ethanit, kes veidi eemal ühe puu all istus. Pikemalt mõtlemata võttis neiu suuna puu poole. "Brad, hey!" hüüdis Riles veidi eemalt kergelt naeratades. "Sa ei oodanud väga kaua, ega ju?" küsis näitsik igaks juhuks ning võttis siis Ethani kõrval istet. "Ja, vau, kaks jooki? Sa pead vist väga janune olema," arvas neiu veidi pilkavalt, sest ta aimas, et üks jook oli vist mõeldud kellelegi teisele ja see oli mehest väga kena.

Brandon ootas tüdrukut vaid loetud minutid, kui Riley juba valja ilmus. Noormees ei saanud küll vastu lehvitada, kuid hõikas sarnaselt neiule ühe "hei" tervituseks. Kui Riles oli jõudnud puu alla, ulatas mees ühe joogi tüdrukule. "Oli jah suur janu, aga mõtlesin, et nii ülbe ei saa ka nüüd olla," lausus Ethan muigega. "Ma loodan, et õuna ja sinine vaarikas sobivad," lisas mees. Seetõttu oligi jook sinist ja rohelist tooni. "Mis sa siis teinud oled suvega?" päris mees. Ta imes kõrrest pisut jääjooki, mis aitas palava ilma natukenegi talutavamaks muuta. Ethanil oli praegu veel töö, puhkus pidi alles augustis tema jaoks tulema, seega lootis Bates, et ka augustis on palavad ilmad, saab rannas veeta pikki päevi.

Riles muigas Ethani sõnade peale ning võttis joogi vastu. "Oh. Aitäh, see on täpselt see, mida sellise kuuma ilmaga vaja on," lausus näitsik ning imes kõrre kaudu joogist ühe lonksu. Õuna ja sinise vaarika kooslus sobis talle ka, jook oli nii välimuselt kui ka maitselt hea. Kuulnud mehe küsimust, sättis Coop ennast mugavamalt istuma, samal ajal vastuse üle mõeldes. "Juunis käisin ma sõbrannaga näiteks New Yorgis, seal oli päris lõbus. Kasutasin võimalust ja käisin paaril castingul, lihtsalt huvi pärast. Kui ma tagasi koju jõudsin, sain ma ühelt fotograafilt kõne ning nii ma olen paar korda Tree Hilli ja New Yorgi vahet sõitnud," rääkis neidis, võttes lühidalt kokku oma seni veedetud suve. "Ma ei tea, mis sellest kõigest lõpuks saab, aga proovima ju peab," lisas Riles õlakehituse saatel ning imes veel natuke oma jääjooki. "Ja sa ise? Oled ka vahepeal midagi huvitavat teinud?" uuris Coop vastu. 

"Ma ei saa aru, miks selle maitse nimi on sinine vaarikas," mainis Brad, vaadates enda topsi, kus sinine värv läks sujuvalt üle roheliseks. Siniseid vaarikaid ju ei eksisteeri. Nojah, see selleks. Brandon viis silmad joogitopsilt nüüd heledapäisele neiule, kes jäi alati silma enda teistsuguse riietusstiiliga, mis ausalt öeldes meeldis Ethanile. "Vauu," venitas mees. "Lausa New Yorgis. Oled nüüd siis modell valmis?" uuris Bates, muie näol. "Nüüd saan öelda, et mul on tutvusringkonnas ka modell," lisas Ethan naeratusega. "Mitte midagi erilist. Hommikuti olen tööl, tegelen selle paberimajanduse korrastamisega, septembrist saame õnneks osta ühe dokumendihaldustarkvara teenuseid, siis peaks asi laabuma. Praegu kasutatakse mingit vana, vast 10 aastat tagasi ostetud programmi, mida pole sest ajast uuendatud. Teeb elu vaid raskemaks," rääkis Brad. "Aga tööasjadest ma küll ei tahtnud rääkida," lisas mees muigega.

"Sest see on sinine, aga maitseb nagu... vaarikas?" pakkus Riles kõige loogilisema variandi, mille peale ta tulla suutis. Ta jõi veel lonksu joogist ning viis siis oma pilgu Brandonile. Kuulnud mehe sõnu, hakkas näitsik naerma ning raputas kergelt pead. "Päris valmis kindlasti mitte, aga ma püüdlen selle poole," muigas ta ning segas kõrrega oma jooki. Ta polnud absoluutselt kindel, kuhu poole ta oma esimese modellitööga liikus ning kas see oli hea või halb, aga eks tulevik näitab, äkki tal avanebki võimalus läbi lüüa. Ja kui ei, siis on aega, et uute asjade peale mõtlema hakata. Vähemalt saab ta ennast korralikult proovile panna. "Ja sul tõesti pole ühtegi tuttavat modelli, peale minu?" kordas Riles kerge muigega. Ei teagi miks, aga ju see tundus talle veidi üllatav. Brandoni vastust kuulas näitsik huviga, kuigi tuleb tõdeda, et mehe tööasjad kõlasid päris keeruliselt ning ega need dokumendihaldustarkvara teenused neiule eriti midagi ei öelnud. "Okei, keeruline. Kas sa millalgi puhkad ka?" märkas Coop töö teema kõrvalt pärida.